15. august 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Amee­ri­ka tead­la­sed on täp­sus­ta­nud, miks võibhü­pe­rin­su­li­nee­mia tõs­ta Alz­hei­me­ri tõ­ve ris­ki,va­hen­dab Reu­ters Health. Kesk­mi­selt kõr­gedin­su­lii­ni­ta­se­med on seo­tud põ­le­ti­ku­mar­ke­ri­te jaamü­loid-ß ta­se­me tõu­su­ga tse­reb­ros­pi­naal­ve­de­li­kus, misvii­tab põh­jus­li­ku­le seo­se­le hü­pe­rin­su­li­nee­mia jaAlz­hei­me­ri tõ­ve va­hel. Seatt­le-i Was­hing­to­ni üli­koo­li tead­las­te rühm, ke­dajuh­tis dr Su­zan­ne Craft, kir­ju­tab aja­kir­jas Arc­hi­ves ofNeu­ro­lo­gy, et hü­pe­rin­su­li­nee­mia jain­su­liin­re­sis­tent­sus on Alz­hei­me­ri tõ­veris­ki­fak­to­ri­te­na tun­tud. Tead­las­te ees­mär­giks olikind­laks te­ha, kas kõr­ge in­su­lii­ni­ta­se in­ten­sii­vis­tabpõ­le­ti­kup­rot­ses­se ka ajus ja kesk­när­vi­süs­tee­mis, na­gumu­jal or­ga­nis­mis on näh­tud. Uu­rin­gus­se oli võe­tud 16 ter­vet ini­mest va­nu­ses 55–81aas­tat. Kat­sea­lus­te­le süs­ti­ti in­su­lii­ni, eug­lü­kee­miahoid­mi­seks koos dekst­roo­si­ga, et saa­vu­ta­dain­su­liin­re­sis­tent­su­se pu­hu­sed ve­rep­las­ma in­su­lii­nita­se­med. Dr Craf­ti kin­ni­tu­sel leid­sid nad, et in­su­lii­nima­nus­ta­mi­se jä­rel tõu­seb põ­le­ti­ku­mar­ke­ri­te ta­sesel­jaa­ju­ve­de­li­kus mär­ki­mis­väär­selt, sa­mu­ti tõu­sebamü­loid-ß kont­sent­rat­sioon. Põ­le­ti­ku­mar­ke­ri­te jaamü­loid-ß tõu­su va­hel oli näh­tav tu­gev kor­re­lat­sioon.Amü­loid-ß ta­se tõu­sis roh­kem suu­re­ma ke­ha­mas­siin­dek­si­ga isi­ku­tel. Au­to­ri­te sõ­nul saab nen­de tööst jä­rel­da­da, etin­su­liin­re­sis­tent­su­se­ga kul­ge­va­te sei­sun­di­teAlz­hei­me­ri tõ­be tõs­tev risk on tin­gi­tud tõe­poo­lestin­su­lii­nist põh­jus­ta­tud põ­le­ti­kup­rot­ses­si­dest. Kat­ses loo­dud tin­gi­mu­sed olid sar­na­sedsuh­kur­tõ­ve­le. Craft ja kaas­töö­li­sed mär­gi­vad siis­ki, ethü­pe­rin­su­li­nee­mia ja in­su­liin­re­sis­tent­sus on laialtle­vi­nud sei­sun­did. Need esi­ne­vad pal­ju­del dia­bee­ti mit­tepõ­de­va­tel täis­kas­va­nu­tel, kes on näi­teks üle­kaa­lu­li­sed,kel on glü­koo­si to­le­rant­su­se häi­re, mõ­nisü­da­me-ve­re­soon­kon­na hai­gus või hü­per­ten­sioon. "Meie töö tu­le­mu­sed hoia­ta­vad, et prae­gu­ne ni­me­ta­tudsei­sun­di­te epi­dee­mia võib ela­nik­kon­na va­na­ne­mi­sekon­teks­tis viia Alz­hei­me­ri tõ­ves­se hai­ges­tu­mi­sedra­maa­ti­li­se tõu­su­ni," kir­ju­ta­vad uu­rin­gu au­to­rid.(Arch Neu­rol 2005; 62:1–6)