Tervisekäitumise poolest on Soome Eestist paremal järjel

Eelmisel aastal viidi Tervise Arengu Instituudis läbi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, kus Soomet ja Eestit võrreldi mitme erineva näitaja poolest.

Eelmisel aastal viidi Tervise Arengu Instituudis läbi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring <em>(vt ka 28. juuni 2005 MU - “Täiskasvanute tervisekäitumises olulisi muutusi välja ei paista”)</em>. Soomet ja Eestit võrreldi järgmiste näitajate poolest: tervise enesehinnang- arstiabi kasutamine- stress- suitsetamine- alkoholi tarbimine- värskete köögiviljade tarbimine- ülekaaluliste osakaal- füüsiline aktiivsus. Alljärgnevalt leiavad käsitlemist viis esimest kriteeriumi.

“Soomel on pikaajaline tervisekäitumisuuringute läbiviimise kogemus. Seal on tervisekäitumise<br /> uuring iga-aastane ja seda viiakse läbi juba alates 1978. aastast-” kommenteerib Tervise Arengu Instituudi (TAI) krooniliste haiguste ennetamise osakonna analüütik Julia Aru.

1990. aastast toimub ka Eestis samalaadne uuring. Tänu ühisele metoodikale ja suures osas ühisele küsimustikule võib Eesti ja Soome andmeid edukalt võrrelda.

<strong>Soomlaste tervisehinnang tunduvalt parem<br /></strong>Hea tervisehinnangu andjad on Eestis sagedamini nooremad- kõrghariduse ja suurema sissetulekuga Tallinna elanikud. Enamasti on nad eesti rahvusest- tööga hõivatud või mitteaktiivsed- kellel on perekond- kus on neli või enam liiget- kes on vallalised.

“Nii meeste kui naiste seas hindab aga oluliselt rohkem soomlasi oma tervist heaks võrreldes eestlastega-” sedastab TAI direktor Maarike Harro. “Näiteks meeste seas on heaks või üsna heaks oma tervist hinnanud 66 protsenti soomlasi ja vaid 43 protsenti eestlasi. Naiste seas on vastavad osakaalud 68 ja 41 protsenti.”

<strong>Igapäevasuitsetajaid Eestis kaks korda rohkem<br /></strong>Suitsetamine põhjustab Eestis viiendiku surmajuhtudest. Iga päev sureb meil suitsetamise tõttu keskmiselt 10 inimest.

“Arvestuslikult väheneks südame- ja veresoonkonna haigestumine kuni 40 protsenti- kui keegi ei suitsetaks-” hindab Maarike Harro. “Pealegi on suitsetamine ainus südametervise üksik riskifaktor- mida on võimalik koheselt kõrvaldada. Suitsetamisest loobumisel hakkab riski suurus kohe vähenema ja võrdsustub mittesuitsetaja riskiga haigestuda mõnda südame- ja veresoonkonna haigusesse umbes kümne aasta jooksul.”

Suitsetamise osas tuleb esile- et Eesti meeste seas on igapäevasuitsetajate osakaal kõrge ning neid on peaaegu kaks korda rohkem kui Soomes - protsendid vastavalt 48 ja 27. Naiste hulgas on igapäevasuitsetajaid Eestis 21 ja Soomes 20 protsenti. (Igapäevasuitsetaja on isik- kes käesoleval ajal suitsetab iga päev ja viimati suitsetas eile või täna. - <em>Toim</em>.) “Noorte hulgas (vanus 16-24) on Soomes oluliselt rohkem mittesuitsetajaid. Eestis on aga sellises vanuses juba palju endisi suitsetajaid-” kommenteerib analüütik Aru.

Passiivne suitsetamine on Eestis samuti rohkem levinud kui Soomes. Näiteks viibib Eestis neljandik meestest vähemalt tund aega päevas suitsuses tööruumis. Soomes on sama näitaja vaid 10 protsenti. “Suurema igapäevasuitsetajate osakaalu tõttu on ka passiivne suitsetamine kodus Eestis rohkem levinud kui Soomes-” selgitab Aru.

Suitsetamisest loobumise soovitusi on enim saadud pereliikmelt (62-4 protsenti)- arst on sedalaadi soovitusi jaganud 18-7 protsendile küsitletuist. 78 protsenti suitsetajatest (neist viimasel aastal 33 protsenti) on proovinud pahest loobuda- 60 protsenti tahaks loobuda ning seitse protsenti ei taha.

<strong>Meeste alkoholi tarbimises suuri erinevusi ei ilmne<br /></strong>Nii Eestis kui Soomes tarvitavad ligikaudu pooled mehed kord kuus või sagedamini kuus või rohkem alkoholiannust korraga. (Üks alkoholiannus on kas pudel õlut (0-5 l) või klaas veini (100 g) või pits kanget alkoholi (30 g)). Samas on Eestis rohkem mehi- kes tarvitavad kuus või rohkem alkoholiannust iga päev (4-6% Eestis <em>vs</em> 2-1% Soomes).

Eesti naiste hulgas on kord kuus või sagedamini alkoholitarbijaid aga vähem kui Soomes - vastavalt 13 ja 21 protsenti. Veelgi suurem on erinevus noorte naiste seas- vastavalt 16 protsenti Eestis ja 32 protsenti Soomes.

Umbes kaheksandik Eestis küsitlusele vastanuist oli alkoholi tarvitanult istunud autorooli (sagedamini maapiirkonna elanikud). Liigtarvitamise tõttu on ravi saanud 6-5 protsenti mehi ja 0-8 protsenti naisi. Mitteametlikust müügikohast ostis viimasel aastal alkoholi 16-5 protsenti vastanuist.

<strong>Arstiabi kasutamine ja stressi kogemine<br /></strong>Viimase aasta jooksul ambulatoorse arstiabi (pere- ja/või eriarstid) kasutamise juures eestlaste ja soomlaste võrdluses väga suuri erinevusi ei ole. Nii kuni 24-aastaste meeste kui naiste hulgas on arsti külastanud rohkem eestlased- vanemate hulgas on arstiabi kasutanud rohkem soomlased. Suurimat erinevust arstiabi kasutanute osakaalus on märgata keskealiste ja vanemate meeste hulgas.

Viimase aasta jooksul hambaarsti külastamise osas on soomlased eestlastest usinamad- seda eriti keskealiste ja vanemate hulgas. Vaid 25-34-aastaste naiste hulgas edestavad eesti naised selles osas oma soome eakaaslasi.

<strong>Enesetappu katsetatakse varasemast vähem<br /></strong>Viimase kuu jooksul stressi tundnute osakaalus olulisi erinevusi riikide vahel ei ilmne. Rohkem kui varem masendunud/õnnetud on naised- lahutatud- kõrghariduseta- maaelanikud- töötud- üksi elavad ja madalama sissetulekuga inimesed.

Tööpäevadel tunnevad Eestis tihti üleväsimust sagedamini naised kui mehed (48-3% <em>vs</em> 39-6%) ja madalama sissetulekuga inimesed. Tööl käivatest vastanutest tundis üleväsimust 46 protsenti.

“Enesetapukatse sooritanuid oli Eestis mullu varasemaga võrreldes tunduvalt vähem - 0-6 protsenti (varem kuni 4-4 protsenti)-” nendib Aru. “Enesetappu katsetasid sagedamini naised kui mehed- algharidusega- mitte-eestlased- töötud ja mittetöötavad- kõige suuremasse või kõige madalamasse sissetulekukvartiili kuuluvad inimesed.”

Enesetapukatsele mõtles eelmisel aastal 5-9 protsenti vastanuist (varem 14-5)- sagedamini naised- töötud- üksi elavad ja kõige madalamasse sissetulekukvartiili kuuluvad inimesed.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

*************************************************

 

<strong><u>Tervisekäitumise tähelepanekuid:</u></strong>

* inimeste hulk Eestis- kes tajuvad oma tervist heana- suureneb sõltumata ebavõrdsusest (soomlaste näitajast jääme siiski umbes 25 protsendi võrra maha);<br /> * suitsetajate protsent püsib suhteliselt stabiilne- muret teeb suitsetajate arvu tõus 16-24-aastaste grupis;<br /> * suitsetamine Eesti naiste seas on samal tasemel kui Soomes; Eesti mehed suitsetavad aga peaaegu kaks korda rohkem;<br /> * ka passiivset suitsetamist on Eestis rohkem kui Soomes;<br /> * rohkem kui 3/4 suitsetajaid on proovinud suitsetamist maha jätta; vaid seitse protsenti väidab kindlalt- et ei taha suitsetamisest loobuda;<br /> * kerge langustrend on inimeste arvus- kes viimasel aastal pole töölt päevagi haiguse tõttu puudunud;<br /> * stressi üle kaebavad eestlased ja soomlased peaaegu võrdselt; samas on vähenenud enesetapule mõtlejate protsent;<br /> * arstiabi kasutamises on märgata hambaarstil käinute protsendi langust- samuti on vähenenud inimeste protsent- kes viimase viie aasta jooksul on vererõhku mõõtnud; samas on suurenenud vere kolesteroolitaset mõõtnute protsent;<br /> * suureneva trendiga on üle 45-aastaste naiste hulgas mammograafilisel uuringul käinute protsent;

<em>Allikas: Tervise Arengu Instituut</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.