PILK: Müügimees õpib hooldajaks

Pek­ka Sa­lo töö­tas paar­küm­mend aas­tat müü­gi­me­he­na, kuid ot­sus­tas siis te­ha elus suu­re muu­tu­se. Jõu­lu­deks val­mis­tub Pek­ka Sa­lo lõ­pe­ta­ma Kok­ko­la sot­siaal- ja ter­vis­hoiu­koo­li sot­siaal­hool­du­sõe (lä­hi­hoi­ta­ja) eria­lal.

Pek­ka Sa­lo töö­tas paar­küm­mend aas­tat müü­gi­me­he­na, kuid ot­sus­tas siis te­ha elus suu­re muu­tu­se.
 
Jõu­lu­deks val­mis­tub Pek­ka Sa­lo lõ­pe­ta­ma Kok­ko­la sot­siaal- ja ter­vis­hoiu­koo­li sot­siaal­hool­du­sõe (lä­hi­hoi­ta­ja) eria­lal. Ta on ai­nus mees­te­rah­vas kur­su­sel ja ai­nus, kes läks ge­riaat­riap­rak­ti­kat vä­lis­maa­le, Lõu­na-Ees­ti haig­la hool­dus­ra­vi­kes­ku­ses­se te­ge­ma.
 
Võ­ru haig­la tei­sel kor­ru­sel hool­de­ko­dus, kus Pek­ka­ga koh­tu­me, vaa­ta­vad mõ­ned hool­de­ko­du klien­did te­le­vii­so­rit. Ko­ri­do­ri sei­na­le tahv­li­le on kir­ju­ta­tud ka­hes kee­les: Tä­na on tei­si­päev – tä­nään on tiis­tai...Tööl on: Mar­ja, Ai­le, El­lu ja Pek­ka – tä­nään on töis­sa:...Ilu­sat päe­va kõi­gi­le! – Ilois­ta päi­vää kai­kil­le!
 
Pek­ka­le meel­dib va­na­de ja väe­ti­te eest hoo­lit­se­da. See, et su­per­mar­ke­ti­tes kom­me ja muid toi­duai­neid pak­ku­mas käi­nud müü­gie­sin­da­ja ot­sus­tas ühel het­kel hool­da­jaks ha­ka­ta, ei ül­la­ta­nud te­ma tut­ta­vaid. Pea­le­gi töö­ta­vad Pek­ka kaks õde me­dit­sii­niõe­na.
 
"Tut­ta­vad on mi­nu va­li­ku­ga ra­hul ol­nud," üt­leb Pek­ka. Ta teab, et on loo­mult em­paa­ti­li­ne ja hea suht­le­ja. Mis on hool­da­ja töös vä­ga olu­li­ne.
 
"Teh­ni­li­sed os­ku­sed on sa­mu­ti täht­sad: kui sa ei suu­da mõõ­ta ve­re­suhk­rut või ei ta­lu väl­ja­hei­te lõh­na, siis sa ei saa se­da tööd te­ha. Aga ei pii­sa ka sel­lest, et võ­tad ini­me­selt liht­salt proo­vi, üt­led tšao! ja lä­hed uk­sest väl­ja. Sel­les töös peab ole­ma em­paa­tia­või­me ja vas­tav hoiak, mi­da pat­sient, ise­gi de­ment­ne pat­sient, ta­jub. Va­nai­ni­me­ne saab aru, kui tal­le lä­he­ne­tak­se soo­vi­ga ai­da­ta," rää­gib ta.
 
Soo­mes õpi­tak­se hool­da­jaks 2,5–3 aas­tat, kas pä­rast põ­hi­koo­li või va­ne­ma­na ning õpiaeg sõl­tub va­ra­se­mast töö­ko­ge­mu­sest. Sis­seas­tu­mi­sel te­hak­se vä­ga põh­ja­li­kud kut­se­so­bi­vu­se tes­tid ja vest­lus psüh­ho­loo­gi­ga. Ka vä­lis­maa­la­sed, kes Soo­mes hool­da­ja­na töö­ta­da soo­vi­vad pea­vad lä­bi­ma psüh­ho­loo­gia­tes­ti, mi­da keh­va kee­leos­ku­se­ga ära ei tee.
 
Kaks ja pool aas­tat hool­du­sa­lal õp­pi­nud ja töö­ta­nud Pek­ka Sa­lo üt­leb, et te­mal­gi on ku­ju­ne­nud lem­mi­kuid, hoo­lea­lu­seid, kel­le juu­res ta ta­hab kaue­maks is­tu­da, kuu­la­ta ja rää­ki­da. Eri­ti tun­neb ta poo­le­hoi­du ük­si­ku­te va­nai­ni­mes­te suh­tes, ke­da omak­sed vaa­ta­mas ei käi. "Pal­ju­de­le olen ma ai­nus toe­ta­ja väl­jast­poolt," rää­gib ta tööst Kok­ko­la va­nu­ri­te sot­siaal­ma­jas.
 
Kui va­nai­ni­me­ne soo­vib, siis tu­leb hool­da­jal te­ma­ga rää­ki­da ka sur­mast, nii õpe­ta­tak­se Kok­ko­la sot­siaal- ja ter­vis­hoiu­koo­lis. "Surm oleks na­gu min­gi uue elu al­gus," avab Pek­ka isik­li­ku vaa­te. Tal­le tun­dub, et ini­me­se elu ei lõ­pe sel­le het­ke­ga, kui ini­me­ne pan­nak­se kirs­tu.
 
Kui üks te­ma hoo­lea­lu­ne su­ri, oli see Pek­ka­le ras­ke. "Peab mõist­ma, et ini­me­ne ku­na­gi su­reb ja hai­ge­na on tal ras­ke ol­la sel­les eas, aga need ini­me­sed, kel­le juu­res pi­de­valt käid, muu­tu­vad ta­hes-taht­ma­ta lä­he­da­seks ja nen­de kao­tu­sest on kah­ju."
 
Pek­kat mo­ti­vee­rib hool­da­ja­töös töö ise, see, kui hool­da­tav va­nai­ni­me­ne jääb ra­hu­le. "Kui ta üt­leb, et ma tund­sin si­nust puu­dust, siis see on­gi see, mis mo­ti­vee­rib ja teeb töö hu­vi­ta­vaks, kui­gi see töö on ras­ke," rää­gib soo­me mees.
 
Jah, müü­gi­me­he palk oli suu­rem kui hool­da­jal, nõus­tub Pek­ka, aga ta on ra­hul oma kor­te­ri, su­vi­la ja au­to­ga ning pal­ju ena­mat ei va­ja. Va­bal ajal te­gut­seb ta su­vi­las, pä­rast tööd teeb en­di­se võist­luss­port­la­se­na tun­ni­ke­se ter­vi­ses­por­ti.
 
Pek­ka po­le ka­hel­nud oma eria­la­va­li­ku õig­su­ses. Ta on hool­da­nud al­ko­hoo­li­kuid ja psüh­hiaat­ri­li­si hai­geid. Kui üks­kord pat­sient te­ma pea­le kar­jus, siis mui­du­gi tal­le ei meel­di­nud see, aga ta on ala­ti jää­nud ra­hu­li­kuks. "Olen neid olu­kor­di ana­lüü­si­des õp­pi­nud olu­kor­da va­lit­se­ma ja lä­bi nen­de ras­ke­te si­tuat­sioo­ni­de ini­me­se­na kas­va­nud," se­le­tab Pek­ka.
 
Ees­ti ja Soo­me hool­de­ko­du­de pat­sien­te võr­rel­des on Pek­ka näi­nud, et Ees­ti ini­me­sed on ta­ga­si­hoid­li­ku­mad ja lep­li­ku­mad, nad püüa­vad roh­kem ise hak­ka­ma saa­da. Näi­teks kui Soo­mes ta­hab hool­da­tav kemp­su, siis pa­lub ta ra­tas­too­li ko­ha­le tuua ja en­nast sin­na viia. Soo­me hool­da­ta­va­te su­gu­la­sed nõua­vad hool­da­jalt pal­ju ja ka Soo­me va­nu­rid, kes on siis­ki ela­nud liht­sa­mat elu võr­rel­des eest­las­te­ga, os­ka­vad nõu­da.
 
Vii­ma­sel küm­nel ja eri­ti vii­ma­sel viiel aas­tal aren­da­tud ko­du­hool­dus­süs­teem Soo­mes ta­gab ini­me­se­le ko­dus ela­mi­se tin­gi­mu­sed või­ma­li­kult kõr­ge ea­ni, mis­tõt­tu hool­de­ko­du klien­did va­ja­vad ju­ba roh­kem hool­da­ja abi.
 
Üks Ees­ti ja Soo­me hool­dus­töö eri­ne­vus on ka see, et Soo­mes ei teh­ta pik­ki val­veid, seal tu­leb kol­me nä­da­la koh­ta kaks nä­da­lat 8-tun­ni­seid töö­päe­vi.
 
Kok­ko­la ter­vis­hoiu­koo­lis on Pek­ka oma kur­su­se üks usi­na­maid õp­pi­jaid. "Ma olen sii­ralt hu­vi­ta­tud sel­lest eria­last, uu­rin õh­tu­ti in­ter­ne­tist ra­vi­meid ja nen­de toi­met, ta­han tea­da eri­ne­va­te hai­gus­te koh­ta."
 
Pek­ka tun­nis­tab, et hool­da­ja­te puu­dus Soo­mes on se­da­võrd suur, et Ees­tis prak­ti­kal ol­les­ki on tal­le Soo­mest he­lis­ta­tud ja n-ö koo­li­pin­gist töö­le kut­su­tud.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.