Primaarsed ja sekundaarsed peavalud

Peavalu on üks sagedasemaid kaebusi arstide- sealhulgas ka
neuroloogi vastuvõtul. Näiteks 60-80% ameeriklasi kannatab mingil
ajal peavalu all. Elu jooksul tunneb ca 96% inimestest
peavalu.

<strong>Klassifikatsioon<br /></strong>2004. aastast soovitab IHS (International Headache Society) peavalud klassifitseerida primaarseiks ja sekundaarseiks.

Primaarsed peavalud ei ole orgaanilise ega strukturaalse etioloogiaga. Näiteks vasomotoorsed peavalud (migreen)- kobarpeavalud- pingepeavalud ja ravimite indutseeritud peavalud.

Sekundaarsed on peavalud- mille aluspõhjaks on strukturaalne või orgaaniline haigus.

Enamik peavalusid on primaarsed. Umbes 10% peavaludest on migreenid- episoodilised pingetüüpi peavalud on sagedaseimad.

<strong>Migreen<br /></strong>USAs kannatab 17% naistest ja 6% meestest migreeni vaevuste all. Enne puberteeti on migreeni sagedus enam poistel kui tüdrukutel- puberteedieas levimus suureneb nii poistel kui tüdrukutel ning pärast menopausi väheneb esinemus naistel. Naiste-meeste suhe puberteedieas on 2-5:1 ja 40 aasta vanuses 3-5:1.

Viimase 20 aasta jooksul on migreeni sagedus kasvanud reproduktiivses eas naistel. Rassilisest erinevusest on USAs leitud- et valgetel naistel esineb migreeni sagedamini kui aasia naistel.<br /> Arvatakse ka teatud geneetilist seost: 70% haigetest on sugulaste anamneesist migreene.

Arvatakse seost mitokondriaalsete haigustega.

Sagedamini esineb migreene epilepsia- perekondliku düslipoproteineemia- Tourette’i sündroomi- essentsiaalse treemori- amüloidangiopaatia- insuldihaigetel (auraga migreen on insuldi üks riskifaktoreid)- samuti depressiooniga patsientidel.

Leitud on küllalt sageli ka inimestel- kes põevad bronhiaalastmat või kellel on läbi migreenikaebuste diagnoositud <em>foramen ovale</em>’t. Migreen võib esineda ka sündroomi osana nn uute haiguste korral nagu näiteks antifosfolipiidsündroom.

<strong>Migreeni kliiniline pilt<br /></strong>Diagnoosimiseks on kindlad kriteeriumid.

Auraga migreeni puhul võib mõnel haigel prodromaalperiood kesta isegi 48 tundi- siia kuuluvad ka sellised sümptomid nagu depressioon- ärrituvus- sage haigutamine. Valu esineb pulsseerivana- tukslevana- tavaliselt ühepoolne valu- kuid võib esineda ka kahepoolsena. Peavalu kestab tavaliselt 6-24 tundi. Patsient eelistab lebada pimedas ruumis. Sagedased on iiveldus- oksendamine- fotofoobia- fonofoobia.

Vahel esinevad anamneesis nn <em>trigger</em>’id ehk hoogu provotseerivad faktorid- näiteks šokolaad- juust- apelsin- tomat- sibul- punane vein- hormonaalsed muutused- menstruatsioon- ovulatsioon- hormonaalsed kontratseptiivid- trauma- füüsiline pingutus- ravimid (nitroglütseriin- histamiin- reserpiin- östrogeenid) ja stress.

Auraga migreeni ehk klassikalise migreeni puhul on iseloomulikud mitmed nn eelsümptomid (visuaalsed- auditoorsed- sensoorsed)- mis võivad ilmneda kuni 60 minutit enne peavalu.

Migreeni korral võivad esineda ka muud variandid: aurata migreen; oftalmopleegiline migreen- millega kaasnevad silmaliigutajate transitoorsed halvatused- <em>n. opticus</em>’e ödeem- reetina hemorraagiad. Lastel on migreeni ekvivalendiks perioodiline kõhuvalu - nn abdominaalne migreen.

Vertebrobasilaarne migreen võib kulgeda ilma peavaluta- kuid ajutüve sümptomatoloogiaga nagu vertiigo- uimasus- segasusseisund- koordinatsioonihäired.

<strong>Migreeni ataki ravi<br /></strong>Kui migreeniatakk kulgeb üle 72 tunni- on tegemist migreenistaatusega.

Migreeni ataki ravi koosneb viiest sammust.

* 1. samm: õige diagnoos - esmalt kliiniline- radioloogilised uuringud ei ole enamasti vajalikud.

* 2. samm: uurida välja- kui palju migreen elukvaliteeti häirib.

* 3. samm: ägeda ataki ravi.<br /> Patsientidel- kellel kerge sümptomatoloogia- aitab ataki taandumisele kaasa NSAID-ide kasutamine. Mõõduka ataki puhul aga tuleks kasutada triptaane - nn migreenispetsiifiline ravi (sumatriptaan- risatriptaan- zolmitriptaan- nalmotriptaan- eletriptaan- frovatriptaan) ja ergotamiinirea preparaadid (ergotamiin ja dihüdroergotamiin) - viimaseid Eestis praegu saada ei ole. Haiged- kellel on raske peavalu atakk- vajavad subkutaanseid- intravenoosseid- veeslahustuvaid ravimvorme ja siin suukaudsed preparaadid ei aita. Ligi 40%-l migreenihaigetest ei pruugi hoog pärast triptaane taanduda.

* 4. samm: leida individuaalne ravi- mis haiget aitab- vajadusel profülaktiline ravi.

* 5. samm: patsiendi harimine - elamine migreeniga on kui elustiil- patsiente peab teavitama <em>trigger</em>’itest- ataki ravist- soovitada pidada peavalu päevikut.

<strong>Migreeni profülaktiline ravi:<br /></strong>* kasutatakse siis- kui hooge on kuus sagedamini kui neli;<br /> * kui üksikud atakid kestavad kauem kui 24 tundi;<br /> * kui patsient ei saa ega suuda elustiili muuta;<br /> * kui patsiendil esineb komplitseeritud migreen.

Profülaktilises ravis on tõestust leidnud kolm erinevat ravivõimalust:<br /> * antikonvulsandid (topiramaat- valproaat);<br /> * tritsüklilised antidepressandid: amitriptülliin ja nortriptülliin on efektiivsemad kui SSRI-d;<br /> * antihüpertensiivsed ravimid: eelkõige beetablokaatorid- Ca-antagonistid- aga ka AKE’d ja ARB’d on andnud positiivseid tulemusi.<br /> Võimalik on ka Botox’i abil leevendust saada.<br /> Profülaktilist ravi proovida 30 päeva.

<strong>Kobarpeavalu<br /></strong>Kobarpeavalu esinemine on madalam kui 1%- vanusegrupp 20-40 aastat. Iseloomulikud teravad- unilateraalsed- paroksüsmaalsed valusööstud- silma või supraorbitaalpiirkonnas- koos ipsilateraalse näo autonoomse funktsiooni häirega: ptoosi- pisaravalmiduse- punetuse- sügelusega- ninakinnisusega.

Valu võib olla ka kuklas- kaelas unearterite piirkonnas.Valuatakid on lühiaegsed. Peavalu algab sagedasti öösel. Hood kestavad kobaratena- siis mööduvad iseenesest. Kobarad võivad esineda isegi nädala jooksul. Atakke süvendavad alkohol- histamiin- nitroglütseriin.

Ravi: hapnik- sumatriptaan 6-12 mg- intranasaalne 2% lidokaiin. Profülaktilises ravis kasutatakse Ca-antagoniste- esmane valik on Verapamil. Mõningatele haigetele on efektiivne prednisoloon- ka liitium.

<strong>Krooniline igapäevane peavalu<br /></strong>Peavalu- mis esineb 15 päeval kuus ja 6 kuul aastas.<br /> 1) krooniline pingetüüpi peavalu-<br /> 2) krooniline migreen-<br /> 3) krooniline analgeetikumidest tingitud peavalu.

Ainult 1%-l selliste peavalude all kannatajatest on neuroradioloogilistel uuringutel leitud mingi patoloogia.

Kroonilise pingetüüpi peavalu ravi: psühholoogiline nõustamine.

Detoksikatsioonravi: soovitatakse valuvaigistid ära jätta- klonidiin leevendab ärajäämanähte.<br /> Raviks saab kasutada kroonilise peavalu puhul  beetablokaatoreid- antikonvulsante- tritsüklilisi antidepressante.

<em>Hemicrania continua</em> ja kroonilise paroksüsmaalse hemikraania näol on tegemist paroksüsmaalsete peavaludega kestvusega 20-30 minutit. Peavaluga seondub konjuktiivi hüpereemia- ninahingamise takistus- paroksüsmid võivad esineda mõned korrad päevas ning ravi indometatsiiniga on efektiivne.

Hüpniline peavalu puhul esinevad lühikese kestvusega peavaluepisoodid neljal või enamal ööl nädalas- mis kestavad vähem kui kaks tundi. Migreenilaadsed ja autonoomsete sümptomitega. Raviks soovitatakse liitiumi- indometatsiini- kofeiini.

<strong>Sekundaarne peavalu<br /></strong>Peavaluhaige käsitlusel tuleb alati meeles pidada asjaolu- et on võimalus sekundaarseks peavaluks.

Seda on teada nii anamnestiliselt primaarse peavalu haigetel kui ka uutel haigetel: trauma- subarahnoidaalne peavalu- temporaalarteriit- ajusisese ekspansiooniga peavalu- postpunktsiooni peavalu; koljust- kaelast- kõrvadest- silmadest irriteeruv peavalu- peavalu- mis on seotud intrakraniaalse hüpertensiooniga- kraniaalsed neuralgiad- psühhiaatriliste haigustega kaasnevad peavalud.

<br /><strong>PIRET ARULA<br /></strong>Ida-Tallinna keskhaigla- osakonna vanemarst- neuroloog

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.