SIIBER:

veidraid lugusid meditsiinist

<strong>Vot- juhtus ka sedapsi...<br /></strong> ...ehk interneti hämaruses seiklevaid meenutusi arstitudengite ülikoolipõlvest

<br /><strong>* Füüsikaline keemia<br /></strong> “See joon on küll purjus käega veetud!” - dots. Ehrlich füüsikalise keemia kodutöö kohta.

<strong>* Analüütiline keemia<br /></strong> “Kes tuli ülikooli õppima- kes aga partnerit otsima.” - Assistent Kuus pärast seda- kui kaks naisüliõpilast olid kontrolltööd ära andes teatanud- et kahjuks täna ei oska.

<strong>* Anatoomia<br /></strong> Üliõpilased lahkavad anatoomikumis laipu. Sageli venib see tegevus hiliste õhtutundideni. Kord satub dr Kolts üliõpilasi juhendades väga hoogu- kuni ühel hetkel vaatab kella ja karjatab: “Ah sa kurat- juba kaheksa! Ma olen lapse lasteaeda unustanud!”

Dr. Tomuski juurde tuleb tudeng luude arvestust tegema. Tomusk annab talle sääreluu ja küsib: “Mis see on?”<br /> Üliõpilane: “Luu.” <br /> Tomusk: “Kas täpsemalt saaks?” <br /> Üliõpilane: “See on inimese luu.” Sellega piirdusid tudengi teadmised luude arvestusel.

Tomusk: “Mitu korda suureneb erektsioonis peenis?”<br /> Naistudeng: “14 korda!”<br /> Tomusk: “Tohoh- siis oleks ju terve tuba seda täis!”

Filosoofia dotsent Valdar Parve oli väga kummaline inimene. Näiteks sõitis ta jalgrattaga loengusse- seljas helehall tolmumantel- mille kummaski taskus oli 2-liitrine “Coca-Cola” pudel. Ja mõlemast oli pealt natuke joodud.

<strong>* Bioloogia eksam<br /></strong> “Ega mina ei pea hilistel õhtutundidel taskulambiga mööda õue ringi jooksma ja eksamineeritavaid otsima!” - dots. Raivo Masso üliõpilasele- kes kaks korda polnud julgenud eksamile ilmuda ja kolmas kord tuli.

Masso: “Kui palju teil kromosoome on?” Tudeng: “46 kromosoomi- 23 paari.”<br /> Masso: “Kui palju teil kromosoome on?” Tudeng: “Mis mõttes?” Masso: “Noh- kui palju teil raha rahakotis on?”<br /> Tudeng: “Mis see teie asi on? Aga kui soovite- siis vaatan kohe järele.”

Massol on olnud produktiivne hommikupoolik- ta on läbi kukutanud pool rühma üliõpilasi. Võtab letti viimase õnnetu- ignoreerib tema juttu- sahistab paberites ja kontrollib- kas aknad on korralikult kinni. Üliõpilane on endast täiesti väljas ja jääb vait. Masso on ka tükk aega vait- justkui ootaks midagi. Ütleb siis lõpuks: “No teate- ega ma mingi siga mees ka ei ole. Panen teile nelja!”

Masso saabub kevadises hommikus Vallikraavi õppehoone juurde vana valge Volkswagen Passatiga. Sooritab uljalt vasakpöörde õueväravasse- aga just väravapostide vahel sureb see õnnetu autosugulane välja. Üldine naer ja mõnitused. Järgnevad vastavad hinded.

<strong>* Biokeemia<br /></strong> “Aine tungib rakku ja teeb seal kuki-muki.” - prof. Zilmer.

<strong>* Topograafiline anatoomia<br /></strong> Sepp: “Kuhu võivad sapikivid sattuda?”<br /> Tudeng: “Rektumisse.”<br /> Sepp: “Sama hästi võiksite öelda- et nad satuvad kanalisatsioonisüsteeemi!”

<strong>* Farmakoloogia<br /></strong> “Farmakoloogia loengus käimine on vabatahtlik. Kes ei taha see aasta käia- käib järgmine aasta.” - prof. Zharkovski.

“Ei ole normaalseid ega ebanormaalseid inimesi- on kas terved või haiged.” - prof. Lembit Allikmets.

“Oi- mina ei tea midagi- mina olen nii väike mees siin instituudis.” - Dr Paavo Poki vastus igale küsimusele- mida üliõpilased talt küsivad.

<strong>* Mikrobioloogia<br /></strong> “Käizime just zõpradega “Kuuendaz aztmes”- seetõttu teeme täna lühidalt.” - dots. Tõnis Karki vilavil silmil praktikumis.

“Kui püksid olid maas- tuli üks suur paks tädi- kes lükkas su seljaga vastu seina- et ära joosta ei saaks- võttis pika varda ja lükkas selle pidemeni sulle sisse- oh õudust- aga noh- nii see tripperiproov käib.” - dots. Tõnis Karki.

Üliõpilased tulevad praktikumiruumi ning avastavad- et kellegi kuri käsi on tahvli peale noku joonistanud. Kehitavad õlgu ja teevad märkusi kolmanda kursuse inimeste arengutaseme kohta. Pärast selgus- et noku oli joonistanud dotsent Karki- kes selle abil väga ilmekalt suguhaiguste olemust selgitas.

<strong>* Patofüsioloogia praktikum<br /></strong> Käinud terve rühm eelmisel õhtul pidus ja laiamas- järgmisel hommikul läinud praksi hõrendatud koosseisus ning väga nõrga enesetundega. Katseks oli hiirte stressitaluvus- stressi tekitamiseks visati hulk närilisi akvaariumisse. Üliõpilased vaadanud tuima näoga abitult elu eest vees siplevaid loomakesi- kuni üks tudeng mõtlikult tähendas: “Näe- üks on vist ära uppunud.” Pohmellis inimese härdusega õngitseti surmasuus loom veest välja- masseeriti- hingatati ja soojendati lambi all- kuni elukas lõpuks kõigi suureks kergenduseks ikka jalad alla võttis.

<strong>* Immunoloogia<br /></strong> Noor tagasihoidlik õppejõud Koit Reimand palub üliõpilastel praktikumidest osavõtjate nimed kirja panna. Üliõpilased lisavad oma nimedele ka Vello Piiskpea nimelise kodaniku. Nali ununeb- aeg läheb edasi- kuid semestri lõpus küsib Reimand- kas keegi Vello Piiskpeast ei ole midagi kuulnud- sest ta ei ole juba tükk aega praksis käinud ja ei saa ju niimoodi arvestusele.

<strong>* Kirurgia<br /></strong> “Kondoom õhutab seksuaalset lodevust! Suguhaiguste vastu aitab ka dušš ja hari. Vot nii!” - dr. Helmut Seepter.

“Terve küla vaatab mind- sest mul püksis mesilind!” - dr. Seepter enne songaoppi käsi pestes.

“Isegi mina oma väikese sardellijupiga suudan per rectum 10 sentimeetrit ära palpeerida.” - dots. Rait Labotkin nimetissõrme püsti ajades.

“Vaadake kui palju on neid mutikesi- kellel kõht on nii kinni- et mine või korgitseriga eemaldama.”  - dots. Labotkin.

<strong>* Kliiniline keemia<br /></strong> Laboripraksis vajati vabatahtlikku- kes laseks oma näpu otsast verd võtta. Tudeng asus kaaskannatajat veristama. Olles skarifikaatori talle näppu torganud- tegi verevõtja sellega näpus 360-kraadise pöörde. Selle peale vajus kannataja laua alla ja oigas. Teistel hakkas ka valus.

Ühes teises rühmas sattus verevõtja samuti hoogu: fikseeris ühe käega kannataja sõrme ning lõi sellesse suure kaarega skarifikaatori sisse. Verevõtjal tekkinud valuaistingu põhjal jõuti järeldusele- et ta oli pihta saanud hoopis enda sõrmele.

<br /><strong>* Üldkirurgia eksamil:<br /></strong> Seepter: “Aa- kus on Pirogovi ausammas?”<br /> Tudeng: “Raekoja platsi juures.”<br /> Seepter: “Aa- mis värvi Pirogovi pea on?”<br /> Tudeng: “Hall.”<br /> Seepter: “Aa- miks hall?”<br /> Tudeng: “Vana mees- noh.”<br /> Seepter (võidurõõmsalt): “Ei ole- tuvid on täis lasknud!”

 

 

*********************************

 

<br /><strong>Eakad ausse!</strong>

Valgevene silmaarstid tegid eduka operatsiooni riigi vanimale elanikule- 117-aastasele minsklannale- kes viimastel aastatel oli olnud täiesti pime.<br /> Anna Borissovna on täie mõistuse juures ja mäletab selgesti- kuidas ta sada aastat tagasi mehele läks.<br /> Paar kuud tagasi tehti Londonis edukas rinnavähioperatsioon 102-aastasele naisele. Harjugem sellega- sest patsiendid vananevad suure kiirusega.

 

<br /><strong>Armastajad on hullud</strong>

Armumine või värske armastus paistab maailmale üsna sarnaselt kui vaimuhaigus- maania- dementsus või hull kinnisidee- mis rebib inimese sõpradest ja lähedastest eemale ja põhjustab veidrat käitumist. Pidevad telefonikõned- kinnismõtted- serenaadid- ringi uitamised- kohustuste unustamine ja muu taoline viitab mingit liiki psühhoosile.<br /> Neuroteadlased on asunud analüüsima ajutegevust armumise ajal ja selgunud on suured erinevused aju töös ajal- mil juba istutakse ühise laua taga- saadetakse kirju või elatakse pikka aega koos.<br /> Teadlased väidavad- et romantiline armastus on bioloogiline tung- mis erineb seksuaalsest tungist.<br /> Uuring aitab mõista- miks armastus võib tekitada tundeid eufooriast vihani ja miks armastus hakkab tekitama isegi suuremaid tundeid- kui ta kaob.

 

<br /><strong>Imerohi kimchi</strong>

PYONGYANG. Põhja-Koread külastades ei tohiks mõttessegi tulla Suurest Juhist halvasti rääkida- kuid häid sõnu peaks leiduma ka armastatud rahvusroa kimchi kohta.<br /> “Kimchi hoiab ära SARSi ja linnugripi-” teatas üks Põhja-Korea ametnik Pyongyangi riiklikus restoranis ajakirjanikele- soovitades neil seda teavet üle maailma levitada.<br /> Kimchi’d tehakse tavaliselt rõikast või kapsast- mida marineeritakse küüslaugu- ingveri ja pipraga täidetuna. Toit on tuntud nii Põhja- kui Lõuna-Koreas- kuid pole teada- kas ta mõlemal pool kõigi haiguste vastu aitab.<br /> Kõik põhjakorealased teavad- et kimchi’d süües õnnestub vältida linnugrippi- SARSi- tavalisse grippi ja külmetushaigustesse- aga ka mõnda tüüpi vähki haigestumist. Lisaks olevat<br /> kimchi hea nahale.<br /> Ühtki neist väidetest ei kinnita teaduslikud uuringud- kuid põhjakorealasi see ei heiduta.<br /> Hiljuti Põhja-Koreas käinud Tai välisministrit Kantathi Suphamongkhoni saatnud ajakirjanikud pärisid rühma ametlikult giidilt Kimilt- kust ta teab- et väited kimchi SARSi- ja linnugripivastase toime kohta vastavad tõele.<br /> “Kust te tulnud olete? Ma ei saa aru- kuidas te seda ei tea! Põhja-Koreas teavad seda kõik!” vastas Kim vihaselt.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.