Kooskõlastati võrgustikutööd rehabilitatsioonis

Septembri keskel oli Tartus Lõuna-Eesti maakondades puuetega inimestele teenuseid osutavate asutuste koostööseminar. Üritus toimus projekti “Puuetega inimene tööturule juhtumipõhise rehabiliteerimise abil” (PITRA) raames.

Septembri keskel oli Tartus Lõuna-Eesti maakondades puuetega inimestele teenuseid osutavate asutuste koostööseminar. Üritus toimus projekti “Puuetega inimene tööturule juhtumipõhise rehabiliteerimise abil” (PITRA) raames.

Projekti PITRA toetab Euroopa Sotsiaalfond Eesti Riikliku Arengukava (RAK) meetme “Võrdsed võimalused tööturul” kaudu. Teostajaks on Tervise Arengu Instituut partnerluses sotsiaalministeeriumi ja Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskusega (VTHK). Projekt vältab poolteist aastat - 2006. aasta keskpaigani.

<strong>Etapiline tegevus<br /></strong>Seminaril osalesid perearstid- lastepsühhiaatrid- õed-tegevusterapeudi assistendid- erikoolide psühholoogid- maavalitsuste sotsiaaltöötajad- valdade sotsiaalnõunikud- puuetega inimeste organisatsioonide esindajad- taastusarstid- rehabilitatsiooniasutuste sotsiaaltöötajad- logopeedid- sotsiaal- ja eripedagoogid. Selgus- et mõnes paikkonnas võrgustikutöö üldse puudub.

Võrgustikutööst rehabilitatsioonis rääkis seminaril PITRA projektijuht Külli Roht. Tema sõnutsi on projekti eesmärgiks erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete tööhõive ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. “Et see toimiks- selleks on vaja tõsta rehabilitatsiooniteenuste kvaliteeti- leida need kohad- kus me kõik saaksime panustada ja koostööd parandada-” sedastas ettekandja.

Kõigepealt tuleb kaardistada hetkeolukord: asutused ja nende osutatavad teenused. Pooleaastase töö tulemusena on selgunud- et rehabilitatsiooniteenuse osutamisega tegeleb Eestis 34 asutust. Edasiste ülesannetena tuleks välja selgitada ühised põhimõtted- kuidas edasi tegutseda- ja täiendkoolitada rehabilitatsiooniasutuste töötajaid.

Samuti pidas Külli Roht üheks oluliseks ülesandeks juba toimivate valdkondadega tegelejate suundumuste kooskõlastamist sotsiaalministeeriumi tegevusega - et ministeerium saaks n-ö reaalsetele vajadustele järele tulla- paremini orienteeruda.

<strong>Parema toimetuleku nimel<br /></strong>Tartu VTHK rehabilitatsioonimeeskond rääkis rehabilitatsioonist ja koostööst psüühikahäiretega inimeste rehabilitatsiooni näitel. Hooldekeskuses tegelevad kliendiga juhtumi koordinaator- tegevusterapeut- tegevusjuhendaja ja sotsiaaltöötaja. Tehakse tihedat koostööd kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Ikka selle nimel- et inimene tuleks toime võimalikult vähema kõrvalabiga.

Juhtumi lahendamise raames selgitatakse välja kliendi vajadused ja hinnatakse tema tegevusvõimet tegevusterapeudi osavõtul ning koos psühholoogiga püütakse parandada kliendi peresiseseid suhteid. Vajadusel toimuvad regulaarsed vestlused psühholoogiga kliendi sotsiaalse tasakaalu taastamiseks.

<strong>Oluline on koostöö<br /></strong>Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku sotsiaaltöötaja Helve Maripuu pidas rehabilitatsioonialase koostöö eesmärkideks puude õigeaegset märkamist- varajast sekkumist ja abivajaduse hindamist. Oluline roll on kindlasti keskkonnaga kohanemisel. Samuti tuleks parandada ja arendada toimetulekuoskusi läbi taastusravi- sotsiaalse- psühholoogilise ja haridusliku rehabilitatsiooni.

“Kogu kompleksi tulemuslikul rakendamisel on oluline roll lapsevanema initsiatiivil ja motiveeritusel. Selleks tuleb teha pidevat selgitustööd ja parandada informeerimise kvaliteeti-” tõdes Helve Maripuu. “Plaani koordineerimisel peaksid eri spetsialistid rõhutama kliendi ja tema perekonna omavastutust. Koostöö on oluline.”

<strong>Põhjalik arutelu töötubades<br /></strong>Töötubade ühiseks juhtlauseks oli koostöö erinevate kliendirühmade puhul. Rühmades arutleti laste- puuderiskiga või hiljuti tekkinud puudega täiskasvanute ning varem määratud puudega täiskasvanute rehabilitatsiooni üle.

Töötoas- kus vaeti laste rehabilitatsiooni parandamise võimalusi- oli tulemiks ülevaatlik skeem: milliste instantsidega peaksid rehabilitatsiooniasutuste spetsialistid oma töö paremaks korraldamiseks suhtlema.

Eriti torkas silma spetsialistide vähesus ja suur hõivatus. Mõnes maakonnas on asjad paremini korraldatud- mõnes puudub koostöö sootuks. Arenguruumi jagub küllaga.

Rehabilitatsiooniteenuse märkajatena pakuti töötoas üsna laia inimeste ringi: lapsevanem- perearst- pereõde- kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja- haridusasutuste pedagoogid- naabrid- sugulased. Ideaalis oleks see ring veelgi laiem - lastekaitseseaduse järgi on iga kodaniku kohus teatada abivajavast lapsest. Aga selleni on veel pikk tee käia.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

<br />  

**************************

<br /> Infot rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta saab sotsiaalministeeriumi veebilehelt <a href="http://www.sm.ee">www.sm.ee</a> (rubriik sotsiaalhoolekanne- puuetega inimesed- rehabilitatsioon) ja sotsiaalkindlustusameti veebilehelt <a href="http://www.ensib.ee">www.ensib.ee</a>.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.