Viljandi kirurgid küsisid tööd ja raha

Viljandi haigla rahastamise ümarlaual osalenud tõdesid, et patsientide ja haigla pinged pole veel jõudnud poliitikuteni.

Viljandi haigla kirurgid tahavad rohkem patsiente plaaniliselt ravida- kuid haigekassa ei näe võimalust ligi 30-protsendiliseks lisarahastamiseks- nagu selgus 16. septembril Viljandi haiglas toimunud ümarlaual.

Viljandi haigla kirurgiakliiniku juhataja Peep Kortspärn ütles oma sõnavõtus- et Viljandi haigla kuus täiskohaga kirurgi istuvad kvartalis ühe kuu piltlikult öeldes käed rüpes- tegeldes vaid erakorraliste juhtumitega. Samas näitab Marko Murruste koostatud “Mao- duodeenumi ja peensoole peptiliste haavandite perforatsioonide ravi audit Eestis (aastatel 2002 ja 2003)”- et Viljandi kirurgid töötavad kliinikumiga võrreldaval tasemel. Head spetsialistid on Viljandis rahapuuduse tõttu alarakendatud.

Haiged ootavad järjekorras- arstid on olemas- maja on olemas- aga opereerida ei saa- sest haigekassa lepingumahtu rohkemaks plaaniliseks kirurgiaks ei jätku- tõdesid haigla esindajad. Tegelikult kõlas kirurgiaosakonna jõudeoleku mure tagant ärev küsimus: kas Viljandi haigla jääb üldhaiglana püsima?

<strong>Eriarstiabi maht väheneb<br /></strong>Kohale palutud haigekassa juhatuse liige Arvi Vask- haigekassa Tartu osakonna direktor Maivi Parv- sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht Alar Sepp ning Viljandi maa- ja linnavalitsuse ning omavalitsuste esindajad kuulasid ära Viljandi haigla esindajate ülevaate- kuidas viimase kolme aastaga on pidevalt vähenenud haigla eriarstiabi maht ning kuidas DRG rakendamine sunnib osadel erialadel ravijuhtusid veelgi vähendama.

Viljandi haigla juhatuse esimees Ülle Lumi ütles- et plaanilise töö mahu vähenemisega haiglas pole rahul patsiendid- kes peavad pikas järjekorras ootama- ega kirurgid- kes võivad haiglast hoopis lahkuda- kuna ei taha töönappuse tõttu kvalifikatsiooni kaotada.

Lumi osutas- et viimase kahe aastaga on eriarstiabi maht Viljandi haiglas langenud 5-9 protsenti. “Kui eriarstiabi maht Viljandi haiglas ei taastu vähemalt 2003. aasta tasemele- on paratamatu- et mingi aja pärast ootavad haiglat ees muutused. Ei saa pikemat aega teha üha vähem tööd ja tulla ots-otsaga kokku. Kusagil on kriitiline piir.”

<strong>Kohalikuks või keskhaiglaks?<br /></strong>Haigekassa juhatuse liige Arvi Vask vaatas ümarlaual näidatud slaide kirurgilise töö mahu vähenemisest Viljandis ja rahastamise trende võrdluses teiste haiglatega- kuid ei pidanud esitatud arve veenvateks. “Ega Eestis olegi võrreldavaid haiglaid- sest kõigil on mingid erisused-” ütles ta.

Järgmisest aastast- kui kaovad üldhaiglate maakondlikud teeninduspiirkonnad- hakkab ka Viljandi haigla konkureerima kogu Eesti tervishoiuturul. Seda tõenäoliselt üldkirurgias- uroloogias ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialal- märkis Lumi rõhuga- et nad ei hakka teistelt haiglatelt tööd ära võtma.

Viljandi haigla osutab suuremas mahus teenuseid kui näiteks üldhaiglad Põlvas- Kuressaares või Valgas. Lisaks on sotsiaalministeerium aktsepteerinud Viljandi puhul erisusi- et haigla osutab piirkondliku haigla tasemel psühhiaatrilisi teenuseid ning keskhaigla tasemel taastusravi.

Vastates uroloogi ja haigla nõukogu liikme Tõnu Juuli küsimusele- kas on mõeldav haigla statuudi muutus- vahendas tervishoiupoliitika juht Alar Sepp abiminister Peeter Laasiku sõnu- et kõik on võimalik. Rootslaste koostatud <em>masterplan</em>’i alusel on teatud jõujooned Eesti tervishoius paika pandud ja kui plaani uuesti läbi vaatama hakatakse- siis tuleb kõik ettepanekud läbi mõelda. (Ümarlaual nimetati- et haiglate arvu vähendamisel on Eesti 2015. aastaks seatud eesmärgi täitnud ning erialade riikliku tellimuse vähendamisel on tempo umbes 2010. aastas.)

Arvi Vask lisas- et 2015. aastaks tehtud plaanid olid liiga optimistlikud ning kindlasti jääb selleks ajaks Eestis haiglaid veel vähemaks. “Kas nüüd Viljandi haigla on nende hulgas või mitte - ma pigem arvan- et on-” ütles Vask. “Meil on väiksemaid kohti- kus see murdumine on juba toimunud. Teie olete noatera peal.”

<strong>Hüppelist mahu kasvu ei tule<br /></strong>Vask kinnitas- et haigekassal ei ole Viljandi haigla kirurgidele nelja kuu mahtu aastas lisaks anda- kuigi tänavune lisaeelarve seisu veidi paremuse suunas muudab. Järgmise aasta eelarves tagasiminekut ei tule- kinnitas ta. “Haigekassa on teadlik- et Eesti inimeste vajadused on oluliselt suuremad kui võimalused. Arvan- et inimressurss tööd ei piiraks ja kui raha oleks- võiks eriarstiabi eelarve olla kaks korda suurem kui praegu-” lausus Vask.

212 miljonit krooni läheb haigekassa 2006. aasta eelarvesse palgaleppe täitmiseks. Veel nimetas Vask vajadust rahastada kvalitatiivse teenuse arendamist - näiteks ostetakse regionaalhaiglas ja kliinikumis kiiritusraviseadmeid- et onkoloogiliste haigete ravi taset järele aidata.

Edasisi tervishoiusuundi kombates märkis Vask- et tõenäoliselt ei suuda keegi peatada eriarstiabi kontsentreerumist. “Kui euroraha eest valmivad uued kompleksid Tartus ja Tallinnas- siis need kindlasti mõjutavad ka turgu.”

Ülle Lumi meenutas- et uued haiglakompleksid valmivad alles 2008. aastaks ning enne seda pole mõtet süsteemi lõhkuma hakata.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

<br />  

********************************

 

KOMMENTEERIB

<strong>PEETER LAASIK<br /><u>sotsiaalministeeriumi abiminister:</u></strong>

"Haigekassa juhatuse liige Arvi Vask ütles MU-le- et aastaks 2015 jääb Eestis haiglaid veel kindlasti vähemaks ja et Viljandi haigla püsimajäämine on noateral.<br /> Vastuseks Vaskile ütlen- et Viljandi haigla on üldhaiglana Eesti tervishoiumaastikul selgelt oma koha leidnud. Tema teeninduspiirkonnaks on maakonna elanikud- orienteeruvalt kuni 58 000 patsienti- ning psühhiaatria puhul ka teised Eesti piirkonnad. Nii rootslaste <em>masterplan</em>’i järgi kui ka lihtsa talupojamõistusega võttes saab iga tervishoiukorraldaja aru- et üldhaigla ongi ette nähtud<br /> 60 000-100 000 elaniku teenindamiseks.<br /> Kui rääkida haiglatest- kelle  staatust üldse peaks muutma- siis praegu on probleemsed üldhaiglad- kelle teeninduspiirkonnaks on vähem kui 40 000 elanikku.<br /> Eesti üldhaiglate nimekirju vaadates tekib küsimus- et kas näiteks Viljandi ja Haapsalu üldhaiglad on võrreldavad. Haapsalu teenindab orienteeruvalt 29 000 elanikku. Minu jaoks on täiesti selge- et kui teeninduspiirkonnad on üle kahe korra erinevad- siis peavad nende haiglate voodikohtade- ravijuhtude ja arstide arvud olema samuti erinevad. Leian- et haiglaid pole Eestis tüpiseeritud kõige paremini- mahu erisus peaks olema maksimaalselt 5-10%- aga mitte üle 30%. Ministeerium tegelebki praegu sellega- et leida piirkondade kehtestamiseks mõistlikud reeglid.<br /> Samas pole Eestis kahjuks üheski õigusaktis haiglatele fikseeritud teeninduspiirkondi. Selle töö tahab sotsiaalministeerium nüüd koos haigekassaga lähikuudel ära teha. Piirkondade määramise käigus täpsustuvad ka kõikide haiglate reaalsed töömahud. Arvan- et ükski asutus- mis kannab praegu haigla nime- ei peaks järgmise kümne aasta jooksul ära kaduma.<br /> Omaette küsimus on Eesti haiglate rahastamise üleminek DRG-süsteemile ja selle rakendumine.<br /> Süsteemi elluviimisel pidurdub enamasti ravijuhtude kallinemine ja ka n-ö tavalisemad ravijuhud saavad õiglasema hinna. Poolteise aasta jooksul on DRG-süsteem Eestis küll tööle hakanud- kuid kui vaadata haigekassa selle aasta esimese poole aruannet- siis peab ütlema- et süsteemi elluviimise kiirus ja efektiivsus jätavad veel soovida. Arvan- et see on ka põhjus- miks osas haiglatest pole tekkinud eeldatavat raha ülejääki ning maakondlikele haiglatele pole võimalik rahalisi vahendeid juurde anda."

 

********************************

 

ARVAMUSI ÜMARLAUALT

<br /><strong>HELMEN KÜTT<br /><u>Viljandi abilinnapea:</u></strong>

"Olen nõus- et paljude otsuste langetamisel on esimeseks kriteeriumiks majanduslikud arvutused. Aga kui ühelt poolt järgivad haigekassa ja sotsiaalministeerium solidaarsuse printsiipi- et nad kohtlevad teenusepakkujaid võrdselt- siis teiselt poolt ei kohtle me võrdsuse printsiibil patsiente. Ütleme küll- et patsient võib liikuda sinna- kuhu ta otsustab abi saama minna. Ühelt poolt piiravad patsienti pikad järjekorrad ja teiselt poolt majanduslik võimalus ühe- või mitmekordseid pikki sõite ette võtta.<br /> Siis tekibki paradoks- nagu siin sotsiaalministeeriumi esindaja Alar Sepp ütles- et omavalitsuste või siis ka patsiendi häält pole kuulda. Viljandimaa patsient on olnud suhteliselt rahul. Tekkivate pingete puhul pöördub ta haigla poole. Haigla korraldab infopäevi- läbirääkimisi haigekassa ja ministeeriumi ja omavalitsustega- et seda olukorda lahendada. Ja need pinged jäävadki praegu haigla tasemele.<br /> Omavalitsused oleksid nõus iga kuu või- kui soovite- iga nädal sellest murest kirjutama sotsiaalministeeriumi ja haigekassasse. Võime ka miitingule tulla- aga oleme eeldanud- et normaalse aruteluga on kergem neid asju lahendada."

 

<strong>HELIR-VALDOR SEEDER<br /><u>riigikogu liige (Isamaaliit)- SA Viljandi Haigla nõukogu liige:</u></strong>

"Viljandi haiglal on tervishoiuväliselt ülimalt oluline roll maakonna suurima tööandjana. Haiglas töötab ligi 750 inimest.<br /> Arstiabi kontsentratsioon vähendab teenuse kättesaadavust osale patsientidest- kuigi patsiendid maksavad maksu võrdsel alusel. Tervishoiuteenus on oluline lastega peredele ja eakatele- kes on abitumad kaugele arsti juurde sõitmisel.<br /> Kas riiklikult on mõistlik otsus- et raviteenuse kinnimaksmiseks enam raha ei ole- kuid samal ajal kütame ja valgustame haiglamaja- oleme ostnud seadmed ja palganud arstid ning patsiendid ootavad ravi?<br /> Alafinantseerimise kaudu aitame osaliselt kunstlikult kaasa arstide lahkumisele."

 

<strong>TÕNIS KORTS<br /><u>Viljandi maavanema esindaja:</u></strong>

"Viljandi maakonnaplaneering 2005-2010 näeb Viljandi haiglat jätkamas aktiivravi pakkuva üldhaiglana ja praeguses mahus.<br /> Kümne aastaga on Eesti inimesed hakanud ökoloogiliselt mõtlema ja tegutsema - selle näiteks on kas või pakenditasu rakendamine -- aga tuleb hakata ka regionaalselt mõtlema. On võtmeküsimus- kuidas panna otsusetegijaid regionaalselt mõtlema.<br /> Kui lihtsate majandusnäitajate alusel tõstame asju ringi- siis mida toob see kaasa regioonile- Eesti rahvale tervikuna? Meile maakonnas on haigla regiooni identiteedi- olemasolu ja ja uhkuse kandjana sama tähtis kui raviteenuse osutajana.<br /> Eesti riigis ei ole tervishoid sedavõrd väärtustatud kui Euroopa riikides keskmiselt. Ju ei ole tervishoiu alarahastuse pinge Eesti ühiskonnas veel nii suur- et see jõuaks poliitilisele otsustustasandile."

 

********************************

 

LISALUGU

<strong>DRG mõju Viljandi haiglas</strong>

Käesoleva aasta eripäraks on nüüdsest laialdasemalt rakendatud nn DRG-põhise arvestuse erakordselt suur mõju Viljandi haiglale.<br /> Eriarstiabi mahu täiendav sisuline vähenemine DRG rakendamise mõjul teeb Viljandi haigla juhid murelikuks. Suuremad muutused rahaliselt tõi DRG günekoloogias (15%)- pediaatrias (10%) ja sisehaigustes (8%)- keskmiselt haigla statsionaarses ravis 5%. Mida odavamalt haigla teenust osutab- seda positiivsem on DRG mõju ja seda vähem peaks sama raha piirides saama teha nii-öelda ravijuhte ehk patsiente ravile võtta.<br /> Haiglajuht Ülle Lumi: “Vähem ravile võetud patsiente tähendab samas personali ja muude ressursside koormuse vähenemist- see on aga haigla toimimise seisukohalt ebaefektiivne. Halastamatu majandamisloogika seab paraku ka meditsiinis piirid soovide ja võimaluste vahele ning tulevikus oleks toimetuleku aspektist ainuvõimalik suund siiski efektiivsuse suurenemine- mitte langus.”<br /> Tänases olukorras - kui haigla tahab siiski hoida enam-vähem endist ravijuhtude taset -- tähendaks see mööndusi kvaliteedis (vähem uuringuid ja muid toiminguid).<br /> Viljandi haigla andmetel on haiglas statsionaarse eriarstiabi osutamise efektiivsus langenud personali- ja ressursikasutuse aspektist aastatel 2003-2005 tervelt 8-9 protsenti. Päevakirurgia osa Viljandi haigla üldkirurgias on 25% (Eestis keskmiselt 16%). Nagu kinnitas Arvi Vask haigekassast- võidab haigla DRG kaudu nn hotelliressurssi veelgi vähendades ehk teatud osa statsionaarset kirurgiat päevakirurgiasse suunates.<br /> Kirurgiakliiniku juht Peep Kortspärn vastas seepeale- et poleks mingi probleem pea kõiki operatsioone päevakirurgias teha- kuid inimesel peab pärast seda olema koht- kuhu minna- ning inimesed- kes tema eest adekvaatselt hoolt kannavad. “Võimalik- et kusagil mujal maailmas see juba nii toimib- kuid Eesti ühiskond ei ole selleks täna kindlasti veel valmis.”

<strong>Malle Toomiste</strong>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.