Me­re­vai­gu­keest ei pii­sa kilp­näär­me kait­seks

Perearstid oskavad varasemast paremini kilpnäärmehaigusi diagnoosida ja ka patsiendid on neist haigustest teadlikumad, kinnitab Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloog Marju Past. Diabeet või kilpnäärmehaigused ei seostu tema sõnul enam millegi müstilisega, millega tegelemine oleks vaid eriarsti pärusmaa.

Perearstid oskavad varasemast paremini kilpnäärmehaigusi diagnoosida ja ka patsiendid on neist haigustest teadlikumad- kinnitab Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloog Marju Past.

Marju Past meenutab- et polikliinikus jaoskonnaarstina töötades ei tohtinud ta peale gripi ravimise peaaegu midagi teha. Kui oli vaja teha kaelapilt- tuli enne neuroloogi käest nõu küsida.

“Süsteem on muutunud- perearstidel on rohkem vabadust teha uuringuid ja nii tuleb kogemusi-” tõdeb endokrinoloog. Past lisab- et perearstid on saanud küllalt põhjaliku hariduse- sealhulgas endokrinoloogia alal. Diabeet või kilpnäärmehaigused ei seostu enam millegi müstilisega- millega tegelemine oleks vaid eriarsti pärusmaa.

Kuna eriarsti juurde on raske pääseda- siis tuleb perearstil nende haigustega paratamatult esmalt ise tegeleda - järjekorrad eriarsti juurde võivad ametlikult jääda küll lubatud kolme-nelja nädala piiresse- kuid varjatult on need pikemad.

“Näiteks saab end järgmiseks kuuks järjekorda panna ühel päeval nädalas helistades. Haiged kurdavad meile- et nad helistavad mitu nädalat järjest- enne kui numbri saavad-” nendib Past. “See on ka järjekord- ehkki paberil on kõik korras.” Ta lisab- et veidi rohkem kui aasta Tallinnas Mustamäe haigla naabruses töötanud Eesti Diabeedikeskuses saab perearsti suunamiskirjaga jutule umbes nädala-kahe jooksul.

<strong>Haiglaravi on harva vaja<br /></strong>Kilpnäärme haiguste puhul on peamisteks uuringuteks ultraheliuuring ja hormoonanalüüsid- kilpnäärme sõlmede puhul ka nende punkteerimine. Hormoonanalüüs selgitab- kas on tekkinud kilpnäärmetalitluse häired- ala- või ületalitlus. Vereanalüüs peab näitama kilpnäärme kroonilisele põletikule iseloomulikke antikehi.

Kui silmaga on näha kilpnäärme muutus või palpeerimisel tunda sõlmekesed- tuleks kohe teha ultraheliuuring ja suunata patsient endokrinoloogi vastuvõtule. Näiteks võib olla tegemist tsüstiga- mis vajab kiiret reageerimist- vedeliku eemaldamist.

Kilpnäärmehaiguste ravis on viimaste aastate üks suuremaid muudatusi see- et enamik diagnoosi- ega ravimeetodeist ei vaja patsiendi paigutamist haiglasse.

Tartust pärit arstina meenutab Marju Past- et sealses struumatõrjedispanseris - tänapäeva mõistes endokrinoloogia osakonnas - olid haiged vahel päris pikalt sees. Seal raviti lisaks kilpnäärmehaigustele ja diabeedile teisi ainevahetusega seotud haigusi- isegi ülekaalulisust.

Praegu saab ambulatoorselt teha peaaegu kõik analüüsid- kaasa arvatud kilpnäärme punktsioon. Haiglas tehakse lisaks operatsioonidele vaid üksikuid diagnostilisi teste- mis nõuavad arstide järelevalvet.

Üks selline on nälgimise test- mil haige peab olema 36 tundi järjest toiduta. Test on vajalik kõhunäärme kasvaja insulinoomi kindlakstegemiseks. See kasvaja produtseerib suures koguses insuliini- mille tulemusena on veresuhkru tase väga madal ja inimene peab pidevalt sööma- et ennast elus hoida.

“Üks minu patsientidest ei saanud öösiti täit und magada- veresuhkur läks nii alla- et ta pidi vahepeal söömiseks üles ärkama-” märgib Past. “Tal oli voodi kõrval meepurk- kust ta igal öösel sõi.”

<strong>Ainevahetuse muutused<br /></strong>Kui inimese ainevahetuse eest vastutava kilpnäärme talitlus häirub- kaasnevad sellega sageli kaalukorratused. Alatalituse korral on kilpnäärme toodetavaid hormoone veres vähe ja seetõttu on ka ainevahetus väga aeglane. Vaatamata söömise piiramisele ja aktiivsele liikumisele on sellisel inimesel raske kaalu langetada. Alatalitluse põhjuseks on tavaliselt see- et kilpnäärme rakud on põletikust rikutud.

Kilpnäärme ületalitlus - vanemad inimesed nimetavad seda “mürgiseks kilpnäärmeks” - põhjustab ainevahetuse kiirenemise. Haige võib algul rõõmustada- et ta saab palju süüa- aga kaal langeb. Pikapeale kurnab aga kiire ainevahetus organismi ära- võib tekkida isegi südamepuudulikkus.

Kilpnääre võib suureneda joodi vähesuse tõttu. Kilpnäärme hormooni moodustamiseks on ainuke väljastpoolt organismi tulev vajalik komponent jood ja selle puuduse korral annab aju näärmele käskluse juurde kasvada. Vanarahva tarkus soovitab selle ennetamiseks kanda kaelas merevaigupärleid või tõmmata aeg-ajalt näiteks käevarre siseküljele jooditriip. Marju Past usub- et vanal tarkusel võib olla iva sees - merevaik on pärit mineraalaineterikkast merest. Pärlite mõju ei ole aga uuritud.

Kümmekond aastat tagasi tehtud uurimus näitas- et enamik Eesti joogiveest sisaldab piisavalt joodi. Past soovitab profülaktikaks kasutada toitudele pealeraputamiseks jodeeritud soola. Keeduvees jood aurustub. Joodi üledoseerimist pole karta- sest see on vesilahustuv aine ja üleliigne kogus väljub organismist uriiniga.

“Tihti patsiendid küsivad- kas neil on kilpnääre “seespidine või välispidine”. Kilpnäärme suurenemisel on kaks poolt: vahel kasvab nääre kaelal väljapoole- vahel sissepoole või isegi rinnakorvi sisse-” selgitab endokrinoloog. “Oluline pole mitte suund- vaid see- kas ta on suurenenud ja kui palju. Ning kui kilpnääre tekitab ohtu patsiendi elule- vajutades kinni elutähtsad veresooned- harvem ka hinge- või söögitoru- peab seda kindlasti opereerima. Ka siis- kui tegu ei ole kasvajaga.”

<strong>Enamasti eluaegne ravi<br /></strong>“Terve organismi ainevahetus on omavahel seotud-” ütleb Marju Past. “Kui kilpnäärme talitlus on häirunud- siis on sageli häirunud ka mees- ja naissuguhormoonide tasakaal organismis või tekivad nahaprobleemid.”

Kilpnääret kontrollima võivad ajendada näiteks vitiliigo või leokoplaakia (nahale tekkivad valged laigud). Ka diabeet ja liigesehaigused esinevad sagedasti koos kilpnäärmehaigustega. Need nn autoimmuunsed haigused ei põhjusta üksteist- nende koosesinemise sagedus tuleneb immuunsüsteemi nõrgenemisest. Nagu diabeet- nii nõuavad ka kilpnäärmehaigused enamasti eluaegset ravi- neid hoitakse kontrolli all tablettidega.

Past nendib- et kahjuks pole meil statistikat- kui suur on endokrinoloogiliste haiguste seas kilpnäärmehaiguste osa. Võrdluseks ei saa kasutada ka teiste riikide andmeid- sest eri riikides on ravi ja sellest tulenevalt statistika erinev.

Näiteks kui meil tegelevad kilpnäärmehaigustega perearstid ja ka endokrinoloogid- siis Norras on need haigused peamiselt perearstide ravida- vaid opereerimist vajavate kilpnäärme sõlmedega tegelevad kirurgid.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.