Juubelikongress andis ülevaate närvihaiguste diagnostika- ja raviprobleemidest

10.–11. juunini peeti Narva-Jõesuus L. Puusepa nimelise Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi 20. kongressi, mis tõi kokku suure enamuse Eesti neuroloogidest ja neurokirurgidest.

10.-11. juunini peeti Narva-Jõesuus L. Puusepa nimelise Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi 20. kongressi- mis tõi kokku suure enamuse Eesti neuroloogidest ja neurokirurgidest.

Osavõtjate arvu tõus üle 170 näitab suurt huvi teadmiste täiendamise vastu. Oma osa oli kindlasti sellelgi- et lisaks huvitavale ja mitmepalgelisele programmile oli osalistel võimalik nautida seltsielu kaunis varasuvises Narva-Jõesuus.

Seekordne juubelikongress seadis eesmärgiks tutvustada erinevate närvihaiguste diagnostika- ja raviprobleeme. Avaettekanne oli siiski ebatraditsiooniline- s.t “mitteneuroloogiline” - akadeemik Arvo Krikmann rääkis keeletekketeooriatest. Selgus- et erinevaid versioone keele tekkimise kohta on palju ja kõigile küsimustele veel vastust polegi: kas keel on evolutsioonilis-loodusliku või kultuurilise tekketaustaga; kas kujunes hüppeliselt või aste-astmelt; kas oli eelastmeid jne. Edasi mindi juba erialaprobleemidega.

<strong>Uus teema: neuropsühholoogia<br /></strong> Esimese kongressipäeva sessioonide teemadeks olid epilepsia ning neuropsühholoogia ja rehabilitatsioon.

Epilepsia klassikalise neuroloogia ühe keskse probleemina on küll paljuräägitud- ent püsivalt uusi huvitavaid aspekte pakkuv. Lisaks klassifikatsioonile ja ravi üldpõhimõtetele tulid arutamisele harvemkäsitletud probleemid: radioloogilised uuringud- kirurgiline ravi ja epileptilise staatuse ravi.

Neuropsühholoogia on neuroloogidele suhteliselt uus valdkond- millest seni on ettekandeid olnud vaid mõnel kitsamale teemale pühendatud seminaril. Kongressil käsitlemine võimaldas arutusele võtta neuropsühholoogia arengu Eestis ja selle osa neuroloogiliste haigete käsitluses ning seada eesmärke neuroloogide ja psühholoogide koostööks.

Neurorehabilitatsioon kui aktuaalne probleemidering tekitas osalejate hulgas elevust ja diskussiooni- et leida lahendusi mitmele küsimusele: kes on keskne spetsialist neuroloogilise haige rehabilitatsioonis; kas hetkevõimalused on piisavad ja kuidas neid parandada; kuidas saavutada võimalikult mitmekülgne meeskonnatöö praegustes suhteliselt kitsastes majanduslikes tingimustes?

Tõdeti- et neuroloogiliste haigete rehabilitatsioonis tuleb kasuks- kui taastusarst on varasemalt neuroloogi taustaga. Rõhutati teaduslikult põhjendatud rehabilitatsioonimeetodite juurutamise tähtsust- sealhulgas tulemuste määratlemist skaalade abil- neuropsühholoogia ja käitumis-kognitiivse teraapia kasutamist- individuaalset lähenemist igale patsiendile.

Teine kongressipäev pakkus vaateid neuroloogiliste haiguste diagnostikasse ja ravisse ning valitud teemasid ja haigusjuhte kliinilisest neuroloogiast ja neurokirurgiast: peaaju süvastimulatsioon- spondülolistees- treemorid- bakteriaalne meningiit jpm. Käsitlemist leidsid nukleaarmeditsiin kui uus arenev uurimismeetod kesknärvisüsteemi haiguste diagnoosimisel ja neuromuskulaarsete kahjustuste elektrodiagnostika intensiivravihaigetel.

<strong>Tagasivaade ja plaanid<br /></strong>Juubelikongressi juurde kuulus ka tagasivaade neuroloogide ja neurokirurgide seltsi tegevusele. Aruande viimase kolme aasta tegevusest kandis ette seltsi president Sulev Haldre.

Lisaks liikmete erialase kvalifikatsiooni tõstmisele on erialaseltsil tähtis roll ka tervihoiupoliitikas.<br /> Koostöös haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga osaletakse hinnakirjade ja kulumudelite kujundamises- ravijuhendite ja eriala arengukava koostamisel. Käima on läinud neuroloogide ja neurokirurgide resertifitseerimine.

Seltsi edasisteks ülesanneteks jäävad kvalifikatsiooni tõstmine kursuste- seminaride- teadustöö korraldamise kaudu; erialase ettevalmistuse kvaliteedistandardite loomine ja kitsamate erialade (lasteneuroloogia- neurorehabilitatsioon) arendamine.

Seltsi tegevust koordineerib järgmise kolme aasta jooksul uus juhatus- kuhu valiti Sulev Haldre (president)- professor Toomas Asser (asepresident)- Pille Taba (sekretär)- Kersti Brems-Neuhaus (varahoidja)- Katrin Antsov- Katrin Gross-Paju- Anneli Kolk- Andrus Kreis- Siiri-Merike Lüüs- Valentin Sander- Toomas Toomsoo ja Georgi Zjablov.

Seltsi elujõudu näitab ja oma näo loob aga arvukas liikmeskond.

<strong>Arengukava kitsaskohad<br /></strong>Neuroloogia arengukava kaasajastamisel on leitud- et varasemalt planeeritud 60-80 neuroloogi vajadus Eestis aastaks 2015 on alahinnatud. Oodatavate teenuste (ambulatoorne ja statsionaarne kliiniline töö- ööpäevane valve- õppe-teadustöö jne) reaalset mahtu arvestades vajatakse Eestis 2015. aastaks vähemalt 90-100 neuroloogi.

Kuigi registris on praegu 186 neuroloogi- näitab sotsiaalministeeriumi analüüs neuroloogide arvuks 179. Neist 144 on neuroloogid- ülejäänutel on lisaerialaks pediaatria- taastusravi- töötervishoid- perearst või radioloogia.

Neuroloogide vanuseline analüüs on mõtlemapanev: lisaerialata neuroloogidest on 2005. aasta lõpuks 65. eluaasta künnise ületanud 25- 2025. aastaks aga suurem enamus - kokku 111 arsti. Seega  onjärelkasvu planeerimine tähtis küsimus- arvestades- kui pikaajaline on erialakoolitus.

<br /><strong>PILLE TABA<br /></strong>Tartu Ülikooli närvikliiniku dotsent

 

***************************

<strong><br /> LISALUGU: Seltsi ajalugu ulatub aastasse 1922</strong>

Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi eelkäija Eesti Neuroloogia Selts asutati 1922. aastal professor Ludvig Puusepa- Eesti neuroloogia ja neurokirurgia rajaja poolt. 1940. aastal oldi sunnitud tegevus katkestama- ning uuesti taastati selts koostöös psühhiaatritega 1950. aastal. Viimasest eraldus 1989. aastal L. Puusepa nim. Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts.<br /> 1999. aastal asutati Ludvig Puusepa medal ning L. Puusepa loengu statuut. Esimesena pidas L. Puusepa loengu ja pälvis medali professor Ain-Elmar Kaasik. Järgnesid professorid Rein Zupping- Jorma Palo- Gazi Yasargil- Tiina Talvik ja Akira Ogawa. Medalid on saanud Astrid Kokk- Enno Kross- Liivia Luts- Ruth Paimre- prof. Arvo Tikk ja Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum.<br /> Regulaarselt toimuvad piirkondlikud koosolekud Tartus ja Tallinnas. Traditsiooniliste ühisüritustena viiakse läbi kongresse- talveseminare Tartus ja suveseminare maakondades ning kitsamatel teemadel infopäevi.<br /> Korraldatud on ka Balti neuroloogide- neurokirurgide ja lasteneuroloogide kongresse. Praeguseks on seltsil 208 liiget- erialaliselt profiililt on seltsi liikmeskond mitmekesine: neuroloogid- neurokirurgid- neurofüsioloogid- neuroradioloogid- neuroteadustega tegelejad- taastusarstid jne.

<strong>Pille Taba</strong>

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.