Põlvas on rehabilitatsioon ja taastusravi heal järjel

Augusti lõpul avati Põlva haiglas rehabilitatsioonikeskus. Remonti, mis läks maksma kaks miljonit krooni, rahastas täies ulatuses Põlva haigla.

Augusti lõpul avati Põlva haiglas rehabilitatsioonikeskus. Remonti- mis läks maksma kaks miljonit krooni- rahastas täies ulatuses Põlva haigla.

Haiglahoone viienda korruse 500-ruutmeetrisel pinnal paiknevad ruumid valdavalt rehabilitatsioonialaseks tööks: kaks võimlemissaali- soolakamber ja tegevusteraapia töötuba koos õppeköögiga. On ka majutusvõimalus statsionaarsetele rehabilitatsiooniklientidele- samuti mitmed tööruumid individuaalseks tegevuseks klientidega.

Rehabilitatsiooniteenuste hulka kuuluvad füsioteraapia- kõneteraapia- eripedagoogika ja tegevusteraapia teenused. Psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenused on sageli samuti olulisel kohal. Eraldi rahastatakse majutus- ja transporditeenust.

Põlvas avatud rehabilitatsioonikeskus on eelkõige mõeldud oma maakonna puudega inimestele. Maakonnas elab 6500 puudega inimest- neist lapsi 224. “Teenuse kodulähedane kättesaadavus on meie klientidele väga tähtis- ka on sageli vaja kaasata omakseid. Siiski on kliendil õigus valida endale sobivat rehabilitatsioonikeskust üle Eesti ning ka meil on olnud kliente paljudest maakondadest-” selgitab keskuse juhataja Tiina Tammik.

<strong>Hästi toimiv meeskond<br /></strong>AS-is Põlva Haigla hakati rehabilitatsiooniteenust osutama 2001. aastal taastusravi osakonna baasil. Toona kõigepealt maakonnas elavatele ja õppivatele puudega lastele. Rahastamine toimus omavalitsuste kaudu. “Rehabilitatsiooniasutuseks saime 2002. aastal ning sellest ajast koostame rehabilitatsiooniplaane ning osutame rehabilitatsiooniteenust nii puudega lastele kui täiskasvanutele-” sõnab Tammik.

Rehabilitatsiooniplaane koostatakse Eesti puudega lastele alates 2000. aastast- täiskasvanute plaanid lisandusid hiljem. Rehabilitatsiooniplaani koostab puudega kliendile erinevatest spetsialistidest koosnev meeskond. See annab kompleksse pildi kliendi toimetulekuvõimest igapäevaelus. Kaetud saavad nii meditsiiniline- hariduslik (ka tööalane) kui psühhosotsiaalne pool.

“Meeskonnatöö tulemusena objektiviseeritakse kliendi seisund ning koostatakse tegevuskava tema sotsiaalse toimetulekuvõime suurendamiseks. Osal juhtudel (alati laste puhul- mõnikord AEK otsusel täiskasvanute puhul) määratakse rehabilitatsiooniplaani alusel ka puudeaste-” selgitab Tammik.

Tegevuskava koostatakse tema sõnutsi konkreetseks perioodiks ning selle alusel on kliendile ette nähtud tema toimetulekut parandavad rehabilitatsiooniteenused. “Rehabilitatsiooni rahastab Sotsiaalkindlustusamet ning praegu on selleks puudega lastele ette nähtud 15 000 ning puudega täiskasvanutele 5000 krooni aastas.”

Rehabilitatsioonitöös on väga oluline koht ka sotsiaaltöötajal. Samas on sotsiaaltöötajat vaja ka patsientidele- kes viibivad haiglaravil- haigekassa hinnakirjas aga sotsiaaltöötaja teenus jätkuvalt puudub. Seega puudub ka paljudes haiglates motivatsioon sotsiaaltöötajat palgata.

Põlva haiglas on sotsiaaltöötaja ametis olnud 2001. aastast. “Praegu on meil palgal kaks sotsiaaltöötajat. Peamiseks tegevuseks ongi rehabilitatsioonimeeskonnas töötamine ja plaani koostamisel üles kerkinud sotsiaalsetele probleemidele positiivsete lahenduste leidmine/otsimine koostöös kliendi ja perekonnaga-” räägib Tammik.

<strong>Tugev taastusravi traditsioon<br /></strong>Kompleksse taastusraviga tehti Põlva haiglas algust juba 1994. aastal. “See oli üks esimesi konkreetselt taastusravile spetsialiseerunud osakondi Eestis. Oli põhjust rõõmu tunda-” sedastab Tiina Tammik.

Algselt läks tööle ambulatoorne kompleksne taastusravi- millele lisandus hiljem statsionaarne taastusravi. Ambulatoorset taastusravi pakuti samades ruumides- kus eelnevalt oli juba 12 aastat olnud töös füsiaatria kabinet. Statsionaarset osakonda ja voodikohti jagati neuroloogia osakonnaga.

Taastusravi osakonnas töötas kolm arsti- kaks logopeedi- erinevaid taastusravi protseduure viisid läbi füsiaatriaõed. Toonane taastusravi oli dr Tammiku sõnutsi oma olemuselt protseduurikeskne- ei olnud järjepidevust ja ka meeskonnatööd kaasaegses mõistes.

Alates 1995. aastast haigla prioriteedid muutusid ning osakonnalt oodati üha enam populaarsete tasuliste teenuste osa laiendamist. “Toimus oluline muutus ilu- ja mõnuprotseduuride suunas ning hägustus aja jooksul ka kogu taastusravi kui raviliigi idee. Paljud head spetsialistid lahkusid- katkes ka sisuline koostöö patsientide ravi osas paljude pere- ja eriarstidega. Sisuline madalseis üksikute töötajate ja ükskprotseduuride osutamisega kestis 2000. aastani.”

Taastusravi osakond taasavati 2001. aastal. Põlva haigla on olnud selgel seisukohal- et taastusravi kuulub kompleksse aktiivravi juurde olulise osana paljude haiguste ravis.

“Järjepidev koostöö haigla erinevate eriarstidega ning ka patsientide edasise taastusravi vajaduse kindlaksmääramine ning läbiviimine on meie haiglas saanud heas mõttes rutiiniks ning pidevalt kasvav meile suunatud patsientide hulk on meid selliseks arenguks kohustanud-” kommenteerib rehabilitatsioonikeskuse juhataja. “Haigla poolt on meile antud võimalused meeskonna pidevaks arenguks- mis on olnud väga oluline- kuna taastusravi on erialana Eestis väga noor ning arenguprotsessis kaasa liikumine nõuab sagedastel koolitustel ja ka käigusolevates pilootprojektides osalemist.”

<strong>Osakond areneb jõudsalt<br /></strong>Põlva haigla taastusravi osakonna arengu üks prioriteete on olnud laste arendusravi. “Lapseea arendusravi saab alguse sageli juba esimestel elukuudel ja on oma olemuselt paljuski ennetusliku- puudeid ärahoidva suunaga. Arendusravi saab alguse konkreetsete riskide objektiviseerimisest. Näiteks hüpoksilis-isheemilise entsefalopaatia- kroonilise kuluga haiguse vms diagnoosimine esimestel elupäevadel-aastatel-” täpsustab spetsialist. “Varane arendusravi väldib või vähendab probleeme lapse emotsionaalses- motoorses- kognitiivses- pertseptuaalses ja kõnelises arengus- tõstab lapse potentsiaali mahtu nendel aladel.”

Põlva haigla taastusravi meeskonnas osalevad kolm taastusarsti- psühhiaater- harvem teised eriarstid. Meeskonda kuuluvad veel tegevusterapeut- kaheksa füsioterapeuti- kolm logopeedi- kaks eripedagoogi- kolm psühholoogi ja taastusõed - kokku 30 töötajat.

“Oleme uhked selle üle- et paljud meie töötajatest on kõrgema haridusega- neist seitse õpib magistratuuris-” tunneb Tiina Tammik heameelt. “Pool meeskonnast õpib diplomijärgselt edasi oma erialal- mõned osalevad ka ise erialaste täiendkoolituste korraldamisel. Hea meeskond on kompleksse taastusravi pakkumisel kogu töö alus ning meil on see olemas.”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.