Ökonomistid lõid võimsa relva

Haiglate ökonomistid ja finantsjuhid saavad uue kuluarvestuse mudeliga muu hulgas hõlpsalt teada, kas arstid on tööga üle koormatud või kui palju ressurssi on vaja mõne uue teenuse osutamiseks.

Haiglate ökonomistid ja finantsjuhid saavad uue kuluarvestuse mudeliga muu hulgas hõlpsalt teada- kas arstid on tööga üle koormatud või kui palju ressurssi on vaja mõne uue teenuse osutamiseks.

Kaks ja pool aastat valusat tööd- nagu ütleb kulumudeli üks autoreid- haigekassa tervishoiuökonoomika osakonna juhataja Maie Thetloff- on seljataga. Nüüd tuleb veel selgitada ökonomistidele ja raamatupidajatele- kuidas mudeli skeemis kulusid sisestada ja kuidas neid jälgida. Esimese riigina Euroopas rakendab Eesti tegevuspõhist kuluarvestust kogu riigi tervishoiusüsteemis tervikuna.

Raviasutused saavad uue süsteemi abiks võtta vastavalt haigekassas välja töötatud ja sotsiaalministri allkirjaga 25. augustil seadustatud metoodikale- mida kirjeldab pika nimega määrus “”Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika” muutmine”.

<strong>Igaüks ei peagi süvenema<br /></strong>25 lehekülge määrust ja selle seletuskirja nõuavad taipu- et kõigist detailidest aru saada. Maie Thetloff rahustas- et iga töötaja ei pea kuluarvestuse teooriasse süvenema. “Haiglas on see ikkagi finantsjuhi töövahend- millega raviasutuse kulusid vaadata.”

Tervishoiuteenuste hinna kujundamise aluseks võetav tegevuspõhine kuluarvestus välistab emotsioonide või tugevama hääle eesõiguse- pakkudes ühtset- läbipaistvat- objektiivset alust tervishoiukulude arvestamiseks. Ühtlasi hakkab teenuste hindu jälgima ministeeriumi juurde loodav nõuandev komisjon- kuhu kuuluvad arstide liidu- haiglate liidu- tervishoiu instituudi- sotsiaalministeeriumi- riigikogu- maakonnaarstide ja haigekassa esindajad.

Uut kulumudelit saabki praktikas esialgu kasutada tervishoiuteenuste hindade arvutamisel ja kehtestamisel. Teades haigekassa eelarve võimalusi- on järgmise aasta prioriteediks viia hindades tervishoiutöötajate palk kokkulepitud tasemele.

<strong>Tarkvara areneb järele<br /></strong>Kulumudelit tutvustavatelt seminaridelt on haigekassasse jõudnud vastukaja- et haiglate ökonomistid tahaksid kulumudeli kohe kasutusse võtta- sest see on neile võimas relv oma kulude juhtimisel ja abivahend- et vaadata- kus tekivad mõttetud kulud ja kus kokku hoida- rääkis Thetloff.

Kuid häda on sellega- et haiglate senised infosüsteemid ei võimalda häid sisendeid. Neli haiglat - TÜ kliinikum- Lääne-Tallinna keskhaigla- Võru ja Pärnu haigla -- kes kulumudeli projektis oma andmetega osalesid- tegid samuti palju tööd käsitsi.

“Tegelikult ei ole ühelgi haiglal veel sellisel tasemel kuluarvestust- et saaks mudeliga klõksti! integreeruda-” ütles Thetloff. “Kui haiglad tahavad oma kuluarvestuse kontrolli alla saada ja kulumudeli kasutusele võtta- siis peavad nad infotehnoloogilist poolt arendama- enda huvides-” nentis ta.

<strong>Sõpru tuleb kogu aeg juurde<br /></strong>Tehnilise poole kõrval võtab aega ka inimeste mõtte harjumine uue loogikaga. Kaks ja pool aastat kestnud töö kulumudeli kallal annab Thetloffile võimaluse võrrelda- kuidas algul kostsid vastuhääled- et kulumudel on vale ja hinnad ei vastavat tegelikkusele. Nüüd on inimesed teadlikumad ja jõudnud harjuda uue süsteemiga- nad on erialaseltside koostöös valminud mudeli kasulikkust mõistnud.

“Täna räägitakse- et mudel on vahend näitamaks- kas tervishoiusüsteemis on raha piisavalt- ja täna on sellest aru saadud- et raha on juurde vaja. Mudeli abil on väga hea näidata- kuhu on raha juurde vaja-” selgitas Thetloff. Ta naeris- et mida päev edasi- seda rohkem toob uus kuluarvestus talle sõpru: “Tegu on intelligentsete inimestega.”

Ta möönis- et kohe ei ole veel kõik ideaalne. “Usume- et suures osas on asi õige. Edaspidi- kui saame kasutada juba täpsemaid andmeid nii kulude kui ressursside osas- vaatame kirjeldused üle ja vajadusel korrigeerime. Mudeli eelis võrreldes varasemate metoodikatega on see- et kõiki asju vaadatakse kompleksselt ja ühtsetel alustel.”

Thetloff meenutas- kuidas haigekassa juhatusse kuulunud Rein Parelo selle idee tõi ja kuidas tema initsiatiivil hakkasid haigekassa ökonomistid tegevuspõhist kulumudelit looma. Kuigi suurhaiglate efektiivsus loob üldhaiglate omast suurema võimaluse kulude kokkuhoiuks- on mudelis lähtutud sellest- et üldhaiglad teeniksid vähemalt kulud tasa.

<strong>Furoor kogu Euroopas<br /></strong>Nüüd- kui suur töö on valmis- võib ennustada- et mudel teeb furoori ka Euroopa Liidus. Näiteks möödunud sügisel Ungaris konverentsil sai Thetloff juba vastata- et Eestis on olemas selline kuluarvestuse mudel- mida Euroopas otsitakse.

Tõsi- sarnaseid süsteeme mõned Euroopa haiglad kasutavad- kuid mitte üleriigiliselt kogu tervishoiusüsteemi juhtimiseks.

Haigekassa nõukogu tegi 2. septembril sotsiaalministrile ettepaneku kehtestada ka üldarstiabi teenuste arvestamise metoodika. Erinevalt eriarstiabist lähtutakse perearstiabi teenuste piirhindade arvestamisel teenuse osutamisega seotud keskmistest vajalikest kuludest.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

<br /> ************************************<br />

<strong><u><br /> Tegevuspõhine kuluarvestus</u></strong>

* Tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (<em>activity based costing</em> - ABC)- mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt pakutava teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (tööjõud- seadmed- ruumid- ravimid jm) vahel.

* Tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamise eesmärgid:<br />     - hindade läbipaistvuse ja põhjendatuse tagamine- s.t kõik osapooled peavad aru saama- millest koosneb tervishoiuteenuse hind ning miks see nii on;<br />     - eriarstiabi finantseerimisvajaduse määratlemine tulenevalt teenuste mahust ja nende osutamiseks vajalikest kuludest;<br />     - mudeli erinevate sisendite läbipaistva arutelu võimaldamine- mille kõige selgemaks näiteks on tervishoiutöötajate töötasukomponendi pikaajaline eesmärgistamine ja sellega seoses hindade muutuse hindamine. Mudeliga on võimalik hinnata sisendi muutusest tingitud mõjusid kõikidele tervishoiuteenuste hindadele. Mudeli abil on võimalik hoida kogu tervishoiuteenuste loetelu korrektsena.

<em>Allikas: sotsiaalministri 25.08.2005 määrus “”Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika” muutmine” ja seletuskiri.</em>

 

************************************<br />

<br /><strong><u>Hinnad pigem tõusevad</u></strong>

* Kui 2005. aastal kehtiv hind on madalam kulumudeli hinnast- siis tõstetakse hinda vastavalt haigekassa rahalistele võimalustele.

* Kui 2005. aastal kehtiv teenuse piirhind on kõrgem kui määruse alusel arvutatud teenuse standardkulu- siis piirhinda ei langetata- vaid “külmutatakse”- nagu seisab määruse eelnõu juulikuises seletuskirjas.

* Alampalgatõusuks on haigekassa eelarves 2006. aastaks arvestatud 212 miljonit krooni.

* Kapitalikuludeks on teenuste hindades arvestatud 2004. aasta teenuste põhjal 120 miljonit krooni. Kui riigikogu otsustab kapitalikulu katta riigieelarvest- saab haigekassa vastava summa osas lühendada raviteenuste järjekordi.

<em>Allikas: MU<br /></em>

 

************************************<br />

<br /><strong>LISALUGU: Mida ütleb kulumudel palgatööjõu kohta?</strong>

See- et kulumudelis on 2006. aasta standardkuludes põhinevas tervishoiuteenuse hinnas arvestatud arstile 97-50 krooni brutotunnitasu- õele 46-80 krooni ja hooldustöötajale 25-30 krooni- ei sunni tööandjat palka tõstma. Need arvud on kõigest aluseks palga hinna arvutamisele teenuse hinnas ja võrduvad arsti- õe ja hooldaja Eesti keskmise palgaga.<br /> (Olgu võrdluseks toodud- et 2006. aasta alampalk on arstidel 75- õdedel 39 ja hooldustöötajatel 23 krooni tunnis - need arvud sunnivad või vähemasti peaksid sundima tööandjat palka tõstma.)<br /> Tegevuspõhise kuluarvestuse mudelis on tööjõu kulusse arvestatud lisaks brutotunnitasule ka koolituskulu (arstile on arvestatud 3500 kr aastas- õele 1000 kr ja hooldustöötajale 500 kr)- samuti igapäevase tööga seotud büroo- ja kontoritarvete kulu- infotehnoloogia- ja kommunikatsioonikulu- tööriietuse kulu ning töötaja keskmine juhtimiskulu (mudelis osalenud haiglate andmete põhjal on see üle 18 000 kr aastas).<br /> Palga osa määramisel kulumudelis lähtuti optimaalsest tööajast- mille leidmisel arvestati nii efektiivset tööaega (85% nominaalsest tööajast) kui tööpäevade arvu aastas (255)- töötundide arvu päevas (8)- koolitus- ja puhkusepäevade arvu aastas (vastavalt 10 ja 20 tööpäeva).<br /> Näiteks eriarsti esmasel vastuvõtul kulub 20 minutit arsti ja 20 minutit õe tööd (need on summaarsed kasutamise keskmised mahud); sisehaiguste voodipäeva hinnas on 25 minutit arsti tööd- 115 minutit õe ja 115 minutit hooldustöötaja tööd.<br /> Või siis näiteks ajuangiograafia puhul arvestatakse teenuse hinna sisse 150 minutit arsti tööd- 240 minutit õe tööd ja 120 minutit hooldaja tööd.<br /> Hambaravis kulub näiteks ühe pinna täidise panemiseks keskmiselt 15 minutit arsti tööd ja 20 minutit õe tööd- nagu võib lugeda ligi 3000 reast koosnevast määruse eelnõu lisatabelist.<br /><br /><strong>MU<br /></strong>

<br /> ************************************<br />

<br /><u>KOMMENTAAR</u>

<strong>Soovin hinnakomisjonile jõudu ja selget pead</strong>

Meie otsus kulumudeli töögrupi töös osaleda - tasuta- ligi aasta jooksul ja üpris suure intensiivsusega - näitab- et see on meile väga oluline küsimus.<br /><br /> Lõuna-Eesti haigla arvestab ka täna oma tegevust kuludest põhinevalt. Millal me rakendame kulupõhise hinnamudeli sellisena- nagu praegune metoodika seda kirjeldab? Sellest hetkest- kui on kindel- et meie lepingupartner on valmis maksma tervishoiuteenuse eest kuludest tulenevat hinda.<br /><br /> Senine kurb kogemus on olnud ju selline- et kui haiglate ja haigekassa ühine töögrupp jõudis oma tööga lõpule ja selgus- et 2003. aasta andmetel arvestatud kulupõhiste hindade järgi makstes oleks pidanud haigekassa maksma lepingupartneritele- s.o tervishoiuteenuse pakkujatele- ligi 700 miljonit krooni enam- siis järgmise sammuna nõudis haigekassa nõukogu (rõhutan - nõukogu!) juhatuselt eelarvest kinni pidamist. Seega justkui kulupõhiste hindadega tegelemise jätkamist tingimustes- kus selleks raha ei jätku. Sellistes tingimustes ei maksa rääkida tegevuspõhisest hinnakujundusest- vaid taas mingist monopoolses seisundis oleva ostja hindadest.<br /><br /> Tean- et praegu töötab sotsiaalministeeriumi juures töögrupp- kes püüab siiski kehtivat metoodikat rakendades selliseid hindu tekitada. Soovin neile selleks jõudu ja selget pead- et hindu taas mingite väliste tegurite tõttu moonutama ei hakataks.<br /><br /> Mida andis Lõuna-Eesti haiglale osalemine kulumudeli töögrupis?<br />   - Kinnituse teadmisele- et tervishoiuteenuse pakkujad on pikka aega osutanud teenust odavamalt selle tegevuse omahinnast ja seda nii töötajate kui investeeringute arvel.<br />   - Nii meie kui ka usun- et paljud töögrupis osalenud said kinnitust varasemale arvamusele- et seni kehtinud teenuste piirhinnad olid pika aja jooksul süsteemselt ja ühtse metoodika alusel korrigeerimata ning osad neist olid kuludest hoopis kõrgemad- samas kui oli ka mitmeid hindu või lausa erialasid- mis tõid tervishoiuteenuse pakkujale kahjumit.<br />   - Üldhaigla poolt vaadates on selge- et kui kogu tervishoiuteenuste eest maksmine oleks üles ehitatud vaid efektiivsusele- jääksid õige pea Eestisse haiglad vaid Tallinna ja Tartusse. Nii et siit sõnum poliitikutele - tuleb otsustada- kas ja kuidas tagatakse eriarstiabi võrdne kättesaadavus kõikidele abivajajatele Eesti riigis- sõltumata elukohast.<br />   - Esimene tulemus tehtud tööle oli eelmisel aastal kehtestatud valvetasud- mis kindlustasid ka väiksema teeninduspiirkonnaga haiglate ellujäämise.

Ja lõpuks kõige tähtsam: senikaua kui tervishoiuteenuse ostmiseks jääb sama osa SKPst- võib teha sadu nippe ja ümberjagamisi ning hinnaarvestusi- kuid asi ei parane.

<br /><strong>REIN KERMES<br /></strong>Lõuna-Eesti haigla peaarst

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.