Koormusdüspnoe ei ole alati pingutusastma

Kehalisel koormusel avalduvad hingamisraskused ei tulene alati astmast, vaid võivad olla tingitud teistestki põhjustest, nendivad USA teadlased.

Kehalisel koormusel avalduvad hingamisraskused ei tulene alati astmast- vaid võivad olla tingitud teistestki põhjustest- nendivad USA teadlased.

Kehalisel koormusel avalduvad hingamisraskused (koormusdüspnoe- KD) on sage ja vahel ainuke astma sümptom ning seetõttu diagnoositakse pingutusastmat tihti ka patsientidel- kes on täiesti terved- ütles oma kolleegide nimel Miles Weinberger Iowa ülikoolist.

Selgitamaks KD põhjuseid neil juhtudel- mil ei ole alust kahtlustada astmat ja ravivaste bronhodilataatorile puudub- analüüsisid Weinberger ja tema kaastöötajad 142 koormustesti tulemusi aastatest 1996-2003. Need olid tehtud koormusdüspnoega 6-21-aastastel patsientidel. Keskmiselt oli KD enne uuringut esinenud 30-2 kuud ning 98-le patsiendile oli öeldud- et neil on astma ja nad tarvitasid ühtlasi koormusastma sümptomite vähendamiseks mõeldud ravimeid.

Retrospektiivses uuringus olid muutujateks spiromeetriliselt mõõdetud koormuse-eelsed ja<br /> -järgsed hingamisfunktsiooni näitajad- hapnikutarbimisvõime- süsinikdioksiidi produtseerimisvõime- kudede oksügenatsioon ja EKG dünaamika. Koormusastma diagnoos leidis kinnitust- kui sümptomitele kaasus FEV1 langus vähemalt 15 protsenti. Samas fikseeriti ka restriktiivsete muutuste- koormustaluvuse ja hingamisteede hüperventilatsiooni näitajad ning normipärase koormustaluvuse piirid- kirjutavad autorid ajakirjas Annals of Allergy- Asthma and Immunology.

Koormustestil tekkisid koormusdüspnoe sümptomid 117 patsiendil- neist koormusastma diagnoositi ainult 11 patsiendil ja normipärane füüsilise aktiivuse piirang leiti 74-l patsiendil. Neist 74-st patsiendist oli kardiovaskulaarsüsteemi võimekus normipärane või hea 48-l patsiendil- 26 olid halva treenitusega.

15-l patsiendil oli KD tingitud restriktiivsetest muutustest ja 13-l esines häälepaelte düsfunktsioon- kahel larüngomalaatsia- ühel primaarne hüperventilatsioon ning ühel supraventrikulaarne tahhükardia.

Autorid järeldasid- et kuigi koormusastma on kõige sagedasem koormusdüspnoe põhjus lastel ja täiskasvanutel- tuleb neil juhtudel- kui puuduvad teised bronhiaalastma sümptomid ja hingamisteede obstruktsiooni teket ei õnnestu raviga vältida- koormusdüspnoe puhul arvesse võtta ka teisi võimalikke põhjusi.

“Koormustest- mille foonil tekiksid sümptomid ja millega samal ajal saaks mõõta hingamisfunktsiooni ja kardiaalset vastust kehalisele koormusele- on vajalik selleks- et tuvastada need juhud- mil koormusdüspnoe põhjuseks ei ole koormusastma-” tõdesid uuringu autorid. <em>(Ann Allergy Asthma Immunol 2005; 94: 366-371)</em>

<br /> Refereerinud <strong>ANTS KASK</strong>-<br /> Merck Sharp amp; Dohme OÜ

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.