12. september 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurb­ri­tan­nia ja Tür­gi tead­la­sed ju­hi­vadtä­he­le­pa­nu pri­maar­se pre­vent­sioo­ni ee­lis­te­le sü­da­meis­hee­mia­tõ­ve en­ne­ta­mi­ses võr­rel­des se­kun­daar­sepre­vent­sioo­ni­ga. Aja­kir­jas Bri­tish Me­di­cal Jour­nal aval­da­tud uu­rin­guees­mär­giks oli nä­ha, kas pri­maar­ne pre­vent­sioon võiks ol­lavõim­sam va­hend kui prae­gu ter­vis­hoiu­po­lii­ti­kasesi­ko­ha­le sea­tud se­kun­daar­ne en­ne­tus­töö. Se­kun­daar­sepre­vent­sioo­ni­ga võr­rel­des on pri­maar­se en­ne­tu­se­gavõi­ma­lik saa­vu­ta­da nel­ja­kord­ne vä­he­ne­mi­nesur­ma­juh­tu­mi­te osas, jä­rel­da­vad dr Bel­gin Unal ja te­makol­lee­gid. Ko­ro­naar­tõ­bi on küll olu­li­sim sur­ma­põh­jus are­ne­nudmaa­des, kuid su­re­mus sel­les­se on 1980nda­test aas­ta­testSuurb­ri­tan­nias ning teis­tes töös­tus­rii­ki­des vä­he­ne­nudpoo­le võr­ra, va­hen­dab võr­gu­le­he­külg In­Cir­cu­la­tion.netau­to­ri­te tä­he­le­pa­ne­kuid. Uu­rin­gu­te jär­gi on su­re­mu­sevä­he­ne­mi­se põh­ju­seks 50–75 prot­sen­di suu­ru­ses osasris­ki­fak­to­ri­te, na­gu näi­teks suit­se­ta­mi­ne,ko­les­te­roo­li­ta­se ja ve­re­rõhk, mõ­ju vä­hen­da­mi­neela­nik­kon­nas. Prae­gu­ne riik­lik po­lii­ti­ka USAs ja Suurb­ri­tan­nias onsiis­ki suu­na­tud ju­ba ko­ro­naar­tõ­be põ­de­va­tepat­sien­ti­de ris­ki­fak­to­ri­te vä­hen­da­mi­se­le. Hü­po­tee­si kont­rol­li­mi­seks, et ris­ki­fak­to­ri­tevä­hen­da­mi­ne ko­gu ela­nik­kon­nas võiks ol­la ka­su­li­kum,ana­lüü­si­sid uu­ri­jad Ing­lis­maa ja Wa­le­si kü­sit­lus­test,amet­li­kust sta­tis­ti­kast, klii­ni­lis­test au­di­ti­test jakont­rol­li­tud uu­rin­gu­test saa­dud and­meid pat­sien­ti­dear­vu, ra­vi­mi­te tar­vi­ta­mi­se, kar­dio­vas­ku­laar­se ris­kifak­to­ri­te muu­tu­mi­se ja sel­lest tu­le­ne­va su­re­mu­sevä­he­ne­mi­se koh­ta. Tu­le­mu­sed näi­ta­sid, et aja­va­he­mi­kul 1981–2000vä­he­nes su­re­mus ko­ro­naar­tõ­ves­se 25–84-aas­tas­te mees­teseas 62 prot­sen­di võr­ra ning nais­te seas 45 prot­sen­di võr­ra.Kok­ku su­ri 2000. aas­tal 68 230 pat­sien­ti vä­hem. Suit­se­ta­mi­se vä­he­ne­mi­se­ga 35 prot­sen­di võr­ra su­ri29 715 pat­sien­ti vä­hem, neist 5035 olek­sid ol­nud ju­bako­ro­naar­tõ­be põ­de­vad pat­sien­did. Üld­ko­les­te­roo­li kont­sent­rat­sioon po­pu­lat­sioo­nislan­ges 4,2 prot­sen­di võr­ra, mil­le­ga pääs­te­ti 5770ini­me­lu, kel­lest 1205 ol­nuks va­rem hai­ges­tu­nud. Kesk­mi­sed ve­re­rõ­hu­väär­tu­sed ala­ne­sid vaat­lu­sa­jajook­sul 7,7 prot­sen­ti. 5870 sur­ma hoi­ti ära ra­vi­mi­te abi­ta(520 ko­ro­naar­tõ­ve pat­sien­ti­del). 1890 ko­ro­naar­tõ­bemit­te põ­de­va pat­sien­di elu pääs­tis an­ti­hü­per­ten­siiv­nera­vi. Kok­ku 45 730 sur­ma­juh­tu­mit hoi­ti ära kol­me pea­mi­seris­ki­fak­to­ri vä­hen­da­mi­se­ga ela­nik­kon­nas, 36 625 (81%)sel­lest ter­ve­te ini­mes­te ja 8745 ko­ro­naar­tõ­vepat­sien­ti­de ar­vel. Uu­rin­gu au­to­ri­te ar­va­tes võib tu­le­mu­siet­te­vaat­li­kult ül­dis­ta­da teis­te­le­gitöös­tus­rii­ki­de­le. Ül­di­ne ko­ro­naar­tõ­veen­ne­tusst­ra­tee­gia peaks tead­las­te mee­lest ole­ma suu­na­tudpri­maar­se­le pre­vent­sioo­ni­le, eri­ti suit­se­ta­mi­sepii­ra­mi­se ning ter­vis­li­ku toi­tu­mi­se in­nus­ta­mi­selä­bi.