Kas meie lapsed tunnevad end lasteaias turvaliselt?

Arvatakse ju, et lasteaiad oma kinnise territooriumiga on suhteliselt turvalised. Tegelikult on lasteaedadel seoses turvalisuse ja ohutusega päris palju muresid – alustades kasutatud süstaldest mänguplatsidel ja lõpetades laste omavahelise vägivallaga.

Räägitakse- et lapsed on meie tulevik- et tegutseme üheskoos laste tuleviku heaolu nimel. Tegelikult on lapsed ju meie olevik- me peame nendega arvestama nüüd ja praegu. Siis võime ka mõelda- et lapsed on meie tulevik.

Mittetulundusühing Eesti Naabrivalve alustas 2003. aasta lõpul Tallinnas projektiga- mis käsitleb turvalisusega seonduvaid probleeme lasteaedades. Esialgu osales projektis viis lasteaeda Nõmme ja Mustamäe linnaosadest. Positiivse tagasiside põhjal otsustasime osalevate lasteaedade arvu suurendada ning 2005. aastal osales projektis “Turvaline lasteaed” juba 11 lasteaeda.

<strong>Miks just selline projekt?<br /></strong>Arvatakse ju- et lasteaiad oma kinnise territooriumiga on suhteliselt turvalised. Selgus- et tegelikult on lasteaedadel seoses turvalisuse ja ohutusega päris palju muresid - alustades kasutatud süstaldest mänguplatsidel ja lõpetades laste omavahelise vägivallaga.

Otsustasime- et projektis peaksid osalema kõik osapooled: lapsed- personal ja lapsevanemad. Igale sihtgrupile on mõeldud oma üritused: täiskasvanutele räägime nende rollist turvalise lasteaia kujundamisel- lastega räägime tõsistel teemadel mängude kaudu ja vaatame koos ka filme. Kuigi osalejate rohkus tekitab projekti suhtes erinevaid ootusi- on eesmärk meil kõigil üks - terve laps! Terve nii vaimselt kui ka kehaliselt.

Üks terav probleem on lastevaheline suhtlemine lasteaias. Lapsed kasutavad oma mõtete selgitamiseks üha enam ja enam vägivalda ning see kujunebki nende käitumismalliks- sest annab soovitud tulemuse. Lasteaiast- või õigemini lasteaiaealiste laste hulgast saab alguse ka koolivägivald - lasteaed ja kodu ei anna kooli minnes kaasa piisavaid sotsiaalseid oskusi- et ilma vägivallata toime tulla.

Kahjuks on tõesti nii- et lastel ei ole piisavalt suhtlemisoskusi. Väärtused nagu sõprus- sallivus- ausus- õnnelikkus on hakanud kaduma või oma sisus muutuma.

<strong>Peab oskama reageerida<br /></strong>Lapsed on väga tähelepanelikud ja jätavad meelde täiskasvanute käitumise ning võtavad üle nende hoiakud ja suhtumise. Lapsed ootavad just meilt sekkumist- kui mingisugune probleem on tekkinud. Kahjuks on täiskasvanuid (sh ka õpetajaid- lapsevanemaid)- kes teadmatusest- oskuste puudusest või lihtsalt ükskõiksusest ei reageeri laste muredele. Reageeringuta jäänud löömisele järgneb kindlasti veel löömisi- kiusamistele kiusamisi- vargustele vargusi jne.

Lapsel peab olema ettekujutus- et igale teole järgneb mingisugune reageering. Karistamatuse tunne põhjustab aina uusi tegusid- mille sisu muutub järjest julmemaks- sest iga kord tahab ju laps ka ennast ületada.

Oluline on- et täiskasvanu teab- kuidas reageerida. Niisama õiendamisest ei ole kasu- laps õpib seda mingi aja pärast ignoreerima. Meie projekti täiskasvanuteosa ongi eelkõige koolitused ja infotunnid- kus õpetatakse- kuidas täiskasvanu saab lapse elu turvalisemaks muuta.

Peab tunnistama- et lastevanemateni on päris raske jõuda. Kogemus näitab- et spetsiaalselt mingi valdkonnapõhine koolitus neid osalema ei motiveeri. Samas on mingi teema käsitlemiseks vaja aega ja pühendumist. Meie oleme vanemateni jõudmiseks kasutanud lastevanemate koosolekuid lasteaedades. Aeg vanematega suhtlemiseks on küll napp- aga saab tekitada vähemalt mingisuguse pildi ja huvi teema vastu.

<strong>Valim ja valdkonnad<br /></strong>Selle aasta kevadel viisime projektis osalevate lasteaedade töötajate ja lastevanemate hulgas läbi uuringu- et saada teada- milline on nende arvates turvalisuse olukord lasteaias ja millised on põhiprobleemid ja vajadused. Uuring annab hea ülevaate probleemidest lasteaias ning selle põhjal saame oma tegevust planeerida.

Märtsist kuni maini läbi viidud uurimuses osales üksteist Tallinna lasteaeda. Küsitleti 579 lapsevanemat ja 259 lasteaiatöötajat. 83 protsenti lapsevanematest rääkis eesti ja 17 protsenti vene keelt- töötajate seas olid vastavad protsendid 92 ja 8. Uuriti järgmisi valdkondi: turvalisus lasteaias- millised probleemid on kõige suuremad- kuidas tavaliselt käitutakse ja kuidas hinnatakse oma teadmisi kuriteo ennetuse valdkonnas.

<strong>Uuringu tulemustest<br /></strong>Kokkuvõtvalt võib öelda- et uuringus osalenud lasteaedades ei ole turvalisusega suuri probleeme - 74 protsenti töötajatest ja 68 protsenti lastevanematest hindas turvalisuse olukorda heaks. Valdavalt põhines hinnang mõlema vastajagrupi puhul oma kogemusel. Samas väljendavad vestlused sellel teemal siiski vajakajäämisi turvalisuse valdkonnas. Ilmselt võib ebakõla olla põhjustatud sellest- et uuringus osalejad ei osanud (või ka ei tahtnud) probleeme näha.

Lastevanemate puhul on huvitav fakt- et oma kogemuse põhjal hinnatakse lasteaia turvalisust heaks- personalilt kuuldu põhjal aga pigem halvaks. Halvaks peavad turvalisust just need lapsevanemad- kes peavad turvalisust lasteaias üksnes lasteaia probleemiks.

Lastevahelist vägivalda peavad suurimaks probleemiks lasteaias nii lapsevanemad kui ka töötajad. 13 protsenti lastevanematest arvab- et lastevaheline vägivald lasteaias on sage (juhtub kord nädalas)- igapäevaseks nähtuseks pidas seda viis protsenti küsitletutest. Samas on personalist 16 protsendi vastanute arvates lastevaheline vägivald igapäevane nähtus. Vahe võib tulla sellest- et info ei jõua koduni ning juhtunu jääb lasteaiatöötajate ja laste teada.

Teine tõsine turvalisusega seotud mure on nii personali kui lastevanemate arvates vargused lasteaias(t). Varguste puhul pöördub personal tavaliselt juhtkonna poole (89 protsenti)- samas jätab kaks protsenti vastanutest juhtunu enda teada.

Hinnang oma teadmistele kuritegevuse ennetuse valdkonnas oli kahel uuritaval rühmal sarnane - 61 protsenti personalist ja 59 protsenti lastevanematest vajavad selles valdkonnas teadmiste täiendust.

Hea- et juba on vanemaid- kes oskavad probleeme märgata ja nendele ka reageerida. Samas on vanemaid- kes ei tea probleemidest ega pea ka enda kohuseks neist teada ega sekkuda- mis näitab selgitustöö vajalikkust.

Huvitav seos on koolituse vajadusel ja lapsevanema hinnangul turvalisuse kohta lasteaias. Need vanemad- kes pidasid lasteaeda väga turvaliseks (pole olnud lastevahelist vägivalda- vandaalitsemist- vargusi)- pidasid koolitusi väga vajalikeks. Personali arvates on neile eelkõige vaja üldturvalisuse koolitust- samuti peeti oluliseks konfliktide lahendamise oskuste arendamist.

Edasi varieerusid koolituste teemad vastavalt lasteaia piirkonnale. Raudtee läheduses olevad lasteaiad pidasid küllaltki oluliseks raudtee ohutuse alast koolitust- teistele ei olnud see valdkond huvipakkuv.

<strong>Järeldused<br /></strong>Projektis osalevates lasteaedades võib turvalisust üldiselt hinnata heaks - mõnes on see halvem- teises parem. Kindlalt tuli aga välja lasteaiatöötajate vajadus saada lisateadmisi- mida ette võtta ja kuidas käituda turvalisust puudutavates situatsioonides. Ka lapsevanemad peavad oluliseks oma teadmisi ja oskusi täiendada. Vaja on üle rääkida lihtsad põhitõed: mida tähele panna- kuidas ja millal reageerida.

Lasteaias on laps suurema osa päevast. Lasteaed peab tegema ja teebki kõik- et laps tunneks ennast turvaliselt. Aga kindlasti on oma osa ka lastevanematel- kes lapsele turvalisusest rääkides saavad palju ära teha. Seega pole see üksnes lasteaia asi.

Kõnealune uuring ei andnud teavet lastega juhtunud õnnetuste ja vigastuste kohta lasteaias- samas on niisugune info tegevuste planeerimisel väga vajalik. Küllaltki raske on saada sellist statistikat lasteaia juhtidelt - seda kas ei koguta või ei taheta avalikustada.

Aga vigastusi tuleb lasteaias ette- nii tahtlikke kui tahtmatuid. Et planeerida ennetustööd- olekski vaja teada- mis on vigastuste põhjused ja kuidas neid vältida saaks. Selles valdkonnas plaanime edaspidi tihedamat koostööd Tallinna Haridusameti tervisetoaga.

Tegemist on ju ka turvalisuse küsimusega. Seda enam- et ülemaailmselt käsitletakse turvalisust kui ühte rahvatervise osa.

<br /><strong>TIINA RISTMÄE<br /></strong>MTÜ Eesti Naabrivalve projektijuht; Karolinska Instituudi magistrant turvalisuse edendamise erialal

 

 

<strong><u><br /> Lisainfot projekti “Turvaline lasteaed” kohta:</u></strong>

* Tiina Ristmäe- MTÜ Eesti Naabrivalve projektijuht<br /> *  Tel 652 2522<br /> * <a href="mailto:tiina@naabrivalve.ee">tiina@naabrivalve.ee</a>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.