Too­mas Herm­lin: "Ole­me pi­si­ke­sed- aga tub­lid!"

Tä­na­päe­val kuu­lub in­ter­vent­sio­naal­se kar­dio­loo­gia iga­päe­va­vald­kon­da nii mõ­ni­gi prot­se­duur, mi­da veel mõ­ni aas­ta ta­ga­si teos­ta­ti vaid ki­rur­gi­li­se ope­rat­sioo­ni teel. Näi­teks ko­da­dae­va­he­li­se de­fek­ti sul­ge­mi­ne.

Tä­na­päe­val kuu­lub in­ter­vent­sio­naal­se kar­dio­loo­gia iga­päe­va­vald­kon­da nii mõ­ni­gi prot­se­duur, mi­da veel mõ­ni aas­ta ta­ga­si teos­ta­ti vaid ki­rur­gi­li­se ope­rat­sioo­ni teel. Näi­teks ko­da­dae­va­he­li­se de­fek­ti sul­ge­mi­ne.
 
"Omal ajal olen ma nii­su­gu­seid pat­sien­te ka ope­ree­ri­nud," sõ­nab nüüd val­da­valt in­va­siiv­set kar­dio­loo­giat vil­je­lev Too­mas Herm­lin. "Tar­tus on ope­ree­ri­tud üle 400 ini­me­se ja su­re­mus on null. Ole­me pi­si­ke­sed, aga tub­lid."
 
Tar­tu üli­koo­li klii­ni­ku­mi an­giog­raa­fiao­sa­kon­nas te­hak­se va­so­loo­gia- ja sü­da­meuu­rin­guid. Kõi­ge töö­ma­hu­kam on in­ter­vent­sio­naal­se kar­dio­loo­gi Too­mas Herm­li­ni sõ­nut­si aga sü­da­me pär­gar­te­ri­te kont­ras­tuu­ring ja se­lek­tiiv­ne ko­ro­na­rog­raa­fia. Mu­jal maail­mas kuu­lu­vad pe­ri­feer­se­te ve­re­soon­te uu­rin­gud – ala­tes ajust ja lõ­pe­ta­des jal­ga­de­ga – ra­dio­loo­gi töö­vald­kon­da.
 
Vald­kond sei­nast sei­na
Ku­na las­te uu­rin­gu­te ja soo­ne­si­ses­te ra­vip­rot­se­duu­ri­de arv on Ees­ti tin­gi­mus­tes suh­te­li­selt väi­ke (60–70 prot­se­duu­ri aas­tas), siis te­ge­leb va­ba­rii­gi ai­nus las­te in­va­siiv­se kar­dio­loo­gia spet­sia­list ka kõi­ge eel­mai­ni­tu­ga.
 
"Siit meie üks kit­sas­koh­ti Ees­ti väik­su­sest tu­le­ne­valt – kui arst ei saa te­gel­da ai­nult ühe vald­kon­na­ga, siis kõi­gi nen­de sa­ja as­ja­ga, mil­le­ga ta li­saks te­ge­leb, ei jõua ju kur­sis ol­la," tõ­deb dr Herm­lin. "Pa­ra­ta­ma­tult nih­kub esip­laa­ni­le just see, kus töö­maht on suu­rem."
 
Tei­ne mo­ment käe­lis­te te­ge­vus­te juu­res on kaht­le­ma­ta pro­fes­sio­naal­sus ehk – na­gu Too­mas Herm­lin üt­leb – te­ge­vu­se stan­dar­di­see­ri­tus. Omaaeg­ne Soo­me-ko­ge­mus on tal tä­ni­ni mee­les: iga las­te­kar­dio­loog te­gi ka in­ter­vent­sio­naal­set diag­nos­ti­kat.
 
"Need as­jad ei läi­nud häs­ti. Kõik see värk oli aeg­la­ne ja vae­va­li­ne. Kui iga arst saab te­ha ühe prot­se­duu­ri nä­da­las või veel­gi vä­hem, siis need käe­li­sed te­ge­vu­sed ei ole stan­dar­di­see­ri­tud. Pro­fes­sio­naal­su­se eel­dus on ik­ka­gi peaae­gu et au­to­ma­tism. See, et mi­na li­saks las­te­kar­dio­loo­gi­lis­te­le prot­se­duu­ri­de­le olen ka muu te­ge­vu­se­ga hõi­va­tud, an­nab mul­le siis­ki käe­list prak­ti­kat," sel­gi­tab ta.
 
Kaa­sa­sün­di­nud sü­da­me­ri­ke­te re­gist­ri hää­bu­mi­ne teeb spet­sia­lis­ti­le mee­le­här­mi. Hea stiil me­dit­sii­nis näeb et­te, et jä­rel­kont­roll on kor­ra­lik. "Kõi­ge­pealt peaks ik­ka­gi ole­ma üle­vaa­de teh­tud tööst, ko­hus­tus pöör­du­da ra­via­su­tus­se ta­ga­si või vä­he­malt te­le­fo­niõi­gus kü­si­da hai­ge või ra­viars­ti käest, mis sel­lest pat­sien­dist saa­nud on," kom­men­tee­rib kar­dio­loog. "Eri­ti sel­li­ses pi­si­ke­se rii­gis. Meie vä­he­sed pat­sien­did võik­sid ol­la ju üli­häs­ti kont­rol­li all."
 
Esi­me­ne kaust
Too­mas Herm­lin võ­tab riiu­list kolm kaus­ta ja asub sel­gi­tu­si ja­ga­ma.
 
Esi­me­ses kaus­tas on kok­ku võe­tud ko­da­de­va­he­li­se de­fek­ti sul­ge­mi­sed. "Ko­da­de va­he­sein on loo­teeas lah­ti. Kui imik sün­nib ja ki­sa­ma hak­kab, siis va­sa­kus ko­jas rõhk tõu­seb ja "aken" sul­gub. Kol­mel ini­me­sel nel­jast see lii­tub, nel­jan­di­kul jääb aga ava­tuks," sel­gi­tab Herm­lin. "Sel­lel on ka oma tä­hen­dus nen­de hal­va­tus­te pu­hul, mis te­ki­vad ei tea kust ja mil­lest – trom­bi lii­ku­mi­sel ja­la­vee­ni­dest lä­bi ava­ta­va ko­da­de va­he­sei­na sü­da­me va­se­mas­se pool­de ja sealt ju­ba ajuar­te­ris­se. Ees­tis ei ole se­da veel tead­vus­ta­tud, aga mu­jal maail­mas on see ak­tuaal­ne tee­ma ja nen­del hai­ge­tel su­le­tak­se ava­tav ko­da­de va­he­sein soo­ne­si­se­si. Kui aga on koe de­fit­siit või "aken" puu­dub, on te­ge­mist ko­da­de va­he­sei­na de­fek­ti­ga. De­fekt tu­leb sul­ge­da. Kas siis ope­rat­sioo­ni­ga ava­tud sü­da­mel või ka­tee­ter­teh­ni­kat ka­su­ta­des soo­ne­si­se­selt."
 
Esi­me­ne nii­su­gu­ne prot­se­duur teh­ti Tar­tus 2001. aas­ta ap­ril­lis. "See on küll suh­te­li­selt hil­ju­ti­se al­gu­se­ga te­ge­vus, aga hak­kab ju­ba pre­va­lee­ru­ma," nen­dib toh­ter. "Tä­na­vu ole­me ko­da­de­va­he­li­se de­fek­ti sul­ge­mi­si tei­nud 16, üld­se kok­ku 43."
 
Soo­ne­kaud­se ra­vi pluss, et ei jää suurt haa­va, on mai­ni­tud sü­da­me­rik­ke lik­vi­dee­ri­mi­sel eri­ti te­re­tul­nud, ku­na val­dav osa pat­sien­te on tüd­ru­kud.
 
Ko­da­de­va­he­li­ne de­fekt su­le­tak­se võrk­ja me­tall­konst­rukt­sioo­ni­ga (nik­li ja ti­taa­ni su­lam), mil­le va­hel on teks­tiil. Var­da ot­sast keer­me­ga va­bas­ta­tu­na haa­rab see ühelt poolt va­sa­ku ja tei­selt poolt pa­re­ma ko­ja poolt va­he­sei­na de­fek­ti. Kol­me kuu jook­sul kat­tub pai­gal­da­tud konst­rukt­sioon oma koe­ga.
 
Se­ni on kõik la­du­salt läi­nud, tü­sis­tu­si po­le tek­ki­nud. Ent nii­su­gust prot­se­duu­ri on ko­gu maail­mas ka suh­te­li­selt vä­he teh­tud – 5–6 aas­tat. "Me­tal­lil on oma­dus vä­si­da. Me ju ei tea, kas mõ­ni nen­dest traa­ti­dest ei lä­he pu­ruks. Ees­tis ei ole veel mi­da­gi juh­tu­nud, aga mu­jal maail­mas küll," jääb no­vaa­tor­lik spet­sia­list siis­ki et­te­vaat­li­kuks. "Ras­ke­mad as­jad, kui on näi­teks ko­da­dae va­he­sei­nas on mi­tu ava või sil­lad va­hel, ole­me ik­ka ope­ree­ri­nud. Pi­gem ol­la kon­ser­va­tiiv­ne kui joos­ta kaa­sa aru­la­ge­da hur­raa­ga."
 
Tei­ne kaust
Veel üks vä­ga tä­nu­väär­ne te­ge­vus on ava­tud ar­te­riaal­se ju­ha ehk aor­ti ja kop­suar­te­rit ühen­da­va ju­ha (nn Bo­tal­li ju­ha) sul­ge­mi­ne, mis mõ­nel lap­sel sün­ni­järg­selt ava­tuks jääb. "Bo­tal­li ju­ha, mil­le kau­du ve­ri sa­tub kop­suar­te­rist ala­ne­vas­se aor­ti, sul­gub ha­ri­li­kult pä­rast sün­di loe­tud tun­di­de jook­sul. Aga mõ­nel jääb ta sul­gu­ma­ta. Reeg­li­na tu­leks need ju­had kin­ni pan­na, aga sõl­tub ka ju­ha suu­ru­sest."
 
Sel­li­se ju­ha sul­ge­mist ope­ra­tiiv­selt loe­taks las­te­kar­dio­ki­rur­gia al­gu­seks. Ju­ba seits­men­dat aas­tat ka­su­ta­tak­se aga Bo­tal­li ju­ha sul­ge­mi­seks spet­siaal­seid spi­raa­le, mis ju­hi­tak­se ko­ha­le ka­teet­ri kau­du ja nõn­da pää­seb laps trau­maa­ti­li­sest ope­rat­sioo­nist.
 
"Hu­vi­tav oleks tea­da, kas Hii­nas, kus iga laps on nii ko­hu­ta­valt pla­nee­ri­tud, on vä­hem kaa­sa­sün­di­nud sü­da­me­rik­keid või mit­te?" teeb dr Herm­lin väi­ke­se mõt­te­li­se kõr­va­le­põi­ke. "Mul­le tun­dub, et ei ole. Aga see on pu­has spe­ku­lat­sioon."
 
Kol­mas kaust
Siia on tal­le­ta­tud n-ö muud as­jad: di­la­tee­ri­tud aor­dik­la­pid, kop­suar­te­ri kla­pid, aor­di suis­ti­ku ahen­da­mi­sed jne.
 
Lap­si, kel­lel on aort ja kop­suar­ter ära va­he­ta­tud, sün­nib õn­neks vä­he. "Neil ei to­hi ko­da­de va­he­sei­na "aken" sul­gu­da, vas­ta­sel kor­ral ei toi­mu ve­re se­gu­ne­mist ja imik huk­kub. Kui see ava on lii­ga väi­ke, siis tõm­ba­me va­he­sei­na bal­loo­ni­ga kat­ki. See ei ole ra­vi­mee­tod, vaid pal­liat­sioon ku­ni ki­rur­gia­ni – et nii­su­gu­ne pat­sient lä­heks ki­rur­gi­li­se­le ra­vi­le heas sei­sun­dis."
 
Kui ko­da­de va­he­sei­na de­fek­ti esi­neb roh­kem tüd­ru­ku­tel, siis aor­di­koark­tat­sioo­ni sa­ge­da­mi­ni pois­tel.
 
"Sü­da­me is­hee­mia­tõ­be põh­jus­ta­vat pär­gar­te­ri­te ahe­ne­mis­te laien­da­mi­si te­gi­me aas­tal 2000  250, 2003 ju­ba üle 500, 2004 – 700, tä­na­vu lii­gu­me ju­ba 800 di­la­tat­sioo­ni graa­fi­kus. Lõi­ku­si pär­gar­te­ri­tel te­hak­se sa­mal ajal Tar­tus ca 250," süü­vib toh­ter sta­tis­ti­kas­se. "Aga see on­gi nor­maal­ne pro­port­sioon. Mu­jal maail­mas te­hak­se ühe lõi­ku­se koh­ta 3–4 laien­da­mist."
 
Us­ku­ma­tud aren­gud
Too­mas Herm­lin hin­dab kõr­gelt ki­rur­gi­de ja kar­dio­loo­gi­de koos­tööd. "Meie õnn, et riik on väi­ke, et haig­la on väi­ke. Suur­tes kes­kus­tes on ju eral­di kar­dio­loo­giak­lii­ni­kud, eral­di ma­jad sui­sa – kar­dio­ki­rurg ja kar­dio­loog ei puu­tu oma­va­hel kok­ku. Meie ee­lis on ja jääb sel­leks, et as­tun üle­mi­se­le kor­ru­se­le ja rää­gin sel­le pat­sien­di prob­lee­mi ära. Me la­hen­da­me as­ju käi­gu­pealt."
 
Ko­gu me­dit­siin lä­heb klas­si­ka­li­selt ki­rur­gi­li­selt va­he­le­se­ga­mi­selt üle vä­hem in­va­siiv­se­te­le mee­to­di­te­le. Tih­ti­lu­gu on ki­rur­gid siin ise pio­nee­ri­de rol­lis. See, et in­va­siiv­se mee­to­di vil­je­le­jad Ees­tis ki­rur­gi­delt lei­va ära võ­ta­vad, Herm­li­ni ar­va­tes kit­sa­rin­na­list ka­de­dust küll ei sün­ni­ta. "Kui avas­ta­tak­se vä­hem trau­mee­riv prot­se­duur, siis sel­le mee­to­di vas­tu liht­salt ei ta­su või­del­da. Ta hak­kab na­gu­nii pre­va­lee­ri­ma."
 
Dr Herm­lin ei oleks ea­les us­ku­nud, et vat­sa­kes­te va­he­sei­na de­fek­ti saab ka soo­ne­si­se­selt kor­ri­gee­ri­da. "Jär­jest us­ku­ma­tu­maid as­ju te­hak­se. Olen ju üle 20 aas­ta ol­nud ki­rur­gias kaas­te­gev, tun­nen pa­re­ma vat­sa­ke­se ana­too­miat pa­re­mi­ni kui kar­dio­loog. Ja mul on tões­ti ras­ke ol­nud se­da et­te ku­ju­ta­da. Aga tu­le­mu­sed on ol­nud head. Kül­lap tu­leb meil­gi ha­ka­ta vars­ti sel­le­le mõt­le­ma. Teh­ni­li­sed os­ku­sed on ju ole­mas, kui­gi see prot­se­duur ei ole su­gu­gi liht­ne."
 
Või­ma­lus hai­get ai­da­ta väik­se­ma trau­ma­ga sun­nib ars­ti loor­be­ri­te­le mit­te puh­ka­ma jää­ma.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.