Eakavigastused on Euroopa Liidu tähelepanu orbiidis

Koos keskmise eluea kasvuga Euroopa Liidu riikides, sealhulgas Eestis, suureneb aastast aastasse eakate hulk. Tõenäoliselt suurenevad vastavalt ka ravi- ning endaga mitte toime tulevate eakate hoolduskulud.

Koos keskmise eluea kasvuga Euroopa Liidu riikides- sealhulgas Eestis- suureneb aastast aastasse eakate hulk. WHO prognoosi kohaselt on 2025. aastaks 65-aastaseid ja vanemaid üle kahe korra rohkem kui 1970. aastal. Tõenäoliselt suurenevad vastavalt ka ravi- ning endaga mitte toime tulevate eakate hoolduskulud.

Selle ennetamiseks on ainult üks võimalus: hoolitseda selle eest- et elanikkond säilitaks hea tervise ning töövõime ka kõrges vanuses. Eriti oluline on vältida eakate mõttetut haigestumust ja suremust sellise hästivälditava haiguse läbi nagu vigastus.

Igal aastal kaotab Euroopa Liidu maades umbes 100 000 eakat oma elu kas sihiliku või mittesihiliku vigastuse (kaasa arvatud mürgistuse) tagajärjel. Neid- kes vigastuse tõttu pikka ravi vajavad ja edaspidi iseseisvalt eluga toime ei tule- on veelgi rohkem.

Eestis sureb vigastustesse umbes 350 eakat aastas. Neist enamik- ligi kaks kolmandikku- on mehed. Sagedasemaks vigastushaiguse põhjuseks on kukkumine. Vigastused vajavad sageli pikaaegset haigla- ja järelravi- mis on suureks koormuseks tervishoiusüsteemile.

<strong>Euroopa Liidu projekt<br /></strong>Eakate tervise ja elukvaliteedi languse ennetamiseks kaasfinantseerib (60 protsendi ulatuses) Euroopa Liidu rahvatervise direktoraat eakate turvalisuse edendamise ja vigastuste ennetamise projekti EUNESE (European Network for Safety among Elderly).

EUNESE projekt alustas tööd 2004. aasta juulis ning kestab kolm aastat. Projekti juhiks on Ateena ülikooli arstiteaduskonna vigastuste uurimise ja preventsiooni keskus oma neljaliikmelise juhtkomiteega. Projekti on hõlmatud 31 vigastuste preventsiooni eksperti 25 Euroopa riigist. Balti riikidest on eksperdiga esindatud ainult Eesti (alates 2004. aasta novembrist). Eesti osaleb projekti esimeses töögrupis.

Üldse on viis temaatilist töögruppi- iga grupi tööd juhib ja koordineerib üks vigastuste preventsioonile spetsialiseerunud Euroopa institutsioon oma esindusliikme kaudu. Esimese grupi tööd juhib ja koordineerib Euroopa Tarbijaohutuse Instituut- mis asub Amsterdamis. Töögrupi ülesandeks on eakavigastuste vältimise ja turvalisuse edendamisega tegelevate organisatsioonide väljaselgitamine Euroopas ning nende kaasahaaramine EUNESE tegevusse- samuti EUNESE veebilehekülje tegemine ning levitamine registreerunud partnerite hulgas.

Esimese töögrupi tegevuse tulemusena on praeguseks avaldanud koostöösoovi Euroopa eakavigastuste preventsioonivõrgustikuga 51 organisatsiooni 19 Euroopa riigist. Enim on esindatud Holland (11 organisatsiooni) ja Inglismaa (10 organisatsiooni). Eestis ilmutas koostöösoovi vaid sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. Lätist ja Leedust on kummastki registreerunud üks organisatsioon.

Koostööaldiste organisatsioonide hulgas kuulus esikoht ülikoolidele- kuid seda kahjuks mitte Eestis (artikli autor on küll seotud Tartu ülikooliga- kuid on EUNESE eksperdiks individuaallepingu alusel). Järgnesid riiklikud tervishoiuga seotud institutsioonid ja uurimisinstituudid. Aga leidus ka vabatahtlikke organisatsioone- ametiühinguid- ohutuse agentuure- hooldusasutusi- ülikooli haiglaid- turvavahendite maaletoojaid jt.

Selgus- et registreerunud olid vigastuste preventsiooni ja turvalisuse edendamisse lülitatud mitmel erineval viisil: vastanute hulgas oli uurijaid- terviseedendajaid- eakahooldajaid- poliitika arendajaid- liiklus- ja tuleohutusspetsialiste- arste - eakate kukkumise uurijaid - ning teisi. Vastanud olid töötanud keskmiselt 11 aastat eakate turvalisuse edendamise alal ning neid võis jagada kaheks: uurijateks ja praktikuteks.

EUNESE eesmärgiks on tuua mõlemad suunad - nii vigastuste uurimine kui praktiline tegevus vigastuste vältimiseks - üle-Euroopalisse võrgustikku kokku.

<strong>Veebileht<br /></strong>EUNESE tahab produtseerida infot- mis on kasulik ja tähtis nii uurimis- kui praktilise töö professionaalidele. Selle kiireks ja operatiivseks levitamiseks valmistab esimene töögrupp veebilehe- et levitada teadmisi sagedasemate eakavigastuste tekkepõhjuste ja nende vältimise kohta. Nendeks on kukkumine- liiklustraumad- tule ja vingu toime- mürgistused nii ravimite kui alkoholiga ja uppumine.

Kõigi nimetatud liikide puhul käsitletakse soodustavaid ja põhjuslikke tegureid- kirjeldatakse mõningaid konkreetseid juhtumeid ja seda- kuidas vigastusi vältida. “Hea praktika manuaal” tehakse kõigile soovijatele tasuta kättesaadavaks. Uudne on- et manuaalis on kavandatud käsitleda teemasid suunitletult - arvestades eaka vaimset ja füüsilist seisundit- elamist kas üksi kodus- oma pere juures või hooldusasutuses.

Ekspertide nõupidamisel septembri algul Amsterdamis tõdeti- et eakate grupp on kogu rahvastikus kõige mitmepalgelisem ning vigastuste preventsioonis on seda vaja arvestada. Vigastusohudki on vastavalt erinevad. Nõuannete koostamisel arvestataksegi nii eaka enese organismiga seotud tegureid kui ka ümbritseva füüsilise ja sotsiaalse keskkonna tegureid- aga ka tarvitatavate ravimite võimalikku seotust suurema vigastusriskiga.

Kava kohaselt on kirjeldatud veebilehelt võimalik edasi minna ükskõik millise Euroopa riigi vigastuste uurimise- preventsiooni ja turvalisuse edendamise leheküljele ning lugeda oma emakeeles infot kodumaal ja Euroopas toimuvast. Millal viimatikirjeldatuni jõutakse- sõltub palju iga konkreetse riigi aktiivsusest- tahtest ja rahast. Eelnimetatud EUNESE Euroopa veebileht loodetakse valmis saada käesoleva aasta lõpuks.

<strong>Veel eakatest Eestis<br /></strong>Vähestest vigastuste preventsiooni projektidest- mida Eestis toetatakse kas haigekassa või kohalike omavalitsuste poolt või Eesti Teadusfondi uurimistöö grandiga- ei ole autori teada ükski paraku suunatud spetsiaalselt eakatele.

Tõsi küll- hiljutine rahvusvaheline võrdlusuurimus näitas- et Eesti (Tartu)- Läti (Jelgava) ja Leedu (Kaunas) kohalike kogukondade vigastussuremuse kordajad olid Rootsi (Båras) kogukonna palju madalamatest vastavatest näitajatest kõige väiksema erinevusega just 65-aastaste ja vanemate eagrupis. See on meie eakatele kiituseks ja näitab- et turvalise käitumise kultuur on eakate hulgas võrreldes noorema elanikkonnaga parem.

<strong>Õpihimuline kuulajaskond<br /></strong>See ei tähenda- et Eestis ei peaks eakate tervise ja turvalisusega tegelema. Arenenud maades loetakse vigastuste riskigruppi kuuluvateks just lapsi ja eakaid! Enamik projekte on neile suunatud.

Oma kogemustest tean öelda- et eakad on väga tänuväärne ja õpihimuline kuulajaskond. Kui neid õigeaegselt teavitada- siis tulevad kõik- kes suudavad- vajadusel ka karke abiks võttes- seminarile- mis toimub nende koduvallas või -linnas ja on neile tasuta. Eakatel on alati rohkesti küsimusi nii vigastuste vältimise kui tervisemõjurite kohta üldse ning nad on valmis põhjendatud õpetusi omaks võtma. Nendega on huvitav rakendada probleemõpet või teha praktilisi harjutusi- kas või näiteks tasakaalu treenimiseks.

Loodetavasti leiab Euroopa Liidu eakavigastuste vältimise ja turvalisuse arendamise võrgustik toetust ja poolehoidu ka Eestis. Oluline on- et ka meie meditsiinitöötajad- eriti perearstid ja -õed- kes puutuvad oma igapäevatöös kokku eakatega- suudaksid ja tahaksid hoolitseda selle eest- et nende patsiendid oskaksid vältida vigastusi ning muuta oma elukeskkonda turvalisemaks.

<br /><strong>TAIE KAASIK<br /></strong>Tartu ülikooli tervishoiu instituudi vanemteadur

 

*************************************

 

<strong><u>Eesti eakate (65-aastased ja vanemad) vigastussurmade arv ja põhjused (2003):</u></strong>

enesetapp..................70<br /> kukkumine.................67<br /> suits- tuli ja leegid.......43<br /> külmumus..................38<br /> sõidukiõnnetus...........30<br /> mürgistused...............23<br /> rünne........................16<br /> uppumine...................14<br /> muu...........................49

<em>Allikas: Taie Kaasik</em>

 

 

*************************************

<br /> AUTORIST:

<strong><u>Taie Kaasik</u></strong>

Eesti esindajal EUNESE projektis- TÜ tervishoiu instituudi vanemteaduril Taie Kaasikul täitub samuti 11 aastat ajast- mil ta esmakordselt osales Stockholmis asuva Karolinska Instituudi korraldatud vigastuste preventsiooni ja turvalisuse edendamise kahenädalasel ringsõiduseminaril Rootsis ja Norras.<br /> Loomulikult ei piisanud sellest eksperdiks saamiseks. Järgmisel aastal läbis Taie Kaasik teise kahenädalase analoogse seminari USA indiaanlaste asunduspiirkonnas (New Mexico ja Arizona osariikides) ning Kanadas (Alberta osariigis).<br /> Samuti kasutas ta Karolinska ning Svenska Instituudi grante- veetes kokku rohkem kui aasta vigastuste preventsiooni ja turvalisuse edendamise õpinguil väljaspool Eestit.<br /> 1997. aastal korraldas Kaasik Tartus esimese rahvusvahelise vigastuste preventsiooni seminari- esines edaspidi loengutega vigastuste preventsiooni ja turvalisuse edendamise rahvusvahelistel kursustel Karolinska Instituudis Stockholmis- Riias ja Toilas. Ka lasus Taie Kaasikul 2002. aastal Toilas toimunud ürituse organisatoorne ettevalmistus.<br /> Igal aastal on tal olnud plenaarettekandeid ja lühiesinemisi kahte liiki konverentsidel: turvaliste kogukondade aastakonverentsidel ning vigastuste vältimise ja turvalisuse edendamise konverentsidel.<br /> Järgmise plenaarettekande peab ta septembri lõpus Kreekas. Vigastuste vältimise ja turvalisuse edendamise I Euroopa konverentsi eelistungil tuleb Taie Kaasikul muu hulgas aru anda ka sellest- kuidas edeneb vigastuste preventsioon Eestis.<br />

<strong>MU</strong>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.