Foorum võttis uurida geneetilise meditsiini

VI rahvusvahelisel geenifoorumil alateemaga “Geneetiline meditsiin – võimaluste paljusus” osalesid geeni- ja biotehnoloogia mainekad spetsialistid Belgiast, Hollandist, Austriast, Šveitsist, Saksamaalt, Suurbritanniast, Poolast, Soomest ja Eestist.

23.-24. septembrini toimus Tartus VI rahvusvaheline geenifoorum. Kahepäevasel suurüritusel alateemaga “Geneetiline meditsiin - võimaluste paljusus” osalesid geeni- ja biotehnoloogia mainekad spetsialistid Belgiast- Hollandist- Austriast- Šveitsist- Saksamaalt- Suurbritanniast- Poolast- Soomest ja Eestist.

Foorumi avasõnad lausus Eesti Biokeskuse direktor professor Richard Villems- kes pidas ka loengu kaasaegse inimese geneetilisest ajaloost. Prof. Villemsi ettekanne põhines kindlate mitokondri ja Y-kromosoomi DNA järjestuste esinemisel maakera erinevates piirkondades elavatel inimestel- mis võimaldab määrata ka inimese väljarände marsruudi.

Newcastle’i ülikooli professor John Burn ning Pomerani meditsiiniülikooli professor Jan Lubinski andsid ülevaate sõeltestimise ja DNA analüüside koosrakendamisest võitluses vähkkavajatega.

<strong>Andmepankade kasvav roll<br /></strong>Eraldi teemana leidis käsitlust biomeditsiiniliste andmepankade järjest kasvav roll genoomiuuringutes ja meditsiinis. Grazi ülikooli professor Kurt Zatloukal rääkis koepankade kasvavast tähtsusest meditsiinilistes genoomiuuringutes ja uute ravimite avastamisel.

Kurt Zatloukal on üks Austria tuntumaid geneetikuid. Ta on organiseerinud koepanga- mis põhineb lisaks vereproovidele ka kudedel. Loomisel on ulatuslik andmepank- mis kirjeldaks kõikide rakutüüpide põhilisi bioloogilisi iseärasusi- et seda kasutada mitmete haiguste - sh ka vähi - varaseks diagnostikaks- bioloogilise mehhanismi uurimiseks ja uute ravimikandidaatide leidmiseks.

Tartu ülikooli professor Andres Metspalu tutvustas Eesti Geenivaramu hetkeseisu ja geenivaramu baasil läbiviidavaid teadusprojekte. Samuti rääkis ta eestlaste geneetilise struktuuri võrdlusest ja sarnasusest teiste rahvastega ning geneetilistest erinevustest Eesti erinevate piirkondade vahel.

<strong>Haiguste geneetilised põhjused<br /></strong>Põhjalikumalt kõneldi foorumil mitme haiguse geneetilistest põhjustest- pikem ülevaade anti vähi- südame-veresoonkonna ja silmahaiguste geneetikast ning geeniekspressiooni molekulaarsetest alustest.

Dr Paul Brennan (Prantsusmaa) Rahvusvahelisest Vähiuuringute Agentuurist kõneles geneetika kasutamisest vähki põhjustavate keskkonnategurite avastamisel.

Kuopio ülikooli tervishoiu uurimisinstuudi prof. Jukka T. Saloneni loengu teemaks oli “Algpopulatsioonide eelised komplekshaiguste geeniuuringutes”. Prof. Salonen on üks esimesi eurooplasi- kes on võtnud kasutusele Affymetrixi genoomi genotüpiseerimise tehnoloogia- mis kasutab üle 100 000 SNP markeri (<em>single nucleotide polymorphism</em>) üle kogu genoomi. Ta on leidnud Soomes üle 25 000 uue geeni- mis osalevad südame-veresoonkonnahaiguste tekkes.

Dr Tanel Tenson (Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut) näitas oma ettekandes “Valgusünteesi inhibiitorid: mõjumehhanismid ja vastupanuvõime”- et kuigi antibiootikumid on tuntud juba ammu- on paljudel juhtudel tekkinud nende suhtes resistentsus nii kodus kui haiglates. Et taastada kontroll haiglasiseste nakkuste üle- on vaja uurida- kuidas antibiootikumid mõjuvad. Dr Tenson selgitas- kuidas modifitseerida antibiootikumide konkreetseid toimemehhanisme nii- et haigused neid modifitseerida ei suudaks.

Konverentsil anti ülevaade ka inimese bioloogilise kella seotusest geenidega. Prof. Till Roennebergi (Saksamaa) ja dr Martha Merrow’ (Holland) sõnul on inimese bioloogilise kella tähtsust seni oluliselt alahinnatud. Tegemist on geneetilise eelsoodumusega- millega inimesed peaksid arvestama.

<strong>Info maailmas levib<br /></strong>Geenifoorumi programmikomitee juht- Tartu ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu ütles- et kuueaastase töö tulemusena ning tänaseks rohkem kui saja Tartus käinud tippesineja vahendusel on info sellest kõrgetasemelisest üritusest hakanud maailmas geneetika ja biotehnoloogiaga tegelevates ringkondades levima.

“Samas ootaksime rohkem osalejaid nii ülikoolist kui TÜ kliinikumist-” tõdes professor Metspalu.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.