TAIE KAASIK:

Vigastuste preventsiooni komistuskivid

<strong>Vigastuste preventsiooni komistuskivid</strong>

Hoolimata sellest- et vigastushaigestumus ja -suremus on Eestile rängaks sotsiaalseks ja majanduslikuks koormaks- et vigastuste tõttu aasta jooksul kaotatud inimelu-aastate arv on suurem kui südame-vereringehaiguste ja vähi põhjustatu kokku- puudub meil seni vigastuste vältimise ja turvalisuse edendamise ühtne süsteem- nagu see on olemas teiste eelnimetatud “tapjate” jaoks (Eesti Vähiliit- Vähiregister- Eesti Kardioloogiainstituut).

Vigastuste ennetamine ja turvalisuse arendamine on väikeste osakestena laiali jagatud mitmesugustesse ametitesse ja institutsioonidesse: Päästeamet- Maanteeamet- politsei- Tööinspektsioon- Suitsidoloogia Instituut- sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond- kohalikud omavalitsused- haigekassa toetatavad mittetulundusühingud jne.

Puudub traumaregister- s.t vigastuste registreerimine sellisel kujul- mis aitaks andmeid preventsiooni eesmärgil kasutada. Vaja oleks teada- kes (laps- noor- mees jms)- kus- millal ja millistel tingimustel ning asjaoludel vigastada sai.

Paljudes Lääne-Euroopa riikides on vigastuste vältimine ja turvalisuse areng koondatud ühe kõrgema foorumi või nõukogu juhatuse alla. Nii on seatud näiteks Norras (Norwegian Safety Forum)- Austrias (Institut “Sicher leben”) ja Hollandis (Consumer Safety Institute). Soomes on vigastuste ja turvalisusega seonduv riikliku rahva tervise instituudi oluliseks tegevussuunaks.

Rootsis ja Tšehhis on vigastuste preventsiooni juhtimine koondunud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) koordinatsioonikeskustesse turvaliste kogukondade arendamise alal (Collaborating Centre on Community Safety Promotion). Viimaste ülesandeks on aidata kaasa turvaliste kogukondade kujunemisele oma riigis ja kogu maailmas.

Vigastuste preventsioon turvalise kogukonna arendamise kaudu on olnud väga edukas nii Rootsis kui Kanadas ja mujalgi. See võiks olla edukas ka Eestis- kui kohaliku omavalitsuse juhtkond elanike heaolu ja turvalisuse oma südameasjaks võtaks.

Selle mudeli järgi haaratakse kogu haldusala elanikkond lastest kuni vanuriteni koos neid ümbritseva keskkonnaga. Eesmärgiks on kasvatada elanikkonda ning muuta linna- küla või maakonna elukeskkond kohaks- kus on võimalik õppida- töötada ja elada nii- et õnnetuse või vägivalla ohvriks sattumise risk on äärmiselt väike.

Rootsi Karolinska Instituudi juures asuv WHO turvaliste kogukondade arenduskeskus “avastas” allakirjutanu kaudu Eesti 1994. aastal ning on sellest ajast peale kõigiti soodustanud nii uurimis- kui praktikaalast koostööd Eestiga. Tänu Rootsi toetusele on praeguseks mitu peamiselt arstiharidusega inimest Eestis läbinud instituudi korraldatud tasuta kursused ning asunud juhtima vigastuste preventsiooniprojekte- edastades oma teadmisi nii sidus- kui sihtrühmadele.

Enim esiletõstmist väärivad neist Pille Javed ja Aili Laasner. Viimatimainitu jõudis oma töös möödunud aastal saavutuseni- mida nii mõnigi nimetaks oma elutööks: tema loodud ja Ülle Laasneri edasi arendatud vigastuste preventsiooni töögrupp Rapla maavalitsuse juures täitis kõik kuus turvalise kogukonna nõuet (vt ka 30. augusti Meditsiiniuudiste numbrit) ning maakonnale omistati pidulikult Eesti esimese turvalise kogukonna vääriline nimetus.

Positiivne on seegi- et Eesti Tervise Arengu Instituut (TAI) võttis hiljuti tööle vigastuste preventisti.

Kas ja millal võiks vigastuste preventsioon ja turvalisuse edendamine- mis koondaks ja looks sidemed seni omaette eksisteerivate uurimisgruppide ja preventsioonitegevuste vahel- saada kas TAI või otseselt sotsiaalministeeriumi oluliseks tegevussuunaks või koonduda omaette keskusesse- sellele ei oska praegu tõenäoliselt keegi vastata.

Vajadus sellise keskse organi või esinduskogu järele on suur. Edu saavutamiseks on vaja koostööd ning konsensust erinevate tegijate ja võimukandjatega.

Maailmapraktika kogemuse põhjal võib kinnitada- et enamik vigastusi on suhteliselt kergesti ärahoitavad- kui selleks rakendada ühiseid- efektiivseid ning samal ajal vähekulukaid abinõusid.

Vigastus on Eesti rahva depopulatsiooni üks juhtiv tegur: ligi 2000 elust lahkunut aastas- <em>ca</em> viis lahkunut päevas - ja enamik neist parimas töömeheeas. Lisaks kannab maksumaksja kulutusi rohkem kui 150 000 esmasvigastushaige ravile aastas- nende haigus- ja paljude invaliidsustoetuseks!

Oskusteave on Eestis olemas- on ka koostöötegevuse algeid. Aga koostöögruppide hääl on kas olnud liiga nõrk või on puudu jäänud võimukandjate tahtest.

On enam kui viimane aeg asuda aktiivsesse võitlusse mõttetu haigusega- vigastusega- ning seda soodustava põhilise teguriga - alkoholi liigtarvitamisega.

<br /><strong>TAIE KAASIK<br /></strong>Tartu ülikooli tervishoiu instituudi vanemteadur

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.