Verevarude puhul tuleb jälgida balansseeritust

Doonoriverd napib alatasa, kuigi verekeskuste üleskutsetele reageeritakse päris hästi. Üldjoontes võib ju veretarbimist prognoosida, ent äkkvajadusi siiski mitte.

Doonoriverd napib alatasa- kuigi verekeskuste üleskutsetele reageeritakse päris hästi. Üldjoontes võib ju veretarbimist prognoosida- ent äkkvajadusi siiski mitte. Kuidas Tartus selle pideva noateral kõndimisega hakkama saadakse- räägib TÜ kliinikumi verekeskuse juhataja Helve König.

<br /><strong>Kas hetkeolukord verekeskuses on eriti hull või tavaliselt hull?</strong>

"Meil on see elu siin kogu aeg tavapäraselt hull. Mõnel päeval tulen tööle ja vaatan- et verekappide seis on päris hea- võib rahule jääda. Aga läheb paar tundi mööda ja jälle on häda käes. Muutume ju järjest enam tsentraalseks keskuseks - meie teenindada on kuus maakonda.<br /> Praegu on kõige suurem probleem 0-negatiivse verega. Kusjuures ühel päeval õnnestus meil neliteist 0-negatiivset doonorit välja kutsuda - see on supersaavutus!<br /> 0-negatiivne on ju ainukene grupp- mida millegagi asendada ei saa."

<strong>Kui on mingi veregrupi põud- siis üleüldine?<br /><br /></strong>"Miskipärast kehtib niisugune müstiline seaduspärasus- et ühel ajahetkel on teatud veregrupiga patsiente silmanähtavalt rohkem. Ja üle Eesti. Seda ei oskagi millegagi seletada.<br /> Näiteks hästi pikka aega nappis meil A-positiivset verd. Vahepeal oli suur kriis jälle B-positiivsega. 0-positiivsega on viimastel aegadel rahulikum olnud. Kui 0-veregrupi inimesega midagi juhtub- siis saab ju ainult 0-negatiivsega asendada- aga seda napib niikuinii kogu aeg. Viimast ei tohi me kunagi ära anda - peame beebidele verevahetuseks jätma.<br /> Ilmselt on viimasel ajal ka vere tarbimine suuremaks läinud. Operatsioonide järjekorrad on nii pikad. Patsientide olukord läheb enne sedavõrd raskeks- et tekivad verejooksud. Siis kulub ju verd ka rohkem. Kui plaaniliselt õigeaegselt opereeritaks- siis seisundid nii kriitiliseks ei läheks."

<strong>Võib-olla on viimasel ajal ka rohkem õnnetusi hakanud juhtuma?</strong>

"Ilmselt küll. Eriti liiklusõnnetusi- mis on tänapäeval tunduvalt julmemad- sest liiklusvahendid on muutunud üha võimsamaks.<br /> Varasematel aegadel polnud laskevigastusi üldse. Nüüd on. Ka torkevigastused on oluliselt sagenenud. Alkoholiprobleem- laiemas laastus üldse sotsiaalprobleem- mängib samuti rolli.<br /> Ei saa nüüd nii pessimist ka olla. Meil on tegelikult palju toredaid inimesi- kes tulevad appi. Paar nädalat tagasi oli väga traagiline õnnetus. Tänavu gümnaasiumi lõpetanud noormees sõitis mikrobussiga rongi ette. Vigastused olid väga suured. Kõik sugulased ja tuttavad - ligi 40 inimest - tulid verd andma. Kui inimesed ei jää käed rüpes vaatama- siis on see meile väga suur abi.<br /> Ligimesearmastus pole kuhugi kadunud. Niisuguseid juhtumeid on teisigi olnud. Kui ei ole ka sama veregrupp- siis sellest ei ole midagi. Kellegi teise tuttaval võib olla jällegi sobilik grupp. Saab ju vahetada."

<strong>Millise veregrupi esindajaid kõige rohkem on?</strong>

"Kõige rohkem on 0-positiivset ja A-positiivset. B-positiivset on kahekümne protsendi ringis ja AB-d - umbes kaheksa protsenti. Neist 15 protsenti on reesusnegatiivsed. Ka patsientide hulk on protsentuaalselt samas proportsioonis."

<strong>Kas te Pärnu ja Tallinnaga verevahetust ka teete?</strong>

"Ikka teeme. Sagedamini küsime meie nende käest. Pärnu varustab täielikult verekomponentidega oma ja Kuressaare haiglat. Kui üle jääb- siis saadavad ka Tallinna haiglatele. Pärnu patsiendid satuvad ju ka Tallinna ja Tartusse ravile. Pärnus on üldse hästi tublid töötajad ja doonorid. Ka Põhja-Eesti Verekeskus on meid sageli aidanud.<br /> Septembris läheb meiegi olukord loodetavasti paremaks."

<strong>Tudengid on aktiivsed?</strong>

"Tänu neile me siin Tartu linnas elamegi. Näiteks arstiteaduskonnas on juba üle kümne aasta traditsioon- et rebaseks löömist tähistatakse vere andmisega. Tullakse ka sünnipäevadel koos sõpradega. Oleme sünnipäevalisi omalt poolt püüdnud väikese meenega meeles pidada."

<strong>Kas verd käivad andmas rohkem mehed või naised?</strong>

"Ma arvan- et mehi on rohkem. Domineerivam vanus jääb 20 ja 35 vahele- nii meeste kui naiste puhul.<br /> Maakohtades on olukord tõsisem. Seal- kus varemalt oli 50-60 doonorit- on nüüd vaid 10-15. Noored tulevad Tartusse tööle või lähevad välismaale. Paikseks jäävad põhiliselt vanemad.<br /> Peame verd võtma tervetelt töötavatelt inimestelt vanuses 18-65. Meile ei sobi lapsed- vanurid ega haiged. Seaduse järgi võib doonoriks hakata 60. eluaastani."

<strong>Kuidas meedikute osalus doonorite hulgas tundub?<br /></strong><br /> "On kahte sorti meditsiinitöötajaid: need- kes kogu aeg verd annavad- ja teised- keda tuleb kutsuda- n-ö meelde tuletada. Siis tulevad nad alati meelsasti.<br /> Kevadel oli meil siin jälle kriitiline olukord. Saatsime arvuti teel kutsed laiali - tuli väga palju doonoreid. Ja saime meedikute abiga kriisist üle. Aga see on rohkem tagavaraväljapääs. Kogu aeg niisugust meetodit kasutada ei saa- siis muutuvad need teatised rutiinseks. Vahel harva toimib aga väga hästi. Teistes haiglates - Põlvas- Viljandis- Võrus ja Jõgeval - ollakse samuti aktiivsed.<br /> Teeme oma bussiga väljasõite."

<strong>Kui tihti?</strong>

"Praktiliselt iga päev- vahel on reedeti paus. Aasta alguses teeme graafiku. Tuleb ju doonoritega arvestada - kolm kuud peab kahe vereandmise vahel olema.<br /> Oleme väga tänulikud kõikidele inimestele- kes on käinud verd andmas. Kunstlikult ei saa ju verd valmistada. Arvan- et kunagi ei hakka saama. Vähemalt mitte niisuguse kvaliteediga- nagu seda teine inimene anda saab."

<strong>Milline peab olema doonori tervislik seisund?</strong>

"Laias laastus öeldes - inimene peab olema terve. On teatavad haigused- mille korral inimene ei sobi doonoriks. Nagu kroonilised kopsupõletikud- bronhiidid- neerupõletikud. Kroonilised haigused vajavad ju pidevat ravi- esinevad ägenemised. Niisugune inimene peab oma tervist hoidma- mitte verd ära andma. Samuti need inimesed- kellel on mingi organ eemaldatud- kes on vähki- B- või C-hepatiiti põdenud. A-hepatiidist peab olema kuus kuud möödas.<br /> Kunagi narkootikume tarvitanud on ka doonorite nimekirjast välistatud. Külmetushaigustest peaks olema möödas kuu- samuti antibiootikumiravist. Doonor peab enne vereandmist end hästi tundma- olema puhanud ja reibas- mitte ülekoormatud- väsinud ja murelik. Ka ei tohi doonor olla viis päeva alkoholi tarbinud."

<strong>Aga kui inimene on valuvaigisteid võtnud?</strong>

"Siis võib küll verd anda. Ka antibeebipillide kasutamine ei mõjuta doonorit. Ainult et ta peab meile sellest teada andma."

<strong>Saan aru- et asi põhineb usaldusel. Või kasutate mõnda kavalat kontrollsüsteemi?<br /></strong><br /> "Anname igale doonorile vereandmise eel küsitluslehe. Loomulikult on see suuresti usalduse küsimus.<br /> Sellepärast peabki vereandmine olema niisugune protseduur- mis ei kanna omakasupüüdlikke eesmärke - ei mingit rahasaamist ega suuri kingitusi. See peab olema ikkagi doonori poolt puhas andmisrõõm.<br /> Üldjuhul saadakse aru- et midagi varjates võib haigele kahju teha- ega tulda meid petma. Muidugi ei saa kunagi välistada- et inimesel on mingi motiiv- miks ta valetab või mõnda asja varjab."

<strong>Kas doonorivere probleem kunagi üldse laheneb?</strong>

"Verd ei saa kunagi küllalt olema. See on niisugune igavene- jätkuv probleem. Veri pole aegumatu. Kõik komponendid vananevad: trombotsüüdid seitsme päevaga- erütrotsüüdid 35 päevaga- plasma säilib sügavkülmununa kaks aastat.<br /> Pidevalt on vaja varusid uuendada. Korraga üle produtseerida pole ka mingit mõtet. See oleks lihtsalt raiskamine. Balansseeritus on oluline."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.