Sü­da­me­ki­rur­gia pro­jekt on are­ne­nud sõp­ru­seks ja part­ner­lu­seks

Ees­ti ja Sak­sa sü­da­me­ki­rur­gi­de koos­töö on väl­da­nud kuus aas­tat. Pro­jek­ti Part­ners­hip for the heart raa­mes on Tar­tu üli­koo­li klii­ni­ku­mi sü­da­me­ki­rur­gid, anes­te­sio­loo­gid, kar­dio­loo­gid ja ope­rat­sioo­niõed saa­nud täien­da­da en­nast Sak­sa­maa sü­da­me­ki­rur­gia kes­kus­tes.

Ees­ti ja Sak­sa sü­da­me­ki­rur­gi­de koos­töö on väl­da­nud kuus aas­tat. Pro­jek­ti Part­ners­hip for the heart raa­mes on Tar­tu üli­koo­li klii­ni­ku­mi sü­da­me­ki­rur­gid, anes­te­sio­loo­gid, kar­dio­loo­gid ja ope­rat­sioo­niõed saa­nud täien­da­da en­nast Sak­sa­maa sü­da­me­ki­rur­gia kes­kus­tes.
 
On võe­tud ka­su­tu­se­le uu­si mee­to­deid sü­da­me­ki­rur­gia, sü­da­me­ki­rur­gi­li­se anes­tee­sia ja in­ten­siiv­ra­vi, kunst­li­ku ve­re­rin­ge ja kar­diop­lee­gia val­las. Ka­he mees­kon­na ühis­töö­na on nen­de aas­ta­te jook­sul ope­ree­ri­tud mi­tut kee­ru­ka­te komp­lit­see­ri­tud sü­da­me­ri­ke­te­ga pat­sien­ti, eel­kõi­ge lap­si. Neist kol­me Hum­bold­ti üli­koo­li Cha­ri­te haig­las Ber­lii­nis.
 
Kui­das koos­töö on su­ju­nud ja mi­da uut las­te kar­dio­ki­rur­gia val­las Ees­tis te­hak­se, sel­lest rää­gi­vad pro­jek­ti juht TÜ­Ki kar­dio­vas­ku­laar- ja to­ra­kaal­ki­rur­gia klii­ni­ku kar­dio­loo­gia osa­kon­na arst-õp­pe­jõud anes­te­sio­loo­gia eria­lal Eve Int ja va­ne­marst-õp­pe­jõud, kar­dio­vas­ku­laar­ki­rurg Na­tan-Too­mas Aro.
 
 
Kas las­te kar­dio­ki­rur­gi­li­si prot­se­duu­re te­hak­se meil ai­nult Tar­tus?
 
Eve Int: Ees­tis on ai­nult üks las­te sü­da­me­ki­rurg – dr Too­mas Aro. Te­da hin­na­tak­se üheks pa­re­maks ki­rur­giks va­ba­rii­gis üld­se. Aga ka Eu­roo­pa ta­se­mel – se­da on öel­nud meie Sak­sa kol­leeg pro­fes­sor Wolf­gang Ko­nertz. Kaa­sa­sün­di­nud sü­da­me­ri­ke­te diag­nos­ti­ka­ga te­ge­le­tak­se ka Tal­lin­nas. Täp­se­maks diag­noo­si­mi­seks ja son­dee­ri­mi­seks saa­de­tak­se pat­sient ik­ka klii­ni­ku­mi. Ain­sa ars­ti­na Ees­tis teeb las­te int­ra­kar­diaal­seid uu­rin­guid ja ra­vip­rot­se­duu­re dr Too­mas Herm­lin.
 
Kes koos­tööp­ro­jek­ti idee väl­ja käis?
 
Eve Int: See tu­li Sak­sa poo­lelt – prof. Kon­rad Bühl­maye­rilt ja dr Fried­rich Köh­le­rilt. Esi­me­sel vi­sii­dil Ees­tis­se 1998. aas­tal teh­ti et­te­pa­nek koos­tööks Ees­ti, Lä­ti ja Lee­du sü­da­me­ki­rur­gia kes­kus­te­ga. Sak­sa las­te­kar­dio­loo­gia men­tor ja vaim­ne isa Bühl­mayer on 1950nda­tel aas­ta­tel saa­nud väl­jaõp­pe amee­rik­las­telt. Nüüd tah­tis ta ise kel­le­le­gi mi­da­gi an­da, se­da lii­ni jät­ka­ta. Võib-ol­la an­dis väi­ke­se tõu­ke koos­tööks just Bal­ti rii­ki­de­ga see­gi, et dr Köh­le­ri kau­ge­mad su­gu­la­sed pä­ri­ne­vad Lee­dust.
 
Kui­das ole­te hak­ka­ma saa­nud pro­jek­ti ra­ha­li­se poo­le­ga?
 
Eve Int: Al­gu­ses ra­has­tas pro­jek­ti Sak­sa­maa Ter­vis­hoiu­mi­nis­tee­rium. Na­gu iga asi saab kord ot­sa, nii ka see. Ku­na meie sot­siaal­mi­nis­tee­rium ei ole aas­taid leid­nud või­ma­lust pro­jek­ti ra­has­ta­da, siis nüüd ole­me nen­delt ra­ha kü­si­mi­sest loo­bu­nud. Sak­sa pool kat­tis nii meie sõi­du- kui ülal­pi­da­mis­ku­lud. Vii­ma­sed kolm aas­tat on kõik ku­lud kat­nud klii­ni­kum. Kui­gi see ei ole ju ai­nult klii­ni­ku­mi prob­leem, vaid sa­mu­ti rii­gi oma. Pea­le­gi – prof. Ko­nertz, dr Sch­nei­der ja dr Köh­ler on saa­nud au­ta­su Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­den­dilt.
Kui saks­la­sed siin ope­ree­ri­mas käi­vad, siis nad ei saa sel­le eest min­git ho­no­ra­ri. Kui töö on teh­tud ja pin­ge lan­ge­nud, siis ole­me iga kord püüd­nud ot­si­da mõ­ne põ­ne­va ko­ha – nii­su­gu­se, mil­list Sak­sa­maal ei ole. Üks­kord käi­si­me soo­mat­kal, tei­ne kord sõit­si­me Peip­si peal. Aga see on ka kõik, mis me nei­le pak­ku­da suu­da­me. Ma­ju­ta­me neid ja üt­le­me ai­täh.
Mui­de, prof. Ko­nertz on sel­lest aas­tast Tar­tu üli­koo­li kü­la­lisp­ro­fes­sor. See on tal­le suur väl­ja­kut­se. Ja mit­te ai­ta­ja, vaid just part­ne­ri­na.
 
Kas te­le­me­dit­siin ka toi­mib?
 
Eve Int: Kah­juks mit­te. Meil funkt­sio­nee­ris teh­ni­ka ideaal­selt, tõr­ge tek­kis Sak­sa poo­lel. Ku­na me po­le liht­salt kol­lee­gid, vaid head sõb­rad, siis ole­me te­le­fo­nit­si kon­sul­tee­ri­nud, ka ope­rat­sioo­ni­laua ta­gant.
 
Kui pal­ju sün­nib Ees­tis sü­da­me­ri­ke­te­ga lap­si?
 
Eve Int: WHO and­me­tel on see laias laas­tus üks prot­sent ehk um­bes 1000 last 100 000 sün­ni koh­ta. Kui meil sün­nib 12 000 last aas­tas, siis 120 sün­nib sü­da­me­rik­ke­ga.
Neist kolm nel­jan­dik­ku va­ja­vad abi. Osa su­reb ju­ba üsa­si­se­selt, osa ko­he pä­rast sün­di, ku­na neid ei ole diag­noo­si­tud. Seo­ses pe­rears­tin­du­se aren­gu ja las­te­kar­dio­loo­gi­de kao­tu­se­ga on olu­kord dra­maa­ti­li­selt muu­tu­nud. Osa liht­sa­maid rik­keid avas­ta­tak­se al­les siis, kui me­dit­siin ei saa enam ai­da­ta.
Too­mas Aro: Ko­ha­ti on taas tek­ki­nud sü­da­me­ki­rur­gia-eel­ne ajas­tu. Koh­ta­del sün­nib lap­si, kes kas­va­vad rik­kest üle.
 
Mil­li­sed sü­da­me­rik­ked las­tel kõi­ge enam esi­ne­vad?
 
Eve Int: Eri­ne­vaid sü­da­me­rik­keid ja nen­de va­riat­sioo­ne esi­neb las­tel sa­du. Pal­ju on sel­li­seid, mi­da me po­le va­rem näi­nud­ki. See­pä­rast võib nen­de diag­noo­si­mi­ne ka kee­ru­li­seks osu­tu­da. Rää­ki­ma­ta nii­su­gus­te väi­kes­te pat­sien­ti­de ai­ta­mi­sest.
 
Kui til­lu­ke on ol­nud kõi­ge väik­sem laps, ke­da ole­te ope­ree­ri­nud?
 
Too­mas Aro: 495 gram­mi. Koos müt­si, sok­ki­de ja EKG-kleep­su­de­ga. Te­ma sün­dis 26. ra­se­dus­nä­da­lal.
 
On teil en­neaeg­seid pat­sien­te pal­ju?
 
Eve Int: Neid ik­ka tu­leb. Aor­di ja kop­suar­te­ri va­he­li­ne ju­ha sul­gub aja­lis­tel las­tel sün­ni­mo­men­dil. En­neaeg­se­tel tu­leb see sü­da­me­puu­du­lik­ku­se väl­ti­mi­seks ja kõr­val­da­mi­seks tih­ti ope­rat­sioo­ni teel sul­ge­da, kui me­di­ka­men­toos­se­te va­hen­di­te­ga ei õn­nes­tu.
 
On see ras­ke ope­rat­sioon?
 
Eve Int: Iga ope­rat­sioon on ras­ke, iga­su­gu­seid as­ju võib juh­tu­da. Võib tek­ki­da sü­da­me­seis­kus või ve­re­jooks. Kõik on ju nii mi­nia­tuur­ne.
 
Kui kaua kes­tab üks kee­ru­li­sem ope­rat­sioon?
 
Too­mas Aro: Päe­va­töö, va­hel päik­se­tõu­su­ni. Va­nas­ti ju­ba lin­nud hom­mi­kul laul­sid, kui meie ope­rat­sioo­ni­toast ko­ju sai­me.
 
Kes teie ope­rat­sioo­nib­ri­gaa­di kuu­lu­vad?
 
Too­mas Aro: Suu­re sü­da­me­lõi­ku­se juu­res on 9–10 ini­mest: ki­rur­gid, nar­koo­siarst, kunst­li­ku ve­re­rin­ge arst, õed, hool­da­jad.
 
Teil on väl­ja ku­ju­ne­nud oma kin­del tiim?
 
Too­mas Aro: Loo­mu­li­kult. Me ei saa ju ju­hus­li­ke ini­mes­te­ga töö­ta­da. Õed on kõik saa­nud spet­siaal­se väl­jaõp­pe. Ope­rat­sioo­ni­toa õed on ik­ka vä­ga staa­ži­kad.
 
Kas ope­rat­sioo­ni­ven­di ka on?
 
Too­mas Aro: Meil mit­te, Sak­sa­maal ja Soo­mes aga küll.
 
Tee­te te ena­mas­ti plaa­ni­list tööd?
 
Eve Int: Ena­mas­ti küll, aga tu­leb ka pal­ju era­kor­ra­li­si pat­sien­te – kui sün­nib laps, ke­da tu­leks ko­he ai­da­ta. Ja saab ai­da­ta. Esi­neb ka nii­su­gu­seid sü­da­me­rik­keid, mis on elu­ga kok­ku so­bi­ma­tud.
 
Näi­teks mil­li­sed?
 
Eve Int: Need on kom­bi­nat­sioo­nid mit­mest rik­kest. Kui kop­suar­te­ri rõhk on süs­teem­sest ve­re­rõ­hust kõr­gem ja kui ta ra­vi­mi­te­ga ei lan­ge, siis po­le või­ma­lik el­lu jää­da. On ka mit­med üli­kee­ru­li­sed rik­ked, mil­le kor­ral saa­me te­ha vaid abis­ta­vaid lõi­ku­si. Min­gil aja­het­kel, teis­me­li­seik­ka jõu­des või noo­reks täis­kas­va­nuks saa­des, need or­ga­nid liht­salt ei pea vas­tu ja hak­ka­vad üles üt­le­ma.
Too­mas Aro: Kui puu­dub osa sü­da­me­kamb­ri­test või va­he­sein­test, li­saks võib ol­la ma­gist­raa­lar­te­ri­te po­sit­sioon va­le.
Sü­da­me­ki­rur­gia on üld­se nii­su­gu­ne eria­la, mil­le­ga käib kaa­sas kõr­ge elu­risk. Tü­sis­tu­sed on sa­ge­li sur­ma­vad.
Eve Int: Need ras­ked pat­sien­did, ke­da meie Sak­sa­maal nä­gi­me, olid ra­tas­too­lis, tsüa­noo­ti­li­sed, hor­moo­ni­de­ga ra­vi­tud. Neid pat­sien­te ope­ree­ri­tak­se 4–5 kor­da.
Too­mas Aro: Are­ne­nud rii­ki­des on ühis­kond kok­ku lep­pi­nud, et üri­ta­tak­se nii­su­gu­seid pat­sien­te ai­da­ta. See ai­ta­mi­ne kes­tab kel­lel 10., kel­lel 20. eluaas­ta­ni. Kui sul on ik­ka nel­ja kamb­ri ase­mel kolm või ko­gu­ni kaks, siis võib sin­na küll iga­su­gu­seid as­ju ehi­ta­da, aga see ei ole ik­ka­gi täis­väär­tus­li­kult funkt­sio­nee­riv sü­da.
 
Kas pea­te sa­ge­li nii­su­gu­seid kor­du­vaid ope­rat­sioo­ne te­ge­ma?
 
Too­mas Aro: Kor­du­vad lõi­ku­sed on ena­mas­ti abis­ta­va ise­loo­mu­ga. Tea­tud aja need pat­sien­did ela­vad, siis tu­leb jäl­le mi­da­gi muu­ta. Kui näi­teks hap­ni­ku prot­sent ve­res lan­ge­ma hak­kab, siis tu­leb se­da abis­ta­va lõi­ku­se­ga tõs­ta.
 
Kui pal­ju te aas­tas las­teo­pe­rat­sioo­ne üld­se tee­te?
 
Too­mas Aro: Aas­tas ope­ree­ri­tak­se ja ra­vi­tak­se 40–60 last. Se­da koos in­ter­vent­sio­naal­se­te prot­se­duu­ri­de­ga. Ra­vi koos­neb ka­hest kom­po­nen­dist: lõi­ku­se pool ja ra­vi. Ope­rat­sioo­ne te­hak­se nii kunst­li­ku ve­re­rin­ge tin­gi­mus­tes kui ka nii­su­gu­seid abis­ta­vaid, pal­lia­tiiv­seid lõi­ku­si, mil­le käi­gus sü­dant seis­ma ei pan­da.
Tä­nu sel­le­le, et tä­na­päe­val on või­ma­lik osa as­ju te­ha in­ter­vent­sio­naal­selt, sa­tub ope­rat­sioo­ni­le üha vä­hem pat­sien­te.
 
Kas ras­ke­maid sü­da­me­rik­keid on või­ma­lik ka üsa­si­se­selt diag­noo­si­da?
 
Eve Int: On küll. Dr Ai­var Eh­ren­berg on meil häs­ti tu­gev diag­nos­tik. See on ik­ka­gi suur risk. Ük­si reeg­li­na se­da ei ot­sus­ta­ta, nais­tek­lii­ni­ku spet­sia­lis­ti­de­le on ol­nud abiks meie sü­da­me­ki­rur­gia osa­kon­na las­te­kar­dio­loog dr Sil­via Vir­ro. Kui on üli­kee­ru­li­ne ri­ke, siis ra­se­dus reeg­li­na kat­kes­ta­tak­se.
Too­mas Aro: See on tõ­si­ne ee­ti­li­ne prob­leem, mil­lest kee­gi ava­li­kult ei ta­ha rää­ki­da. On ju tu­gev abor­di­vas­ta­ne lii­ku­mi­ne: kes po­le elu and­nud, sel­lel po­le õi­gust ka elu võt­ta.
Eve Int: Eks see ole ik­ka va­ne­ma­te ot­sus­ta­da. Hil­ju­ti oli üks ju­hus, kus loo­tel diag­noo­si­ti üsa­si­se­se ult­ra­he­liuu­rin­gu alu­sel üli­kee­ru­li­ne sü­da­me­ri­ke. Aga mis siis saab, kui peaks juh­tu­ma, et üsa­si­se­ne ja post­mor­taal­ne diag­noos ei kat­tu? Et kas ma jul­gen sel­le diag­noo­si väl­ja öel­da või mit­te. Seal peab ik­ka vä­ga kin­del ole­ma.
Too­mas Aro: Sõl­tub va­ne­ma­test: kes saab aru, et mi­da­gi ei ole te­ha, aga on ka neid, kes ar­va­vad, et tä­na­päe­va me­dit­siin on kõik­või­mas. Et kui­das Amee­ri­kas ja Soo­mes saa­dak­se ai­da­ta...
 
Kas siis saa­dak­se?
 
Too­mas Aro: Seal on me­dit­sii­ni­süs­teem teist­su­gu­ne, põ­hi­neb vä­ga pal­ju rek­laa­mil ja on suu­res­ti era­me­dit­siin. Seal­sed suu­red kes­ku­sed võ­ta­vad üle mõis­tu­se ris­ke. Mis keh­vas­ti lä­heb, see vai­ki­tak­se ma­ha. Näi­teks teh­ti 100 kee­ru­list lõi­kust, aga poo­led ebaõn­nes­tu­sid. Se­da ei afišee­ri enam kee­gi.
 
Kas Ees­tis on aren­gu­ruu­mi veel kõ­vas­ti?
 
Too­mas Aro: Sõl­tub sel­lest, kel­le­ga me en­nast võrd­le­me. Kui võrd­le­me näi­teks lät­las­te­ga, siis ole­me pä­ris kõ­vad te­gi­jad. Lät­la­sed ot­si­vad prae­gu kõr­val­ha­ru, kus ol­daks nõus nen­de lap­si ope­ree­ri­ma. Neil oli üks kes­kus, kus ra­vi­ti lap­si ja täis­kas­va­nuid koos, aga koos­töö ei su­ju­nud häs­ti. Las­te osa ko­lis ära las­tek­lii­ni­kus­se, aga ku­na seal puu­dus kor­ra­lik diag­nos­ti­ka, siis kuk­kus kar­dio­ki­rur­gia pool kok­ku. Ope­rat­sioo­nil sel­gus as­ju, mis diag­noo­si­mi­sel ei ilm­ne­nud.
 
Mis nad siis tee­vad oma pat­sien­ti­de­ga, kas la­se­vad liht­salt ära sur­ra?
 
Too­mas Aro: Kee­ru­li­se­ma­te ri­ke­te­ga pat­sien­did, ke­da meie püüa­me ik­ka ai­da­ta ja kel­le­le kut­su­me va­ja­du­sel ka abi­vä­ge, jää­vad Lä­tis liht­salt ra­vi­ta.
 
Aga kui võrd­le­te en­nast muu are­ne­nud maail­ma­ga?
 
Too­mas Aro: Amee­ri­ka­ga ei saa me en­nast ju­ba ideo­loo­gi­lis­te eri­ne­vus­te tõt­tu võr­rel­da. Amee­ri­ka oma­kor­da ei saa en­nast jäl­le näi­teks Hii­na­ga võr­rel­da. Maail­ma kar­dio­ki­rur­gia mam­mut­kes­ku­sed on ik­ka­gi Hii­nas. Kui Phi­la­delp­hia tipp­kes­ku­ses te­hak­se 7000 sü­da­me­lõi­kust aas­tas, siis Hii­na num­ber on 12 000.
Nii et suu­red ees­ku­jud on hoo­pis Hii­nas, mit­te lää­nes. Näi­teks dr Jians­hi Liu, en­di­ne Cha­ri­te haig­la sü­da­me­ki­rurg, ke­da meie­gi kõik häs­ti tun­ne­me.
Hiin­las­tel täis­kas­va­nu­te osas sü­da­me is­hee­mia­tõ­bi si­su­li­selt puu­dub. Kui Õh­tu­maad vaev­leb ko­ro­naar­lõi­kus­te käes, siis Hii­nas in­fark­ti prak­ti­li­selt ei esi­ne.
 
Mil­les see uba siis pei­tub? Kas toi­tu­mi­ses?
 
Too­mas Aro: Ik­ka­gi ras­si­teoo­rias, mit­te toi­tu­mi­se­ri­ne­vus­tes. Hiin­las­tel, kes ela­vad USAs ja toi­tu­vad seal­se­te tra­dit­sioo­ni­de ko­ha­selt, esi­ne sa­mu­ti is­hee­miat. En­süü­mi­de süs­teem on liht­salt teist­su­gu­ne.
Hiin­la­sed jää­vad ka häs­ti rut­tu pur­ju. Al­ko­ho­li lõ­hus­tav fer­ment neil prak­ti­li­selt puu­dub. Kui kol­la­ne ini­me­ne võ­tab paar õlut, siis ta on pu­ru­pur­jus. Nen­de sa­ke on ju 15-kraa­di­ne. Kui nad jook­sid meie vii­na, siis nad su­rek­sid ära.
Eve Int: See­pä­rast on kol­la­ses maail­mas sü­da­me­ki­rur­gia ma­hud just kaa­sa­sün­di­nud sü­da­me­rik­ked. Reu­mat esi­neb neil ka.
 
Nii et prae­gu võib las­te kar­dio­ki­rur­gia ta­se­me­ga meil iga­ti ra­hu­le jää­da?
 
Too­mas Aro: Aas­taid ta­ga­si te­gut­ses Põh­ja­maa­de Las­te Sü­da­me­ki­rur­gi­de Klu­bi. Seal ar­va­ti, et kui eest­la­sed suu­da­vad ära lõi­ga­ta kõik kesk­mi­se ras­ku­sast­me­ga sü­da­me­rik­ked las­tel, siis on nad suu­re töö ära tei­nud.
Uu­te me­too­di­ka­te ot­si­mi­ne ja kat­se­ta­mi­ne on suu­re­ma­te kes­kus­te ri­da. Vaa­da­tak­se, mil­li­se rik­ke­ga on või­ma­lik el­lu jää­da, kus suu­nas ha­ka­ta eda­si lii­ku­ma. See on nii­su­gu­ne eks­pe­ri­men­taal­ki­ru­gia. Kui suu­re­ma­tes kes­kus­tes on küm­neaas­ta­se töö tu­le­mu­se­na lei­tud, et min­gi rik­ke­ga on siis­ki või­ma­lik el­lu jää­da, siis või­vad ha­ka­ta ka väik­se­mad kes­ku­sed se­da proo­vi­ma. Nii need aren­gud toi­mu­vad.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.