Gripp ja gripitaolised viirused korduvad jonnakalt

Aasta-aastalt korduvad jonnaka järjekindlusega ägedad ülemiste hingamisteede viirusnakkushaigused, sh gripp. Õnneks on gripijuhtude arv jäänud tublisti alla teistele, gripitaolistele hingamisteede viirusnakkushaigusjuhtudele.

Aasta-aastalt korduvad jonnaka järjekindlusega ägedad ülemiste hingamisteede viirusnakkushaigused- millest üks on gripp. Õnneks on Eestis gripijuhtude arv jäänud tublisti alla teistele- gripitaolistele hingamisteede viirusnakkushaigusjuhtudele.

<strong>Gripitaolised ägedad respiratoorsed viirusnakkused<br /></strong>2004. aastal registreeriti Eestis 226 646 gripitaoliste ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu. Grippi registreeriti 1400 juhul.

Haigestumise tõusuperioodil 2003-2004 uuriti Tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklaboris ja Tartu ülikooli ühendlabori viroloogialaboris 2004 proovi- mis moodustab 1% haigetest. Põhiliselt ringles paragripp (72-8 % juhtudest)- adenoviirust tuvastati 12-5% ja RS-viirust 6-9%. A-gripiviirust tuvastati 56 ja B-gripiviirust 23 juhul.

Kõrge epideemilise potentsiaali tõttu on gripp tänapäeval üks levinumaid nakkushaigusi- mille vastu on võimalik inimesi kaitsta nii vaktsiini kui ka kemoprofülaktiliste preparaatidega. Inimeste kaitsmine on seda tähtsam- et epideemia ja pandeemia tingimustes nakatub 1-5% elanikest- vanurite ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste nakatumus võib olla isegi 40-50% koos kõrge suremusega.

<strong>Vaktsiini efektiivsust mõjutavad mitmed tegurid<br /></strong>Inimeste immuniseerimiseks kasutatakse inaktiveeritud gripivaktsiini- mis sisaldab kahte A-tüübi (A/H1N1 ja A/H3N2) ning ühte B-tüübi antigeeni. Nimetatud koostisega vaktsiin kaitseb ka teatud erinevusega gripiviiruste (A/H1N2) vastu- kuid ei kaitse sootuks erineva struktuuriga (A/H5N1) viiruste eest.

Inaktiveeritud gripivaktsiini efektiivsus sõltub mitmetest omavahel seostuvatest teguritest: vaktsiinviiruse antigeense struktuuri vastavusest antud perioodil ringlevate gripiviiruste struktuurile; vaktsineeritava inimese vanusest ja immuunkompetentsusest; gripi kliinilise ja laboratoorse diagnostika täpsusest.

Kui vaktsiinviiruse antigeenne struktuur sarnaneb ringlevate gripiviirustega- on vaktsiini kaitseefektiivsus laboris kinnitatud gripi vastu kuni 65-aastastel inimestel 70-90% (4). Üle 65-aastastel ja kroonilisi haigusi põdevatel hoolekandeasutustes mitteelavatel inimestel on vaktsiini efektiivsus keskmiselt 58% ning vaktsineerimine väldib ka 30-70%-lise efektiivsusega pneumooniat ja hospitaliseerimist ning kuni 75%-lise efektiivsusega surmajuhte (1).

Hooldekodudes elavatel inimestel on vaktsiini kaitseefektiivsus olnud 30-40%- kuid see aitab 50-60%-lise efektiivsusega vältida hospitaliseerimist ja pneumooniat ning 80%-lise efektiivsusega surmajuhte (2).

<strong>Gripivastase immuunvastuse kujunemine<br /></strong>Gripiviiruse vastane immuunsus põhineb eeskätt humoraalsel immuunsusel- s.t seerumiantikehade tekkel- kuid selles osalevad ka sekretoorsed IgA-antikehad ja rakuimmuunsus. Üks-kaks nädalat pärast esmavaktsineerimist ilmuvad verre viirusi neutraliseerivad- hemaglutinatsiooni pidurdavad ja neuraminidaasi antikehad- mis saavutavad kõrgtaseme kolmandal-neljandal nädalal.

Inaktiveeritud gripivaktsiini ei manustata munavalgu ülitundlikkuse korral- ülitundlikkuse korral vaktsiini muude koostisosade suhtes ning ägeda palavikulise haiguse möödumiseni.

Inimestele gripivaktsiini põhjustatud võimalike kõrvalnähtude olemuse selgitamisel tuleks arstil rõhutada- et...<br /> * ...tegemist on ohutu ja suure efektiivsusega vaktsiiniga- mis ei põhjusta grippi haigestumist;<br /> * ...vaktsineerimise järgne haigestumine mõnda teise respiratoorsesse nakkusesse on juhuslik kokkulangemine- sest muid respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viirusi on kümneid (paragripi- respiratoor-süntsütiaalne- adeno-- entero-- rino- jm viirused).

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10-14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Kuna igal aastal vaktsiini koostis muutub- siis tuleks ennast uuesti kaitsesüstida ka neil- kes seda näiteks tänavu talvel või varakevadel tegid.

Aastas vaktsineeritakse gripi vastu 1-8-2% Eesti elanikest. 2004. a oli vaktsineeritute arv 24 066- neist kuni 14-aastaseid lapsi 2100.

<strong>WHO gripivaktsiini koostise soovitus hooajaks 2005-2006<br /></strong>Igaks nn gripihooajaks annab vaktsiini valmistamise soovitused Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) juba kevadel. Lähtudes eelnevatel aastatel ja 2004-2005 hooajal ringluses olnud gripiviiruste antigeensest struktuurist- soovitab WHO 2005- 2006 kasutada järgmiste tüvedega gripivaktsiini:

* A/New Caledonia/20/99 (H1N1)-<br /><br /> * A/California/7/2004 (H3N2)-<br /><br /> * B/Shanghai/361/2002.

Kui vaktsiini efektiivsus on väike- siis võibki selle põhjuseks olla vaktsiinitüvede ja tegelikult haigust põhjustavate gripitüvede kokkusobimatus. Kuid tegu võib olla sellegagi- et grippi ei diagnoosita laboratoorselt- vaid arstid panevad gripina kirja ka teisi ülemiste hingamisteede viirushaigusi- mille puhul gripivaktsiinil tõesti ärahoidvat toimet pole.

Rahvusvahelistele vaktsiini puhtuse ja mõjususe nõuetele vastavad gripivaktsiinid on tervisele ohutud. Nad võivad ainult süstekohas põhjustada tundlikkust või valu.

<strong>Linnugripp on seni surmanud 59 inimest<br /></strong>Alates 2003. aasta detsembrist on mitmes maailma riigis täheldatud kõrge patogeensusega A/H5N1 linnugripi viiruse põhjustatud linnugripipuhanguid lindude hulgas. 2005. aasta juulis-augustis tekkisid A/H5N1 linnugripi puhangud ka Venemaal- Kasahstanis ja Mongoolias.

Kuigi linnugripp ohustab hetkel eelkõige linde- on WHO teatel linnugrippi haigestunud ka inimesed. 2003. aasta detsembrist tänavu 19. septembrini on registreeritud kokku 114 linnugripijuhtu inimestel- neist 59 on lõppenud surmaga. Vietnamis on olnud 91 haigusjuhtu- neist 41 surmaga lõppenud; Tais 17 haigusjuhtu- neist 12 surmaga lõppenud; Kambodžas neli surmaga lõppenud haigusjuhtu ja ka Indoneesias on registreeritud kaks inimese surmajuhtu.

<strong>Nakkusallikaid varasemast märgatavalt rohkem<br /></strong>Haigustekitajaks on senini olnud A-linnugripi viirus H5N1 antigeense struktuuriga. Viimastel aastatel on A/H5NI viirus epidemioloogilisest seisukohast muutunud. Kui alguses olid linnugripi nakkusallikateks ainult kanad ja pardid ning inimene nakatus pärast kontakti haigestunud lindudega- siis nüüd on kõrgelt patogeenne viirus isoleeritud ka metslindudel- sigadel- kassidel- leopardidel ja tiigritel.

Kuna A/H5N1 antigeense struktuuriga gripiviirusega ei ole elanikkond varem kokku puutunud- siis puudub ka immuunsus selle täiesti uue gripiviiruse suhtes. Oht seisneb ka selles- et kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi- siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali- mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus.

On leidnud kinnitust ka inimeselt-inimesele viiruse levik- praegu küll ainult kinnistes rühmades.

Gripiviiruste kandjateks looduses on eeskätt veelinnud- kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud- misjärel ei ole välistatud ka inimeste nakatumine (kokku on teada gripiviiruse 15 hemaglutiniini ja 9 neuraminidaasi alltüüpi).

Inimestel on avastatud H1- H2- H3- H7- H9 hemaglutiniini alltüüpe ning N1- N2- N3- N7 neuraminidaasi alltüüpe. Sigadel on avastatud H1 ja H3- hobustel H3 ja H7 hemaglutiniini alltüüpe ning sigadel N1 ja N2 ning hobustel N7 ja N8 neuraminidaasi alltüüpe (6).

Seega on erineva antigeense struktuuriga gripiviirused võimelised vahetama geene teise liigi gripiviirustega ning väljuma oma algsest reservuaarist - veelindude populatsioonist. Selle näiteks võib tuua linnugripiviiruse A/H5N1 inimagressiivseks muutumise- mis võib avada tee linnugripiviiruse pandeemilisele levikule inimestel.

<br /><strong>IRINA DONTŠENKO<br /></strong>Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogiaosakonna peaspetsialist<br />

________________________________<br /><em><strong>Kasutatud kirjandus:<br /></strong>1. Bridges CB- Thompson WW- Meltzer MI et al. Effectiveness and cost-benefit of influenza vaccination of healthy working adults: a randomized controlled trial. JAMA 2000;284:1655-1663.<br /> 2. Nichol KL- Wuorenma J- v. Sternberg T. Benefits of influenza vaccination for low-- intermediate-- and high-risk senior citizens. Arch Intern Med 1998;158:1769-1776.<br /> 3. Monto AS- Hornbuckle K- Ohmir SE. Influenza vaccine effectiveness among eldely nursing home residents: a cohort study. Am J Epidemiol 2001;154:155-160.<br /> 4. Neuzil KM- Dupont WD- Wright PF. Efficacy of inactivated and cold-adapted vaccines against influenza A infection- 1985 to 1990: the pediatric experience. Pediatr Infect Dis J 2001;20:733-740.<br /> 5. Hoberman A- Greenberg DP- Paradise JI et al. Efficacy of inactivated influenza vaccine in preventing acute otitis media in children. Pediatr Acad Soc Annual Meeting Abstracts. Baltimore- 2002.<br /> 6. Nicholson K- Wood J- Zambon M. Influenza. The Lancet- 2005;362:1733-1744.</em>

<em><br /></em> 

<em>**********************************</em>

 

<strong><u>Gripivastase immuniseerimise põhimõtted:</u></strong>

* Sobivaim aeg gripi vastu vaktsineerimiseks on sügisel. Soovitatav on eelisjärjekorras gripi vastu vaktsineerida gripitüsistuste suhtes kõrgema riskiga isikuid- sealhulgas tervishoiutöötajaid.

* Vaktsineerimist võib jätkata detsembris ja hiljemgi- sest gripihooaeg kestab Eestis vähemalt märtsikuuni.

* Kuna muidu tervetel väikelastel on suurenenud oht nakatumiseks ja haiglasse sattumiseks- on soovitav võimaluse korral vaktsineerida ka üle 6 kuu vanuseid lapsi- olles eelnevalt nõu pidanud arstiga.

* Gripivaktsiini tõhusus sõltub peamiselt vanusest- vaktsineeritu immuunsüsteemi seisundist ja vaktsiinis sisalduva ning ringleva viiruse sarnasusest. Kui vaktsiinitüved ja haigust põhjustavad gripitüved sobivad omavahel hästi kokku- siis on vaktsineerimise efektiivsus kõrge.

* Vaktsineerida ei tohi inimesi- kes on allergilised munavalkudele- kuna vaktsiini valmistamisel kasutatakse kanaembrüol kasvatatud gripiviirusi. Vaktsineerimist tuleb edasi lükata juhul- kui on kõrge palavikuga kulgev põletik.

* Vaktsineerimine on vabatahtlik.

 

<br /><strong><u>Gripivastase vaktsineerimise sihtgrupid:</u></strong>

* vanadekodudes- hooldekodudes ja teistes pikahooldusravi asutustes viibijad ja puuetega inimesed;

* kodus elavad vanurid;

* täiskasvanud ja lapsed- kes põevad kroonilisi südame-veresoonkonna- kopsu-- ainevahetuse- või neeruhaigusi või kel on immuunsuspuudulikkus;

* inimesed- keda loetakse ealiseks riskirühmaks (enamikus maades on vanusepiiriks sätestatud 65 aastat ja üle selle);

* need- kes sageli puutuvad kokku kõrge nakatumisriskiga isikutega (näiteks tervishoiutöötajad- hooldekodude töötajad- koduhooldajad jne);

* lapsed ja noorukid (vanuses 6 kuud kuni 18 aastat)- kes saavad pikaajalist aspiriiniravi ja kellel võib seetõttu pärast grippi nakatumist esineda risk Reye’ sündroomi tekkeks;

* suurenenud gripitüsistuste riski tõttu tuleks vaktsineerida ka rasedaid naisi- kellel on haigusseisundeid- mis suurendavad gripitüsistuste tekke ohtu või kelle rasedus on kestnud üle kolme kuu (kuid eelnevalt tuleb nõu pidada arstiga);

* nendesse piirkondadesse reisijad- kus esineb linnugrippi nii lindude kui ka inimeste seas.<br /><br />

<em>Allikas: Irina Dontšenko</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.