Tartu linnast võib saada turvaliste kogukondade liikumise liige

13.-15. juunini peeti Norras Bergenis 14. rahvusvaheline
vägivallatu ühiskonna konverents (International Conference on Safe
Communities). Konverentsil osales üle 400 inimese.

Eesti delegatsiooni kuulusid Tartu abilinnapea Vladimir Šokman- TÜ erakorraline professor Taie Kaasik- Naabrusvalve Keskuse Lõuna regiooni koordinaator Gunnar Aasmäe ja Naabrusvalve Keskuse juhatuse esimees Peeter Rehema- kes järgnevalt ka oma muljeid jagab.<br />

<strong>Milline oli selle suurürituse kandev teema?<br /><br /></strong>"Peateemaks oli vägivalla preventsioon arenevates turvalistes kogukondades (<em>Safe Communities</em>)- motoks “Turvalisus - see tähendab ei ühtegi õnnetust”. Peetakse silmas turvalisust väga mitmes sfääris: olmes- koolis- töökohal- tänaval- puhkehetkel- ka eakate elukorralduses."

<strong>Mida turvaliste kogukondade liikumine endast täpsemalt kujutab?</strong>

"Võrgustiku töösse püütakse kaasata riigi-  kohalike omavalitsuste ja mittetulundussektori jõude üle ilma- et ühiselt ja koordineeritult saavutada kõrgem elukvaliteet. See liikumine on läbi aastate kujunenud üsna tõhusaks.<br /> Turvaliste linnade hulgas on praegu Viin- Praha- Calgary- Sidney - niisuguseid suuri tuntud linnu kuulub liikumisse 80 ringis mitmekümnelt maalt. Nad on omavalitsuste tasandil püstitanud ülesande elanike elukvaliteedi tõstmiseks. Selleks on loodud pikaajalised plaanid- moodustatud koostöövõrgustik koordineeriva komiteega. Eri paigus on nende tegevus korraldatud isemoodi. Korraldatakse kampaaniaid  jms- et kindlustada turvaline elukeskkond.<br /> Konverentsil olid esindatud ka mitu Aasia maad- näiteks Jaapan ja Lõuna-Korea. Hiinal on väga suur huvi selle liikumise vastu. Nende pealinn Peking kavatseb aastaks 2010 astuda turvaliste kogukondada liikumise liikmeks."

<strong>Olete seotud ka selle liikumise koordineeriva organi tööga.</strong>

"Konverentsi raames peeti ka kohtumine Eurosafety’ga- mis on Euroopa turvaliste kogukondade võrgustiku koordineeriv organ. Selle juhtkomiteesse kuuluvad Eestist Taie Kaasik- Enno Kross ja mina. Nii et ka meil on võimalus soliidses ja aktsepteeritud rahvusvahelises organisatsioonis kaasa rääkida."

<strong>Millised on Tartu šansid liituda turvaliste kogukondade liikumisega?<br /></strong><br /> "Tartul peaksid selleks olema kõik võimalused ja eeldused. Seda mõtet toetab ka kaks korda Tartus käinud Eurosafety koordinaator Yousif Rahim.<br /> Muidugi- jätkuvalt on meie probleem alkohol- sest sellega seonduvad kroonilised haigused- maksa jm siseorganite kahjustused- samuti traumatism- vigastussurmad ja enesetapud. Need graafikud langevad väga hästi kokku legaalse alkoholi müüginäitajatega. Just see on koht- kus me saame midagi ära teha. Küsimus on ainult selles- et milliste jõududega ja kuidas.<br /> Oleme seda kitsas ringis teadvustanud- sellest rääkinud- aga tõenäoliselt vähe ja mitte nendele- kes seisavad otsuste tegemise taga. Oleme pöördunud ka vabariigi valitsuse poole. Ju on siis meie hääl jäänud liiga nõrgaks. Tõenäoliselt peame hakkama lokaalsete programmidega saavutama edukaid tulemusi- mida saab hiljem võrdlusandmetena esitada. Ei ole ju paremat näitajat kui faktid. Probleemi lahenduseni peame veel jõudma."

<strong>Ilmselt on probleemid ja nende lahendamise võimalused riigiti väga erinevad. Otse midagi üle võtta pole võimalik.</strong>

"Colombias on tegemist narkoprobleemidega- Brasiilias relvadega- Lõuna-Aafrikas kogukondadevaheliste hõõrumiste- peaaegu kodusõjaga. Väiksemates riikides on esikohal hoopis teistsugused valupunktid. Lõuna-Koreas näiteks lapsed liikluses.<br /> Lõunakorealastel tekkis väga hea idee- kuidas panna lapsi rattakiivritest huvituma. Möödunud sügisel korraldasid nad üleriikliku kampaania “Kujunda ise oma kiiver!”. Selge see- et niisugust enda kujundatud kiivrit tahab laps ka pähe panna. Saavutatakse ratsionaalne iva mittetraditsioonilise lähenemisega ja propageeritakse seda ka rahvusvahelisel tasandil.<br /> Eestis nähakse suurt potentsiaali. Ta on parajalt väike- et odavad ja suhteliselt lihtsad vahendid annaksid märgatava efekti. Teisalt on Eestis ka väga tugev teaduspotentsiaal ja arenenud kolmas sektor.<br /> Võtame näiteks meie laste jalgrattakoolituse- millesse on kaasatud jalgrattaklubi “Vänta aga!”- ka maanteeamet- viimasel ajal on naabrusvalve kaasa löönud. See töö on kandnud head vilja. Viimase kolme aasta jooksul pole ükski jalgrattur- kes on läbinud 10-14-aastastel lastel nõutava jalgratturi koolituse- sattunud liiklusõnnetusse. Vähemalt meie regioonis- s.t Tartus ja selle ümbruses.<br /> Samuti on meil alkoholivastane liikumine AVE. Ka narkootikumide- ja aidsivastane tegevus on jõudnud justkui urust välja- kuigi kahjuks läbi skandaalide."

<strong>Mis Bergeni konverentsist kõige enam meelde jäi- mis inspiratsiooni andis?<br /></strong><br /> "Seekordsest konverentsist jättis kõige tugevama mulje professor Dinesh Mohani ettekanne tulesurmadest. Seal sisaldus väga huvitavaid ekskursse psühholoogiasse- just massipsühholoogiasse. Prof. Mohani pakkus välja ka väga olulisi lahendusi- näiteks arhitektuuri- liiklusvahendite konstruktsiooni ja tehniliste vahendite osas.<br /> Samuti oli väga meeldiv suhelda Saksa ja Norra kolleegidega minu lemmikteemal- milleks on liiklusturvalisus ja noorukite liikluskasvatus. Oli kena ära tunda asju- mida meil juba tehakse- aga leida ka uusi nüansse.<br /> Töörühmadest avaldas ehk enim muljet kogukonnakeskne politseitegevus- millest on ka Eestis räägitud. Väga tore oli see- et töörühma kaks ettekandjat olid Norra politseispetsialistid- kes 2000. aastal käisid Eesti politseid koolitamas. Kui rääkisime- kuidas meil naabrusvalve on arenenud ja kuidas oleme läbi naabrusvalve jõudnud laiemas mõttes turvalisuseni- siis see pakkus neile suurt huvi.<br /> Nagu ikka niisugustel suurtel rahvusvahelistel konverentsidel- on suur osa plenaaristungite kõrval ka lobitööl ja vahetul suhtlemisel teiste kolleegidega. Nüüd on ees kogutud materjalide läbitöötamine."

<strong>Ühes ettekandes olid võrdlevalt sees ka Eesti näitajad. Kuidas siis meie võrreldes teiste riikidega tundume?</strong>

"Selle ettekande teemaks oli õnnetuste esinemissagedus korrelatsioonis riikide rahvusliku rikkusega. Sellest tuleneb spetsiifiline matemaatiline väli. Näiteks - üks maailma rikkamaid riike USA on mõnes mõttes samas grupis kus meiegi. Skandinaavia-tüüpi heaoluühiskonnad paiknevad aga seal- kus on vigastuste ja vigastussurmade tase väga madal.<br /> Ettekandes esitatud lähenemine jõuab kindlasti kunagi ka globaalsete lahendusteni. Pean seda ettekannet veel seedima. Esimese hooga kõigest lõpuni aru ei saanudki.<br /> Tegelikult oli töörühmas veel kaks ettekannet. Esimese esitas Aili Laasner Rapla Safe Community’st- teise esitajaks oli noor lätlanna ja kaasautoriks Taie Kaasik. Võrreldi vigastusnäitajaid valitud kogukondades Rootsis ja kolmes Balti riigis.<br /> Kurval kombel olid meie näitajad umbes pooltes vaadeldud positsioonides kõige kehvemad. Üldiselt aga on kogu Ida-Balti regioonis need numbrid Rootsiga võrreldes kolm-neli korda suuremad- s.t kehvemad. On- mille kallal töötada. Ettekanne tekitas suurt huvi isegi Aasia delegaatides. Esitati mitmeid küsimusi- mis ettekandjalt ja kaasettekandjalt ka vastused said.<br /> Tartlaste ettekanne oli koostöökogemusest kohaliku omavalitsuse ja mittetulundusühingutega- et vähendada vigastuste ohtu."

<strong>Kas konverentsi kavas oli ka meelelahutusüritusi?<br /></strong><br /> "Bergen akrediteeriti Safe Community linnana (turvalise kogukonnana) ja sel puhul korraldati ka heategevuskontsert. Linnahallis toimunud galakontserdi tulu läks Bergenis asuvale vanglast vabanenute ja turvalisse ellu rehabiliteeruvate inimeste kodule. Üllatas selle kontserdi ühtlaselt kõrge tase."

<strong>Norrasse jõudmiseks valisite aeganõdvama tee- aga ilmselt ka muljeterohkema?<br /></strong><br /> "Reis oli äärmiselt kena- kuigi otsustasime neljakesi autoga minna. Sõitsime üle platoo - umbes 1300 m kõrgusel; mägede tipus oli lumi ja järved olid jääs. Teel oli 11-5 km pikkune tunnel. Väga meeliülendavad vaated!<br /> Tagasi tulles- päeva ajal- olid mäed ja fjordid veel palju kordi huvitavamad. Bergen asetseb haruneva fjordi kallastel. Linnas on umbes 200 000 elanikku. Et põhjalinnajaost lõunajakku jõuda- tuleb läbida kuuekilomeetrine tunnel.<br /> Neile- kes Rootsit ja Norrat tahavad külastada- soovitan reisi kindlasti auto või mootorrattaga ette võtta."

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

<strong><u>Turvalisi paikkondi/kogukondi iseloomustavad indikaatorid:</u></strong>

 1. On loodud infrastruktuur- mis põhineb partnerlusel ja koostööl. Seda infra-<br /> struktuuri juhib intersektoriaalne töögrupp- kes on endale võtnud ka vastutuse paikkonna turvalisuse edendamise eest.<br />  2. Pikaajalised ja jätkusuutlikud programmid- mille tegevustesse on kaasatud kõik eagrupid. Tegevused hõlmavad vigastuste ennetamist ja turvalisuse edendamist erinevates olukordades ja keskkondades.<br />  3. Programmid kõrge riskiga gruppidele ja keskkondadele (ümbruskonnale); programmid- mis edendavad haavatavate elanikkonna gruppide turvalisust.<br />  4. Programmid- mis võimaldavad registreerida vigastuste esinemissagedust ja põhjusi.<br />  5. Evalvatsiooni meetmed programmi kui terviku hindamiseks- protsessi ja tegevuste tulemuslikkuse ning toimunud muutuste hindamiseks.<br />  6. Jätkuv osalemine üleriigilises ja rahvusvahelises Safe Community võrgustiku töös.

<em>Allikas:</em><a href="http://www.safecommunity.net"><em>www.safecommunity.net</em></a>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.