EERO SEMJONOV:

La­hang – ra­vi kva­li­tee­di hin­da­mi­se kulds­tan­dard

La­hang – ra­vi kva­li­tee­di hin­da­mi­se kulds­tan­dard
 
La­han­gul (au­top­sia) on lä­bi ae­ga­de ol­nud olu­li­ne osa ars­ti­tea­du­ses, hai­gus­te diag­nos­ti­kas ja me­dit­sii­niõp­pes. La­hang on tun­nus­ta­tud sur­ma­järg­se täp­sei­ma diag­nos­ti­ka­mee­to­di­na, mis või­mal­dab hin­na­ta elu­pu­hu­se diag­nos­ti­ka täp­sust. Kui­gi pa­to­loo­giao­sa­kon­na pat­sien­di­le po­le sel­lest min­git ka­su, tea­tak­se sen­tent­si "Hic lo­cus est, ubi mors gau­det su­cur­re­re vi­tae" ("Siin on koht, kus surm abis­tab meel­sas­ti elu").
 
Alg­selt oli la­han­gu ees­mär­giks inim­ke­ha tund­maõp­pi­mi­ne. 1761. aas­tal pa­ni Gio­van­ni Bat­tis­ta Mor­gag­ni alu­se hai­gus­te diag­noo­si­mi­se­le la­han­gul, võr­rel­des la­han­gu­lei­du klii­ni­lis­te sümp­to­mi­te­ga.
 
Es­ma­kord­selt aval­das Ric­hard Ca­bot Bos­to­nist 1912. aas­tal uu­ri­mu­se "Hä­bis­tav eba­kor­rekt­se­te klii­ni­lis­te diag­noo­si­de hulk la­han­gul". Uu­ri­des suurt hul­ka la­han­guid eri­ne­va­tel pe­rioo­di­del, lei­ti diag­noo­si­de lahk­ne­mi­si 12–34 prot­sen­dil juh­tu­dest. Too­di esi­le lahk­diag­noo­sid, mis või­vad ol­la väl­ti­ma­tud, näi­teks puu­du­li­kud me­dit­sii­ni­li­sed tead­mi­sed me­dit­sii­ni­ta­se­me pii­ra­tu­sest, ja väl­di­ta­vad, näi­teks ars­ti tead­mis­te ja os­ku­se vä­he­sus, taht­li­kud ja taht­ma­tud vead, mis on põh­jus­ta­tud lo­ha­ku­sest ja hoo­li­ma­tu­sest.
 
Me­dit­sii­ni re­vo­lut­sioo­ni­li­se­le aren­gu­le vaa­ta­ma­ta ei ole la­han­gul lei­tud lahk­diag­noo­si­de hulk olu­li­selt muu­tu­nud. Kind­las­ti on muu­tu­nud lahk­ne­vus­te ise­loom ja st­ruk­tuur, täp­se­ma klii­ni­li­se diag­nos­ti­ka­ga kaas­neb ka täp­sem la­han­gu­diag­noos.
 
Tä­na­päe­val kaas­ne­vad la­han­gu­ga täien­da­vad uu­rin­gud: his­to­loo­gia, im­mu­no­his­to­kee­mia, his­to­kee­mia jne. Kui­gi kom­puu­ter­to­mog­raa­fi­li­sed uu­rin­gud on si­su­li­selt vir­tuaal­ne la­hang, ei suu­da need asen­da­da la­han­gul saa­dud koep­roo­vi­de his­to­loo­gi­li­si uu­rin­gud ega näi­ta va­he­tult sur­ma­le eel­ne­vaid muu­tu­si.
 
Lii­tes kok­ku elu­pu­hus­te uu­rin­gu­te and­med, klii­ni­li­se leiu ja la­han­guand­med, saab kõi­ge täp­se­malt an­da vas­tu­se kü­si­mus­te­le "miks?" ja "kui­das?". Need kü­si­mu­sed on aga pea­mi­sed, mil­le­le ta­ha­vad vas­tust saa­da lah­ku­nu omak­sed ning ra­viars­tid.
 
Pa­ra­fiinp­lo­kid ja pre­pa­raa­did säi­li­ta­tak­se asi­tõen­di­na pa­to­loo­giao­sa­kon­nas vä­he­malt 30 aas­tat. Va­ja­du­se kor­ral saab la­han­gu­lei­du uues­ti hin­na­ta ka hil­jem uu­te tead­mis­te või and­me­te li­san­du­mi­sel või ju­rii­di­lis­te kü­si­mus­te tek­ki­mi­sel.
 
Surm tu­leb ala­ti oo­ta­ma­tult ja mõ­jub lah­ku­nu lä­he­das­te­le reeg­li­na ðo­kee­ri­valt. Sa­ge­li ot­si­tak­se süüd­last ja es­ma­reakt­sioo­ni­na tun­dub süü­di ole­vat arst, eri­ti kui sur­ma põh­jus jääb eba­sel­geks. Ars­te süü­dis­ta­tak­se ring­kait­ses (mil­li­ne ring­kait­se saab ol­la kon­ku­rent­si tin­gi­mus­tes?).
 
Omas­te­le tu­leb aval­da­da kaas­tun­net ja väl­ti­da, et nei­le an­tav in­fo ei oleks de­so­rien­tee­riv. Kind­las­ti peab tead­ma, et la­han­gu tu­le­mu­sed on esialg­sed ja lõp­li­kud tu­le­mu­sed sel­gu­vad pä­rast la­han­gup­ro­to­kol­li val­mi­mist (eri­ne­va­te maa­de and­me­te alu­sel on ar­ves­ta­tud la­han­gu lõpp­tu­le­mu­se saa­mi­seks pä­rast kõi­ki­de uu­rin­gu­te teos­ta­mist üks kuu).
 
Sur­ma põh­just tea­des saa­vad omak­sed vas­tu­se kü­si­mus­te­le, mis ai­ta­vad taas­ta­da hin­ge­ra­hu. La­han­guand­med ai­ta­vad sel­gi­ta­da sur­ma põh­ju­se ja sel­le, kas ra­viars­til oli või­ma­lik mi­da­gi muu­ta.
 
Pa­to­loog ei ole ra­viars­ti­le pro­ku­rör ega koh­tu­nik. Ko­gu­tud ob­jek­tiiv­se tõen­dus­ma­ter­ja­li ja pa­to­loo­gi ar­va­mu­se alu­sel an­nab la­han­gu ja elu­pu­hu­se diag­noo­si lahk­ne­vu­se kor­ral hin­nan­gu oma te­ge­vu­se­le ra­viarst ise, kol­lee­gid, haig­la­ju­hid, va­ja­du­sel ra­vik­va­li­tee­ti hin­dav eks­pert­ko­mis­jon.
 
La­hang on oma­laad­ne hai­gus­lu­gu­de au­dit: hai­gus­loo lä­bi­töö­ta­mi­ne, lei­tud de­fek­ti­de esi­le­too­mi­ne ja klii­ni­lis­te and­me­te kõr­vu­ta­mi­ne la­han­gu­leiu­ga kuu­lub la­hu­ta­ma­tult la­han­gu juur­de. Lahk­diag­noos väl­jen­dab klii­ni­lis­te and­me­te­ga tut­vu­nud pa­to­loo­gi ar­va­must klii­ni­li­se diag­noo­si ja la­han­gu­diag­noo­si kõr­vu­ta­mi­sel.
 
Lahk­diag­noo­si­de prot­sent ei ole ot­se­selt ra­vik­va­li­tee­di näi­ta­ja, se­da mõ­ju­ta­vad eri­ne­vad te­gu­rid, eel­kõi­ge la­han­gu­te prot­sent. Iga juh­tum kuu­lub in­di­vi­duaal­se­le vaat­lu­se­le. Klii­ni­li­se ja pa­toa­na­too­mi­li­se diag­noo­si võrd­le­mi­sel näi­da­tak­se ära lahk­diag­noos põ­hi­hai­gu­se osas, täht­sa­ma­te tü­sis­tus­te ja kaas­ne­va­te hai­gus­te osas.
 
Ena­mik lahk­diag­noo­si­dest on seo­tud ob­jek­tiiv­se­te as­jao­lu­de­ga, har­vem sub­jek­tiiv­se­te te­gu­ri­te­ga. Sa­ge­li esi­ne­vad diag­nos­ti­li­sed vead tu­le­ne­vad pat­sien­di mit­te­kül­lal­da­sest uu­ri­mi­sest seo­ses lü­hia­ja­li­se haig­las­vii­bi­mi­se­ga, pat­sien­di ras­kest sei­sun­dist, klii­ni­li­se pil­di iseä­ra­sus­test, ju­hul kui ka­su­ta­tav diag­nos­ti­ka po­le kül­lal­da­ne.
 
Lahk­diag­noo­si või­vad põh­jus­ta­da atüü­pi­li­sed ja ka­suis­ti­li­sed ju­hud, diag­nos­ti­li­sed vead klii­ni­lis­te uu­rin­gu­te ebaõi­gest hin­da­mi­sest, anam­nee­si ja va­ra­se­ma­te uu­rin­gu­te ala­hin­da­mi­ne, ühe­külg­ne uu­ri­mi­ne vas­ta­valt osa­kon­na/ars­ti kit­sa­ma­le spet­sia­li­see­ru­mi­se­le või va­ra­se­ma­le diag­noo­si­le.
 
Klii­ni­li­ne diag­noos on täp­sus­ta­ma­ta, kui klii­ni­li­sed uu­rin­gud ei või­mal­da­nud va­ja­li­ku täp­su­se­ga mää­ra­ta põ­hi­hai­gust, aga ra­vi oli õi­ge. Diag­noo­sid on va­les­ti vor­mis­ta­tud, kui need ei vas­ta tun­nus­ta­tud klas­si­fi­kat­sioo­ni­de­le, kui diag­noo­si­na on esi­ta­tud di­fe­rent­siaal­diag­nos­ti­li­ne ri­da.
 
Ena­mik lahk­ne­vu­si on for­maal­se tä­hen­du­se­ga. Lahk­diag­noo­si­de mää­ra­mi­sel on ka­su­ta­tud ka­te­goo­ria­tes­se jao­tust: I (for­maal­ne lahk­ne­vus), II (väär­diag­noos ei ole ta­na­to­ge­nee­sis mää­rav) ja III ka­te­goo­ria (väär­diag­noos mõ­ju­tas olu­li­selt hai­gu­se kul­gu eba­sood­sas suu­nas).
 
La­han­gu­diag­noo­sid või­mal­da­vad täp­se­mat ja adek­vaat­se­mat sur­ma põh­jus­te sta­tis­ti­list ana­lüü­si. Ena­mik äkk­sur­ma­sid diag­noo­si­tak­se sü­da­me­sur­ma­deks, mis viib sü­da­me­sur­ma­de üle­hin­da­mi­se­le, ar­ves­ta­des ma­da­lat la­han­gup­rot­sen­ti. Sa­mas on suu­re­ne­nud nak­kus­hai­gus­te, eri­ti tu­ber­ku­loo­si es­ma­diag­noo­si­mi­ne la­han­gul.
 
La­hang ei ole me­dit­sii­nia­bi ül­di­se kva­li­tee­di näi­ta­ja, sest see fo­kus­see­rub diag­noo­si­de täp­su­se­le surm­lõ­pe­te kor­ral. Vaa­ta­ma­ta sel­le­le pii­ran­gu­le on la­han­gu­tel tä­na­päe­va­ses tõen­dus­põ­hi­ses me­dit­sii­nis võt­me­roll. La­han­gul on kul­lap­roov.
 
 
EERO SEMJONOV
AS Ida-Tal­lin­na Kesk­haig­la diag­nos­ti­kak­lii­ni­ku pa­to­loo­gia­kes­ku­se ju­ha­ta­ja
 
 
 
_______________________________
 
Al­li­kad:
1. Sur­ma põh­ju­se tu­vas­ta­mi­se sea­dus. RTI, 10.05.2005, 24, 179
2. The dec­li­ne of the hos­pi­tal au­top­sy a sa­fe­ty and qua­li­ty is­sue for health­ca­re in  Aust­ra­lia. MJA 2001; 180:281–285
3. THE AU­TOP­SY AND AU­DIT. Re­port of the Joint Wor­king Par­ty of the Royal Col­le­ge of Pat­ho­lo­gists, the Royal Col­le­ge of Phy­si­cians of Lon­don and the Royal Col­le­ge of Sur­geons of Eng­land; Au­gust 1991
4. Ro­sai and Ac­ker­mans Sur­gi­cal Pat­ho­lo­gy. Juan Ro­sai; Mos­by 2004
 
 
 
 
**************************************
 
 
 
SAMAL TEEMAL:
 
La­han­gu te­ge­mi­se kord
 
 
La­han­gu­te teos­ta­mist re­gu­lee­rib Ees­ti Va­ba­rii­gis "Sur­ma põh­ju­se tu­vas­ta­mi­se sea­dus", mis jõus­tub 2006. aas­ta 1. jaa­nua­ril (RTI, 10.05.2005, 24, 179).
Pa­toa­na­too­mi­li­se la­han­gu teos­tab pa­to­loog la­han­gu­saa­te­kir­ja alu­sel. Koh­tu­me­dit­sii­ni­li­ne la­hang te­hak­se kas po­lit­sei la­han­gu­saa­te­kir­ja või eks­per­tii­si­mää­ru­se alu­sel.
Ol­gu järg­ne­valt ära too­dud sea­du­se pa­rag­rahv, mis sä­tes­tab la­han­gu te­ge­mi­se alu­sed ja kor­ra:
 
/---/
 
§ 14. Pa­toa­na­too­mi­li­se la­han­gu te­ge­mi­se alu­sed ja kord
 
(1) Pa­toa­na­too­mi­li­ne la­hang te­hak­se eba­sel­ge sur­ma põh­ju­se väl­ja­sel­gi­ta­mi­seks või hai­gu­sest põh­jus­ta­tud sur­ma kor­ral hai­gu­se ja sel­le ku­lu hin­da­mi­seks või ju­hul, kui see on va­ja­lik ül­di­se ter­vis­hoiu ja ra­vik­va­li­tee­di sei­su­ko­halt, kui sur­ma põh­jus ei sel­gu sur­nu vä­lis­vaat­lu­se tu­le­mu­se­na ja in­for­mat­sioo­ni põh­jal, mis on ars­til sur­nu vii­ma­se hai­gu­se ja ra­vi koh­ta, ning puu­dub alus koh­tuarst­li­kuks la­han­guks või koh­tuarst­li­kuks eks­per­tii­siks kri­mi­naal­me­net­lu­ses.
(2) Pa­toa­na­too­mi­li­se la­han­gu te­ge­mi­ne on ko­hus­tus­lik järg­mis­tel juh­tu­del:
1) eba­sel­ge sur­ma­juh­tu­mi kor­ral, kui puu­dub alus ole­ta­da, et isi­ku surm on saa­bu­nud ku­ri­teo ta­ga­jär­jel või vä­lis­põh­jus­test tin­gi­tud as­jao­lu­del;
2) hai­gu­se eba­sel­ge elu­pu­hu­se diag­noo­si pu­hul;
3) kui haig­la­ra­vil vii­biv isik su­ri haig­las esi­me­sel öö­päe­val ja ars­til puu­du­vad and­med sur­ma põh­ju­se koh­ta;
4) kui surm on saa­bu­nud diag­nos­ti­lis­te või ra­vi­võ­te­te ta­ga­jär­jel;
5) äge­da nak­kus­hai­gu­se või sel­le kaht­lu­se kor­ral;
6) ra­se­da või sün­ni­ta­ja hai­gu­sest põh­jus­ta­tud sur­ma kor­ral;
7) ku­ni üheaas­ta­se lap­se sur­ma kor­ral, kui puu­dub alus ole­ta­da, et surm on saa­bu­nud ku­ri­teo ta­ga­jär­jel või vä­lis­põh­jus­test tin­gi­tud as­jao­lu­del;
8) vast­sün­di­nu ala­tes sün­ni­kaa­lust 500 gram­mi või ala­tes 22. ra­se­dus­nä­da­last sün­di­nud elu­tun­nus­te­ga loo­te (sü­da­me­löö­gid, hin­ga­mi­ne ja loo­te lii­gu­tu­sed) sur­ma kor­ral;
9) sur­nult sün­di­nu­te pu­hul ala­tes sün­ni­kaa­lust 500 gram­mi.
(3) Käe­so­le­va pa­rag­rah­vi lõi­ke 2 punk­ti­des 8 ja 9 ni­me­ta­tud juh­tu­del tu­leb sur­nu­ke­ha la­han­gu­le saa­ta koos plat­sen­ta­ga.
(4) Li­saks käe­so­le­va pa­rag­rah­vi lõi­ke 2 punk­ti­des 1–9 ni­me­ta­tud juh­tu­de­le tu­leb pa­toa­na­too­mi­li­ne la­hang te­ha sur­nu omas­te või te­ma sea­dus­li­ku esin­da­ja kir­ja­li­kul nõu­del.
(5) Pa­toa­na­too­mi­list la­han­gut ei vii­da sur­ma põh­ju­se tu­vas­ta­mi­seks lä­bi, kui sur­nul esi­nes elu­pu­hu­selt kroo­ni­li­ne hai­gus, mis on do­ku­men­tee­ri­tud te­ma ter­vis­hoiu­tee­nu­se osu­ta­mist tõen­da­va­tes do­ku­men­ti­des ning mis äge­ne­mi­se või tü­sis­tu­se tõt­tu põh­jus­tas te­ma sur­ma.
 
/---/
 
Li­san veel, et pa­toa­na­too­mi­li­se la­han­gu te­ge­mi­seks muu­del kui eel­ni­me­ta­tud sea­du­se § 14 lõi­kes 2 too­dud juh­tu­del tu­leb saa­da sur­nu omas­te või te­ma sea­dus­li­ku esin­da­ja kir­ja­lik nõu­so­lek.
 
Ee­ro Sem­jo­nov

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.