SIIBER:

veidraid lugusid meditsiinist

<strong>Vot- juhtus ka sedapsi... vol. 2<br /></strong>...ehk interneti hämaruses seiklevaid meenutusi arstitudengite ülikoolipõlvest.

<br /><strong>* Neuroloogia<br /></strong> Patsiendi küsitlus. Näidates patsiendile kollast pliiatsit- küsivad üliõpilased: “Mis see on?” - “See on mingi vahe-” vastab patsient. “Mis värvi see on?” Patsient ütleb: “Pruun vahe!”

“Üliõpilasi see haigus ei ohusta- sest kui nad ka rihma jõuavad osta- siis pole sellega midagi üleval hoida.” -prof. Toomas Asser Rott’i haigusest- mis tekib tüsedatel inimestel rihma kandmisest.

Üliõpilane ei olnud just kuigi tihedalt neuroloogiatsükli praktikumides käinud. Neljandal nädalal mindi intensiivravi palatisse- kus lebas intubeerituna koomas haige. Juhendaja palus üliõpilasel haige staatust uurida. Tudeng haaras julgelt härjal sarvist ning hakkas haiget jalast sikutama: “Jüri- ärgake! Jüri- kuidas te end tunnete?” Maie Schmidt haaras seepeale kahe käega peast ja ainult ohkas.

Üliõpilased uurivad patsienti- kes on purjuspäi kukkunud ja päris kõva paugu saanud. Üliõpilased küsivad: “Mis kuu praegu on?” Patsient vastab pärast pikka mõttepausi: “Täiskuu.”

<strong>* LOR<br /></strong> “Lapsel pole õiget lapsepõlve- kui tal adenoide ära ei lõigata- sest pole ujumist ega trenni- on vaid nohu ja kopsupõletik. Muide- kopsud on ka paranasaalsiinused.” - prof. Mart Kull.

“Rumalad inimesed- kes õhtuti Teleturgu vaatavad ja sealt igasuguseid imekreeme ja aparatuuri tellivad- tuleks Eesti riigist välja saata.” - prof. Kull.

<strong>* Günekoloogia<br /></strong> “Kilpnääre on niimoodi esile tunginud- et saab kõik viinalonksud üle lugeda.” - dots. Sõritsa hirsutismi kohta.

“Naised- miks te menstrueerite? Selleks- et lapsi saada!” - dots. Sõritsa.

<strong>* Dermatoloogia<br /></strong> “Need kiled on tšehhi keeles. Ma ise seda keelt ei oska- aga see polegi oluline.” - dots. Elberg süüfilise-lüümikute kohta.

<strong>* Silmahaigused<br /></strong> Preseniilne katarakt: alla 60-aastane aktiivse elulaadiga maapiirkonna elanik- kes tarvitab palju soola ja lahjendab seda alkoholiga- suitsetab “Priimat”- on pruuni ja kortsulise nahaga.” - dots. Schotter.

<strong>* Katastroofimeditsiin<br /></strong> “Peterburi ja Moskva vahel on salajane maa-alune tunnel- kus sõidavad ka lennukid.” - prof. Roostar.

<strong>* Sisehaigused<br /></strong> Toimus esimene professor Salupere loeng. Üliõpilane keeras oma uhiuue mobiiltelefoni hääle varakult maha- sest Salupere-suguse mehega nalja ei ole. Loeng oli kestnud viis minutit- kui kellegi telefon helises. Kõik vaatasid ringi: “Kes on see idioot- kes oma telefoni välja ei lülitanud?” Nii ka eelpoolmainitud üliõpilane- kes lõpuks naabri togimise peale avastas- et tegemist on tema enda mobiiltelefoniga. Järgmised 10 minutit kuulas auditoorium monoloogi sellest- kuidas ainult Eesti Vabariigi president võib telefoni loengu ajal sees hoida- üliõpilased aga kindlasti mitte. Pärast selgus muidugi- et telefoni olid taas häälekaks keeranud ja vastavale numbrile loengusaali tagareast helistanud õelad kursakaaslased.

“Kes oli esimene röntgeni leiutaja? Vene bojaar- kes ütles oma naisele: “Marfa- ma näen sind läbi.” - prof. Salupere.

Hommikusel konverentsil selgub- et ühel arstidest on eelmisel päeval auto ära varastatud. Salupere käsib kõigil arstidel vahepeal aknast välja vaadata. Hiljem kõnnib prof. Salupere mööda koridori ja vahib aknast välja. Tema järel tuleb prof. Birkenfeldt (kes teeb alati nii- nagu professor Salupere teeb)- vahtides samuti aknast välja.

“Naine on inimese sõber.” - dots. Eino Sinimäe.

“Age tsüstiit - selline valu- nagu istuks WC-poti asemel kuumale pliidirauale.” - dots. Sinimäe.

“Rasedus on normaalne füsioloogiline protsess- mis tabab kõiki hooletuid naisi.” - dots. Sinimäe.

“Kui te näete oma ukse taga kabjajälgi- siis mõelge kõigepealt- et seal on käinud hobune- alles seejärel- et see on olnud sebra.” - prof. Birkenfeldt sagedamini esinevate haiguste kohta.

Kopsuhaigla palatis on kaks haiget- üliõpilased küsitlevad ühte neist. Üks üliõpilastest jälgib juba pikemat aega hapnikukraani seinal- mõne aja pärast keerab selle otsustavalt kinni. Uuritakse haiget edasi- kõrvalvoodist hakkab kostma imelikke krooksatusi ja korinaid ning kostub katkendlik hääl: “Kuule- poiss- kõike ei maksa ka näppida!”<br /> Pärast selgus- et üliõpilane oli kinni keeranud kroonilise südamepuudulikkusega kopsuhaige hapnikukraani.

 

 

************************************

<br />  

<strong>Robotiga jalutamas</strong>

USA teadlased on vaimustuses Sony robotkoera Aibo suurest populaarsusest. Virtuaalseks sõbraks mõeldud Aibo võiks olla ka tõhus relv ülekaalulisuse vastu.<br /> Robotkoer on raadio teel ühendatud vannitoakaalu- sammulugeja ja elektroonilise märkmikuga. Alati- kui koer on “näljas”- annab ta haugatustega märku- et peremees teda toidaks. Koer jäljendab tundeid- küsib välja ja teeb muudki- mis hoiab peremehe parasjagu valvel.<br /> Just “pissileküsimist” peavad teadlased koera suurimaks vooruseks- kuna nii on robotkoerte omanikest paksukesed sunnitud tegema päevas mitu jalutuskäiku.

 

<br /><strong>Masinaga õgimise vastu</strong>

LONDON. Ülekaalulistele inimestele saab siirdada seadeldise- mis saadab nende ajule valesignaali- et nad on kõhu täis söönud ning aitab sel moel kaalu kontrolli all hoida.<br /> Briti ettevõtte Transneuronix loodud tikutoosi mõõtu seadeldis siirdatakse patsiendi kõhupiirkonda ja ühendatakse närvidega- mis saadavad ajju täiskõhutunde signaali ka siis- kui inimene tegelikult ei olegi söönud.<br /> Arstide kinnitusel pole siiski tegemist imevahendiga ning siiriku kasutaja peab endiselt tervislikult toituma ja sporti tegema.<br /> Ekspertide hinnangul on siirik heaks vahendiks juhul- kui inimese lisakilod muutuvad juba eluohtlikuks.<br /> Suurbritannia kodanikest on hinnanguliselt üleliigse kehakaaluga hädas enam kui 65 protsenti meestest ning kuni 55 protsenti naistest.

 

<br /><strong>Opp vormelirajal</strong>

ISTANBUL. Paljud Vormel-1 meeskondade bossid käsiksid meeleldi oma sõitjatel suu kinni hoida- kuid Jordani Colin Kolles’iga on teine lugu.<br /> Kolles tõttas appi oma portugallasest sõitjale Tiago Monteirole- keda tabas Türgi Grand Prix’ ajal äge hambavalu.<br /> Rumeenia päritolu meeskonnajuht on väljaõppinud hambaarst- kellel on Saksamaal oma kliinik- nii ei valmistanud hambajuureoperatsioon talle mingit raskust.<br /> “Ta tegi väga hea töö-” kinnitas üks meeskonnaliige.<br /> Operatsioon tehti pärast reedest trenni- nii et laupäevaseks kvalifikatsioonisõiduks Istanbuli uuel ringrajal oli Monteiro roolis ja tuli 15. kohale.<br /> Kolles ei ole Vormel-1 esimene hambaarst. 1950. aastatel Vanwalli ja Ferrari koosseisus kuus sõitu võitnud britt Tony Brooks oli ametilt samuti hambatohter.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.