Projekt EduPark jõudis lõpule Tartus

17. juunil peeti Tartus Euroopa Komisjoni teadusprojekti EduPark lõpukonverents “Prospectives on health in chronical diseases”. Projektis osales kokku seitse Euroopa riiki.

17. juunil peeti Tartus Euroopa Komisjoni teadusprojekti <em>EduPark</em> lõpukonverents “Prospectives on health in chronical diseases”. Projektis osales seitse Euroopa riiki: Saksamaa- Hispaania- Soome- Itaalia- Holland- Suurbritannia ja Eesti. Selle koordinaatoriks oli Würzburgi ülikooli professor Heiner Ellgring.

Kolm aastat kestnud rahvusvahelise teadusprojekti <em>EduPark</em> (Patients Education in Parkinson’s Disease) eesmärk oli välja töötada koolitusprogramm Parkinsoni tõve patsientidele ja nende tugiisikutele- mis kognitiiv-käitumisteraapia meetodeid kasutades aitaks toime tulla haigusest tulenevate psühhosotsiaalsete probleemidega ja seeläbi parandada elukvaliteeti.

<strong>Mitu haakuvat teemat<br /></strong>Kuigi teadusprojekt keskendus peamiselt kognitiiv-käitumusliku treeningprogrammi väljatöötamisele Parkinsoni tõve korral- oli konverentsi temaatika oluliselt laiem ja mitmeid erialasid ühendav: kroonilised haigused ja nendega toimetulek- patsientide teavitamise metoodika- kognitiivse rehabilitatsiooni teoreetilised aspektid- Parkinsoni tõve rehabilitatsioon ja elukvaliteet.<br /> Konverentsi juhatas ja diskussioone viis läbi professor Ain-Elmar Kaasik. Enne põhiteemade juurde asumist andis Tartu ülikooli närvikliinikus tehtavast ülevaate kliiniku juhataja professor Toomas Asser.

Ettekannetest ja diskussioonidest jäi kõlama- et krooniliste haiguste ravi on interdistsiplinaarne ning et medikamentoosse ravi kõrval on krooniliste haigete ja nende pereliikmete elukvaliteedi parandamisel suur roll psühhosotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Kroonilised haigused toovad patsiendile kaasa mitte ainult füüsilisi häireid- vaid lisaks võivad esineda probleemid psühhosotsiaalses funktsioneerimises - muutused suhetes lähedastega- depressioon- sotsiaalärevus ja kõrgenenud stressitundlikkus. Psühholoogilised ja käitumuslikud probleemid võivad halvendada elukvaliteeti isegi enam kui füüsilised faktorid.

Krooniline haigus mõjutab aga ka patsiendi lähedaste elukvaliteeti. Igapäevane vastutus patsiendi toimetuleku eest võib põhjustada pereliikmetele tõsist lisakoormust ning nad vajavad nõustamist ja abi igapäevasel toimetulekul.

Heameel on tõdeda- et Eestis on praeguseks mitmes keskuses arenemas meeskondlik rehabilitatsioon- milles on oluline roll psühholoogil: ühelt poolt patsiendi seisundi hindamisel ja psühholoogilisel testimisel ning teiselt poolt kognitiiv-käitumuslike sekkumismeetodite rakendamisel haigusega toimetulekul.

<strong>Mõtlemise muutmine<br /></strong>Kognitiivse teraapia töötas välja Aaron T. Beck 1960. aastatel algselt depressiooni raviks. Teraapia põhineb kognitiivsel mudelil- mis eeldab- et psühholoogilistele probleemidele on omane mõtlemine (kognitsioon)- mis on muutunud või ebafunktsionaalne ning mõjutab inimese meeleolu ja käitumist.

Õpetades “vigaseid” mõtteid üles leidma- ümber hindama ja reaalsusega kooskõlla viima- on võimalik muuta emotsioone ja käitumist.

Kognitiivset lähenemist (mõtlemise muutmine) kombineeritakse käitumuslike tehnikatega- mille eesmärgiks on mõtteviisi tõesust tegelikes olukordades järele proovida ja saada kinnitust selle paikapidavusele.

<strong>Koolitusprogramm<br /></strong>Projekti <em>EduPark</em> raames rakendati kognitiiv-käitumuslikku programmi seitsmes osalevas Euroopa riigis- kokku 288 Parkinsoni tõvega patsiendile ja tugiisikule. Saadud tulemuste ja kogemuste põhjal hinnati programmi rakendatavust ning koostati treeningute läbiviimiseks käsiraamat- mis on praeguseks trükist tulnud ka eesti keeles. Plaanis on hakata läbi viima koolitust grupijuhtidele- et jõuda järgmise sammuna juba regulaarse patsiendikoolituseni.

Koolitusprogramm koosneb kaheksast treeningust- mille teemadeks on: informatsioon/sissejuhatus- enesejälgimine- meeldivad tegevused- stressijuhtimine- ärevus ja depressioon- suhtlemisoskused- sotsiaalne tugi- kokkuvõte.

Iga treening on struktureeritud osadeks. Kõigepealt antakse ülevaade käesoleva treeningu struktuurist ja eesmärkidest- seejärel toimub kodutöö arutelu ning jagatakse teemakohast informatsiooni. Järgnevad harjutused- järgmise kodutöö väljajagamine ning eeltöö järgmise treeningu teema suhtes. Käsiraamatus on antud täpsed juhised treeningute läbiviimiseks- iga osa juurde on lisatud vajaminevad materjalid- sh videofilm.

<strong>Programmi eesmärk<br /></strong>Programmi teaduslik väärtus on kognitiiv-käitumusliku teraapia kui täiendava ravimeetodi kasutuselevõtt kroonilise haiguse ravikompleksi ühe osana. Uuringu tulemused näitasid- et väljatöötatud programm annab haigetele ja nende pereliikmetele oskusi kroonilise haigusega toimetulekuks.

Praktiliseks väljundiks on kompetentse teadusmeeskonna välja töötatud käsiraamatu väljaandmine- mis võimaldab alustada patsientide ja nende tugiisikute koolitust mitmes Euroopa riigis.

Enne projekti põhiuuringu alustamist läbi viidud eeluuring näitas- et seda vajatakse kõigis programmis osalenud riikides- vaatamata nende sotsiaal-majanduslikule taustale. Programmi kohandades on võimalik seda kasutada teistegi krooniliste haiguse korral.

Teadaolevalt ei ole Eestis varem analoogset käitumis-kognitiivsete treeningute käsiraamatut välja antud. Et programmi asjatundlikult- metoodiliselt ja tulemuslikult rakendada- tuleb koolitada grupijuhendajaid.

Ideaalne oleks- kui programmi viiksid läbi grupitöö koolituse saanud kliinilised psühholoogid- kuid metoodika võimaldab kasutada seda ka teistel meditsiiniga seotud erialade spetsialistidel- kes on saanud vastava grupitöö lisakoolituse.

Projekt <em>EduPark</em> on oluliseks tähiseks neuroloogide ja psühholoogide koostöös krooniliste haiguste käsitlemisel.

<br /><strong>EVE KANARIK<br /></strong>Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku psühholoog

<strong>PILLE TABA<br /></strong>Tartu Ülikooli närvikliiniku dotsent

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.