Tallinn oskas linna arstiabist rääkides näha kogu riiki

Tallinna linnavalitsus korraldas läinud neljapäeval konverentsi “Tallinna arstiabi – kas raha- või inimesekeskne?”, kus arutati pealinna arstiabi küsimuste pinnal kogu Eesti tervishoiusüsteemi tugevusi ja nõrkusi.

Tallinna linnavalitsus korraldas läinud neljapäeval konverentsi “Tallinna arstiabi - kas raha- või inimesekeskne?”- kus arutati pealinna arstiabi küsimuste pinnal kogu Eesti tervishoiusüsteemi<br /> tugevusi ja nõrkusi.

Päevale andis kohe laiema suuna avakõnelejaks kutsutud näitleja ja lavastaja Jaanus Rohumaa. “Kas raha- või inimesekeskne- nii on küsinud ka näitlejad- kirjanikud- kunstnikud-” ütles Rohumaa. “Mis annab meile õiguse nimetada end haritlasteks- mis on meie missioon? Kas me viskume tulle ideede nimel või ainult siis- kui hästi makstakse? Arstide puhul on missioon selge - aidata teist inimest.”

<strong>Õilsaim amet<br /></strong>Rohumaa kirjeldas- kuidas ta hiljuti Läänemaa politseinike kokkutulekul juhtus nendega arutama töö ja tasu üle ning kuidas politseinikud jõudsid lõpuks välja selleni- et arsti elukutse on ühiskonnas kõige lugupeetum.

Küsimus on Rohumaa sõnul selles- kuidas hoida taset- järgida missiooni. Patsient eeldab- et arst tegeleb mitte ainult tema kehaga- vaid ka hingega - et talle saab pihtida. Kui aga arstil on ühe haige jaoks aega vaid tosin minutit- tunneb inimene- et teda on petetud. Kõneleja rõhutas- et tal on arstidega ainult head kogemused ja et tema enda perearst kuulab ta alati ära ja leiab mahti ka pere kohta pärida.

Jaanus Rohumaa tõi esile veel ühe huvitava nüansi: “Patsiendiks olemine on intiimne tegevus. Vähesed inimesed saavad astuda mulle nii lähedale- tulla minu isiklikku tsooni. Loomulikult eeldan ma seetõttu- et arst on psüühiliselt tasakaalukas- terve närvisüsteemiga- intelligentne ja korrektne inimene.”

<strong>Konfliktid<br /></strong>Tallinna linnakantselei meediaosakonna juhataja- ajakirjanik Mai Vöörmann tõdes teemat edasi arendades: see ei ole alati meeldiv- kuidas tervishoiusüsteem läbi ajakirjanduse inimestele välja paistab. Arstid süüdistavad leheveergudel vahel ka üksteist. Mõni haiglajuht peab oluliseks ainult patsientide arvu ja rahanumbreid- mitte inimesekesksust.

Vöörmann ütles välja- et tervishoiusüsteem on ülepolitiseeritud ning arstide seas pole sellist selget liidrit nagu on Eesti kultuuris Eri Klas ja Tõnu Kaljuste või hariduses Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Keda esindab Andres Kork - kas arstide liitu või oma erakonda Res Publicat?

“Tervishoiu probleemidele pakutakse lahendusi- näiteks maksusüsteemi muutmist- siis- kui haigekassa eelarves on auk. Kui auk saab kaetud- heidetakse lahenduste küsimus kõrvale-” nentis Vöörmann ja tuletas meelde viimatist tervishoiufoorumit- kus poliitikud tunnistasid- et nemad pole kokkuleppele jõudnud.

Novembris on tulemas selle sügise kolmas tervishoiufoorum (koos kõnealuse Tallinna konverentsiga)- sedakorda sotsiaalministeeriumi poolt. Loomulikult ootab ühiskond sotsiaalministri seisukohti- kuid need oleksid võinud juba varem kõlada.

<strong>Kiired muutused<br /></strong>Tartu ülikooli arstiteaduskonna professor Raul-Allan Kiivet püstitas küsimuse- kes tekitab järjekordi meditsiinis. Tervishoiuteenuse tarbimiseks peab olema võimalus (tervishoiupoliitiline otsus- et kus- milline ja mis mahus arstiabi on kättesaadav)- vajadus (patsiendil diagnoositud tervisehäire) ja soov (inimese subjektiivne hinnang oma tervisele).

1990ndad aastad tõid kaasa väga suured muutused tervishoiusüsteemis- sealhulgas ka eetilised ja filosoofilised muutused. Nendega harjumine ei lähe erinevatel inimestel- eri põlvkondadel - nii arstidel kui patsientidel - ühtviisi kiirelt.

Kiivet tõi näite- keda ja mida on süüdistatud arstiabi järjekordade tekkes: põhiseadust- riigikogu- sotsiaalministeeriumi- haigekassat- haiglaid- kiirabi- arste- patsiente ja ravimitööstust. Ta osutas ka teemadele- millest on avalikult vähe räägitud. Näiteks et tervishoiuteenuse pakkuja tekitab ise nõudlust. Et eriarstiabis kasvab erakorralise ravi osakaal juba ligi 10 protsenti aastas. Erameditsiin on valikuline nii teenuste kui abivajajate osas- aga riigi ülesanne on tagada õiglus.

<strong>Otsida tasakaalu<br /></strong>Arstiabi kvaliteedi komisjoni juhi Peeter Mardna sõnul tuleneb tervishoiusüsteemi konflikt seaduseandja omaaegsest tahtest- et meil on solidaarne tervisekindlustus- kuid turumajandusel põhinev teenindus.

Tallinna abilinnapea Diana Ingerainen pidas vajalikuks arstide kollegiaalsuse tõstmist.

Haigekassa juht Hannes Danilov rõhutas- et oluline on otsida tasakaalupunkte- näiteks patsientide võrdse kohtlemise (sotsiaalne staatus- vanus- elukoht jms) ja valikuvabaduse vahel (infrastruktuur- soovid- teenuste valik); arstiabi kättesaadavuse (valmisolek- paiknemine- ressursid) ja kvaliteedi vahel (tõenduspõhisus- tehnoloogia- ressursid).

Tallinna linnavalitsuse korraldatud konverentsil arutleti palju ka pealinna arstiabi kitsaskohtade ning tuleviku üle- kuid tooniandvaks jäi oskus näha puude taga metsa- soov leida kokkuleppeid terve ühiskonna huvides.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.