Allergia sageneb ka Eestis

Allergiahaiguste sagenemise oluliseks põhjuseks peetakse heaoluühiskonna eluviisi, millega kaasneb linnastumine.

1992. aastal oli arsti diagnoositud astmat Eestis 10-12-aastaste koolilaste seas kolmel protsendil. See oli võrdne astma levimusega endistes sotsialismimaades (Poolas- Ida-Saksamaal)- kuid kaks korda väiksem kui nn lääneliku elustiiliga riikides (Rootsis- Lääne-Saksamaal). Et sellel perioodil olid Eestis astma diagnostilised kriteeriumid veel mõnevõrra teistsugused- oli osa astmahaigeid saanud astmaatilise bronhiidi diagnoosi.

Astmale iseloomulikke kaebusi (õhupuudushood- öised köhahood- füüsilisel koormusel tekkiv köha) oli aga kaheksal protsendil- allergilist nohu viiel ja atoopilist dermatiiti seitsmel protsendil koolilastest. Allergoloogiliste nahatestide alusel olid ülitundlikud mingi allergeeni suhtes Tartus kaheksa protsenti ja Tallinnas 14 protsenti lastest.

Täiskasvanueas oli astmat diagnoositud kahel protsendil. Korduvalt oli vilistavat hingamist esinenud 13 protsendil ning 11 protsenti põdes kroonilist bronhiiti- mille üheks oluliseks põhjuseks oli suitsetamine. Veidi enam kui pooled meestest (57%) ja veerand naistest (28%) olid aktiivsed suitsetajad.

Veres leiduvate allergeenivastaste IgE antikehade alusel täheldati sensibiliseerumist 18 protsendil noortest täiskasvanutest- mis oli kaks korda vähem kui Euroopa riikides Inglismaal- Prantsusmaal- Saksamaal ja 1-5 korda vähem kui näiteks Rootsis.

<strong>Allergia sageneb<br /></strong>Aastatel 1993-1994 tehtud rahvusvaheline uuring ISAAC (International Study of Asthma and Allergies in Childhood) näitas suhteliselt madalat astma sümptomite levimust Eesti lastel:

<br /> /---/

<strong><u>TABEL. Astma sümptomid koolilastel:</u></strong>

<u>Suurbritannia- Iirimaa- Austraalia- Uus-Meremaa            20-30 protsenti  <br /> USA- Kanada- Brasiilia- Peruu                                              15-25 protsenti<br /> Soome- Prantsusmaa- Saksamaa- Jaapan                     10-20 protsenti<br /> Itaalia- Hispaania- Iraan                                                         5-15 protsenti<br /> Eesti- Läti- Poola Hiina- India                                                5-10 protsenti<br /> Venemaa- Gruusia- Albaania- Rumeenia                           alla 5 protsendi </u>

<em>Allikas: uuring ISAAC (56 riiki- 155 keskust- 463 801 õpilast (13-14-a)- kirjalikud ja videoküsimustikud)</em>

<em><br /></em><em>/---/<br /></em>

Kaheksa aastat hiljem läbi viidud kordusuuringus ei täheldatud küll astma sagenemist- kuid märgatav oli kasv õietolmust tingitud allergilise nohu (5%-lt 8%-le) ja atoopilise dermatiidi osas (7%-lt 9%-le).

Parima ülevaate allergia kujunemisest annavad ettevaatavad uuringud. Kümne aasta jooksul oleme jälginud sünnist alates enam kui 200 last. Praeguseks on olemas andmed selles uuringus osalevate laste allergiahaiguste ja sensibiliseerumise kohta.

Kuni teise eluaastani oli täheldatav atoopilise dermatiidi domineerimine- kuid viiendast eluaastast alates muutusid olulisemaks astma ja allergilise nohu osakaal.

Kõige üllatavam oli aga ülitundlikkuse väga kiire tõus- mis esimesel viiel eluaastal oli alla 10 protsendi- kuid 10-aastaste laste hulgas juba 18 protsenti. Kui esimesel eluaastal domineeris ülitundlikkus toiduainete (kanamuna ja lehmapiim) suhtes- siis kahe aasta vanused olid allergilised juba lemmikloomade ja tolmulestade suhtes.

Vanusega sensibiliseerumine toiduainete suhtes taandus- kuid selle asemel tekkis ülitundlikkus sissehingatavate allergeenide suhtes. Õietolmudele olid ülitundlikud 10 protsenti- tolmulestadele 10- kassile kuus ning koerale kaks protsenti kümneaastastest lastest.

<strong>Miks allergia sageneb?<br /></strong>Allergiahaiguste sagenemise oluliseks põhjuseks peetakse heaoluühiskonna eluviisi- millega kaasneb linnastumine ja tubane istuv elustiil halva loomuliku ventilatsiooniga majades- suurenenud õhusaastatus autode heitgaasidest- vähenenud kokkupuude keskkonnas olevate mittepatogeensete mikroobidega- toitumistavade muutus jm.

Väga oluliseks võib osutuda seejuures toit- sest riknemise vältimiseks ja toidu mitmekesistamiseks lisatud ained muudavad lisaks toidule ka soole mikrofloorat. Normaalsel sooleflooral on väga oluline roll tasakaalustatud immuunsuse väljakujunemises ja taluvuse tekitamises.

<strong>“Hügieenihüpotees”<br /></strong>“Hügieenihüpoteesi” kohaselt puutuvad inimesed tänu nakkushaiguste profülaktikale ja paranenud hügieenitingimustele üha vähem kokku mitmesuguste mikroobide- saprofüütsete mükobakterite ja sooleparasiitidega. Puudulik bakteriaalne stimulatsioon ei võimalda tasakaalustatud immuunreaktsioonide väljakujunemist.

Andmed mitmete nakkushaigusi tekitavate mikroobide ja viiruste toimest allergia ärahoidjatena on kohati vastuolulised. Määravaks võivad osutuda lisaks haigustekitajatele mitmed samaaegselt toimivad keskkonnategurid- mida praeguseks veel täpselt ei teata.

Laialdast kasutamist leiavad paljureklaamitud antibakteriaalse toimega puhastusvahendid- mis hävitavad just nõrgema vastupanuga kasuliku mikrofloora ja avavad sellega rohelise tee haigusetekitajatele.

Allergia seisukohalt vaadatuna ei ole kasulik “liiga hügieeniline” keskkond- kuid mõistlik puhtus on igati tervitatav.

<strong>Soole mikrofloora muutub<br /></strong>Veel seitse aastat tagasi võis hinnata Eesti laste soolestiku sünnijärgset koloniseerumist intensiivsemaks ja bakterite koguhulka suuremaks kui Rootsi lastel. Eesti laste sooletraktis oli esimesel elunädalal rohkem enterokokke- enterobaktereid ja koagulaas-negatiivseid stafülokokke. Esimese elukuu lõpuks oli laktobatsillidega koloniseeritud 80 protsenti Eesti ja vaid 30 protsenti Rootsi lastest. Rootsi lastel oli imiku- ja väikelapseeas vähem laktobatsille ja eubaktereid- kuid nende sooletrakti mikroflooras leidus sagedamini klostriide ja bakteroide.

Arvatakse- et klostriidide esinemine sooletraktis võib olla liiga hügieenilise dieedi tunnus- mille puhul sooletrakti koloniseerumine mikroobidega on pärast sündi häiritud ning seda asustavad klostriidid. Nii Eesti kui Rootsi allergiata laste sooleflooras leidus rohkem laktobatsille- allergiaga lastel aga klostriide ja stafülokokke.

Praeguseks võib öelda- et Eesti ja Rootsi laste sooletrakti mikrofloora erinevused on viimastel aastatel vähenenud ja allergia Eestis sageneb.

<strong>Passiivne suitsetamine<br /></strong>Astma kui kroonilise hingamisteede põletikulise haiguse ägestajaks on lisaks allergeenidele viirusinfektsioonid- külm õhk- füüsiline pingutus- psüühilised üleelamised- aga ka õhu saastatus.

Tubakasuitsuses keskkonnas viibivad inimesed põevad sagedamini hingamisteede haigusi. Tubakasuits ärritab hingamisteid- tekitab bronhide hüperreaktiivsust- halvendab kopsufunktsiooni- suurendab tundlikkust allergeenide suhtes.

Tubakavastase võitlusega on arenenud riikides suitsetamine oluliselt vähenenud. Tubakatööstuse sihtgrupiks on madala arengutasemega riigid. Mõnedes arenenud riikides on astma sagenemine praeguseks ajaks pidurdunud- kuid arenguriikides näitab see kasvutendentsi.

<strong>Kas allergiat saab vältida?<br /></strong>Et allergia tekke osas on veel palju ebaselget- ei ole võimalik anda universaalseid soovitusi allergia vältimiseks. Samas on aja jooksul mõistagi kogunenud astma ja allergia kohta erinevaid tähelepanekuid:

<br /> /---/

<strong><u>Soovitusi ja tähelepanekuid allergiaga seoses:</u></strong>

* Allergia ja astma kujunemises on oluline osa pärilikkusel.<br /> * Rasedusaegsed piirangud dieedis (nt muna- piima- kala vältimine) ei ole näidustatud.<br /> * Lapseootel olles ei ole vaja vältida kokkupuudet inhaleeritavate allergeenidega (nt kass- koer- õietolmud jt).<br /> * Parim on rinnaga toitmine ja allergia riski puudumisel ei ole vaja imetava ema dieedis olulisi piiranguid rakendada.<br /> * Kui rinnaga ei ole võimalik toita- soovitatakse lehmapiima hüdrolüsaati vaid kõrge allergia riskiga lastele (peres mõlemal vanemal või ühel vanemal ja lapsel allergia)- teistele antakse lehmapiimast valmistatud rinnapiima asendajat.<br /> * Toiduallergia vältimise eesmärgil ei ole näidustatud sojast valmistatud piimasegude ega ka kitsepiima kasutamine.<br /> * Lisatoitmist (pudrud- püreed) ja lehmapiima andmist ei soovitata alustada enne 4.-6. elukuud- kuid allergiat vältivat mõju on selles nähtud vaid kõrge riskigrupi laste puhul.<br /> * Edasised uuringud peaksid tõestama tolmulestade ekspositsiooni ja allergia kujunemise vahelisi seoseid; praeguste teadmiste põhjal ei saa teha ettekirjutusi tolmulestadega kontakti vältimise kohta.<br /> * Lemmikloomadega kokkupuute vältimine varases lapseeas ei ole allergia vältimise seisukohalt vajalik- küll on seda aga oluline teha loomaallergia tekkimisel.<br /> * Vältida tuleks rasedusaegset suitsetamist ja säästa last passiivsest suitsetamisest.<br /> * Ei ole õige teha ettekirjutusi probiootikumide kasutamiseks allergia vältimise eesmärgil.<br /> * Immuunteraapia on üks allergilise nohu ravimeetodeist- mis võib ära hoida astma kujunemist.

<em>Allikas:</em><a href="http://www.mja.com.au"><em>www.mja.com.au</em></a>

<br /> /---/

<br /><strong>KAJA JULGE<br /></strong>SA TÜK lastekliinik- laste ja noorukite allergiahaiguste keskuse arst-õppejõud- allergiaprojekti juht

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.