Reflukshaigus: erinevad vormid- erinev ravi

Reflukshaigus on sageliesinev haigus, mis põhjustab igapäevaelu häirivaid vaevusi. Ühes uuringus selgus, et kõrvetisi tundes oli 75% inimestest häiritud uni, 51% oli töötamine raskem, 40% ei saanud tegeleda füüsilise tegevusega.

Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) on seisund- mille korral esinevad refluksi tüsistused (ösofagiit- astma- kõripõletik jne) või mille korral inimese elukvaliteet on refluksisümptomite tõttu oluliselt langenud.

Endoskoopia-negatiivne reflukshaigus on reflukshaiguse variant- mille korral söögitoru-limaskestal kahjustusi ei esine.

Larüngofarüngeaalne reflukshaigus (LPR) on reflukshaiguse variant- mille korral on domineerivaks kurgu- ja kõrikahjustuse sümptomid.

<strong>Epidemioloogilised andmed<br /></strong>Reflukshaigus on sageliesinev haigus (kõige sagedasem seedekulgla ülaosa haigus arenenud riikides)- mille esinemissagedus kasvab- mis põhjustab igapäevaelu häirivaid vaevusi- langeb inimese elukvaliteet.

Ühes USAs läbi viidud uuringus selgus- et kõrvetisi tundes oli 75% inimestest häiritud uni- 51% uurituist oli töötamine raskem- 40% ei saanud tegeleda füüsilise tegevusega. Reflukshaige vajab enamasti kauakestvat ravi- selle katkestamisel tekib gt;80% haigetest juba 2-6 kuu möödudes ägenemine (<em>Modlin 1998</em>).

Kõrvetisi kui reflukshaiguse põhilist sümptomit esineb elanikkonna hulgas küllaltki sageli: 7-10% kogeb kõrvetisi iga päev- 14-15% vähemalt kord nädalas- 15-44% vähemalt kord kuus; 48-79% rasedaist kogeb kõrvetisi iga päev.

Ösofagiiti esineb populatsioonis 2-4%- kusjuures enamikul (65-97%) on ösofagiit kergelt või mõõdukalt väljendunud (<em>Modlin et al 1998- Kahrilas 1996</em>). 55 protsendil GERDi põdejaist ösofagiiti ei ole (endoskoopia-negatiivne reflukshaigus) (<em>Tytgat 2001</em>).

Söögitoruvähi esinemissagedus USAs kasvab GERDi põdejate seas kõige kiiremini.

Tüsistusi tekib sageli (~22%).

Reflukshaigus esineb meestel ja naistel sarnase sagedusega- kuid ösofagiiti on meestel enam (2:1 <em>vs</em> 3:1). Barrett’i söögitoru esineb meestel 10 korda sagedamini kui naistel- selle korral on söögitoruvähi risk 30-100 korda suurem kui populatsioonis (<em>Kahrilas 1996- Lagergren et al 2000- Peters et al 1999</em>). Kolmandikul reflukshaigeist klassikalised sümptomid puuduvad.

Reflukshaigus on sageli seotud astmaga: 34-89% astmaatikuist esineb reflukshaigus- samas aga refluksösofagiiti põeb kuni 40% astmaatikuist (<em>Kahrilas 1996- Meier et al 1994- Harding et al 1996</em>). Reflukshaigus on sageli (10-40%) kroonilise köha põhjuseks (<em>Kiljander et al 2000</em>); sageli (22-66%) ka mittekardiaalse rindkerevalu põhjuseks (<em>Achem et al 1997</em>).

<strong>Patogenees<br /></strong>Reflukshaiguse korral häirub antirefluksmehhanism- mis koosneb kolmest komponendist: söögitoru (peristaltika- söögitorukliirens); maokardia piirkond ja söögitoru alumine sulgurlihas ning magu (hape- proteaasid- sapp- peristaltika). Normaalsetes tingimustes tagavad söögitorulimaskesta kaitsevõime sülg- lima ja bikarbonaatioonid; söögitorukliirensit võivad halvendada lamav asend- alkohol- kohv- haigused (näiteks sklerodermia).

Söögitoru alumise sulgurlihase funktsioon võib häiruda suitsetamise- alkoholi ja ka toidurasva toimel- kusjuures häire võib olla ajutine- aga ka sulguri baastoonuse häirumisena. Ka söögitorulahisong häirib sulgurmehhanismi.

Mao poolt tuleb arvesse maohape- proteaasid ja ka happesekretsiooni suurenemine- mao evakuatsioonihäire- maosisese rõhu suurenemine- ka sapirefluks makku ja sealt edasi söögitorru.

Kokkuvõttes häirub antirefluksmehhanism- mille sagedaseimaks põhjuseks on (dokumenteeritud refluksiga haigetest 60-70%) söögitoru alumise sulgurlihase funktsioonihäire. Seetõttu pääseb refluksaat (maohape- pepsiin- sapp) söögitorru; söögitoru limaskest on peptilisele vedelikule kergemini haavatav kui mao limaskest- tekib söögitoru peptiline ärritus ning põletik.

Haigussümptomite intensiivsus ja endoskoopial leitud limaskestakahjustuse raskusaste ei pruugi olla korrelatsioonis.

Refluksi tekkemehhanismidest on kõige lihtsam mõjustada maohappesust. Maohappel on keskne osa reflukshaiguse sümptomite tekkimisel. Seejuures on mao pH kriitiliseks väärtuseks 4: maosisese ja ühtlasi ka intraösofageaalse pH väärtus üle 4 on oluline faktor- vältimaks pepsiini kahjustavat toimet söögitorulimaskestale. Maomahla pepsiini aktiivsus sõltub olulisel määral mao pH-st: kui maosisaldise pH tõuseb üle 4- kaotab pepsiin aktiivsuse (<em>Berstad 1970</em>).

<strong>Kliiniline leid<br /></strong>* Tüüpilised sümptomid on kõrvetised ja happelise maosisu regurgitatsioon- endoskoopiliselt võib olla kas normileid või ösofagiit.<br /> * Atüüpiliste sümptomite hulka kuulub rindkerevalu- häälekähedus (reflukslarüngiit- larüngofarüngeaalne reflukshaigus)- astma- krooniline ärritusköha- hambaemaili kahjustumine.<br /> * Ohusümptomiteks on odünofaagia (valulik neelamine)- düsfaagia- verejooks- oksendamine- kaalulangus.

<strong>Tüsistused<br /></strong>Reflukshaiguse korral esineb tüsistusi küllaltki sageli (21-6%- <em>Nathoo 2001</em>):<br /> * söögitoruhaavand 2-7%;<br /> * söögitorustriktuur 4-20%;<br /> * Barrett’i söögitoru 10-15%;<br /> * verejooks- aneemia lt;2%;<br /> * söögitoruvähk (adenokartsinoom).

<strong>Diagnostilised uuringud:<br /></strong>* endoskoopia;<br /> * söögitoru manomeetria;<br /> * söögitoru röntgenkontrastuuring;<br /> * söögitoru 24h-pH-meetria;<br /> * söögitoru 24h-manomeetria;<br /> * söögitoru 24h-bilimeetria;<br /> * mao tühjenemise radioisotoopuuring;<br /> * endoskoopiline ultraheliuuring.

    - Endoskoopia vajadus reflukshaiguse korral (<em>DeVault amp; Castell 1999- Dent et al 2001</em>): endoskoopia ei ole vajalik tüüpiliste sümptomite korral; ta võimaldab avastada Barrett’i söögitoru; võimaldab määrata ösofagiidi olemasolu ja raskusastet ning leida haigele optimaalsema raviskeemi.

    - Endoskoopia on obligatoorne ohusümptomite korral (düsfaagia- kaalulangus- verejooks)- diagnostilise probleemi tekkimisel (atüüpilised sümptomid)- kui kõrvetised on kestnud üle viie aasta- kui varem on leitud raskekujuline ösofagiit- kui esialgse raviga haige ei parane- aga ka operatsioonieelseks hindamiseks (<em>Dent et al 2001</em>).

    - Söögitoru manomeetria on söögitoru alumise sulgurlihase ja söögitoru funktsiooni hindamise “kuldstandard”; obligatoorne enne kirurgilist ravi. Maosisene rõhk on tavaliselt 10 mmHg- söögitoru alumine sulgur peaks suutma taluda rõhku 20-35 mmHg (reflukshaigel 15-30 mmHg).

    - Söögitoru röntgenkontrastuuring aitab avastada ja hinnata makroskoopilisi kahjustusi (striktuurid- hernia- ösofagiit); võimaldab hinnata söögitoru peristaltikat- aitab hinnata maolävise anatoomilist paiknemist. Tegu on rutiinuuringuga enne ja pärast kirurgilist ravi.

    - Söögitoru 24-tunni pH-meetria mõõdab refluksi hulka ja söögitoru happekliirensit- võimaldab hinnata seost tegeliku refluksi ja haigussümptomite vahel. On näidustatud- kui diagnoos on kahtlane; ning obligatoorne- kui esinevad atüüpilised sümptomid või kui tüüpiliste sümptomitega haige ei allu ravile.

<strong>Diferentsiaaldiagnostika<br /></strong>Refluksvaevuste puhul tuleb silmas pidada järgmiste haiguste võimalust: söögitorulahisong- söögitoru striktuur- söögitoruvähk- mittekardiaalne rindkerevalu- funktsionaalne düspepsia.

<strong>Ravi<br /></strong>Reflukshaiguse ravi eesmärk on haige vabastamine vaevustest- ösofagiidi paranemine- tüsistuste ja uute ägenemiste ärahoidmine.<br /> Ravi peab algama elustiili muutmisest: ülekaalust vabanemine- voodipeatsi tõstmine- suitsetamisest loobumine- sundasendi vältimine (kummargil töö)- süüa vähem korraga ja vältida söömist enne pikaliheitmist- vältida refluksi soodustavaid toite ja aineid (alkohol- kohv- piparmünt- rasvane toit- šokolaad jt)- asendada refluksi soodustavad ravimid teistega.

Enamik haigeist vajab medikamentoosset püsiravi.<br /> * Happesünteesi pärssiv ravi prootonpumbainhibiitorite (omeprasool- esomeprasool- rabeprasool) või histamiin2-retseptoriantagonistidega (ranitidiin- famotidiin); prootonpumbainhibiitoritel on reflukshaiguse ravis võtmeroll.<br /> * Prokineetikumid (tsisapriid- metoklopramiid) on reflukshaiguse ravis teisejärgulise tähtsusega- omaette ravina neid ei kasutata- kuid kombinatsioonis prootonpumbainhibiitoritega võivad nad raviefekti parandada.<br /> * Antatsiidid neutraliseerivad olemasolevat maohapet; haigust ei ravi- kuid leevendavad vaevusi (toime saabub kiiresti- kuid kestab lühikest aega - söögisooda jm).<br />

<strong>Kirurgilise ravi näidustused:<br /></strong>* medikamentoosse ravi ebaefektiivsus;<br /> * raskekujulise ösofagiidiga haiged;<br /> * noored- kel reflukshaigus ning söögitoru alumise sulgurlihase nõrkus on uuringutega tõestatud (odavam ja väldib tüsistusi);<br /> * haiged- kel on söögitorustriktuur ja söögitoru alumise sulgurlihase puudulikkus;<br /> * ekstraösofageaalsete sümptomitega haiged;<br /> * Barrett’i söögitoruga haiged.

<strong>Kokkuvõtteks<br /></strong>Sümptomite eripärast sõltuvalt satuvad reflukshaiged tihti perearsti- gastroenteroloogi- pulmonoloogi- kardioloogi- kõrva-nina-kurguarsti ja hambaarsti vaatevälja. Reflukshaigust on suhteliselt lihtne diagnoosida- ka on olemas piisavalt head võimalused reflukshaiguse raviks- kuid enamasti tuleb ravimeid tarvitada pidevalt.

<br /><strong>BENNO MARGUS<br /></strong>Ida-Tallinna keskhaigla- osakonna vanemarst- gastroenteroloog

 

<br /> *************************************

 

<strong><u>Reflukshaiguse riskifaktorid:</u></strong>

* Reflukshaiguse teket soodustab kõrgem vanus- liigne kehakaal- naissugu- NSAID-ravi- perekondlik anamnees- söögitorulahi song (<em>Hollenz et al 2002</em>)- suitsetamine- psühholoogiline stress (<em>Stanghellini 1999</em>)- söögitoru ravimkahjustus (<em>Jaspersen 2000</em>): NSAIDid- antibiootikumid (tetratsükliin- penitsilliinid- amoksitsilliin- erütromütsiin- tinidasool)- muud ravimid (alendronaat- glibenklamiid- kaptopriil- nifedipiin- teofülliin- diasepaam- varfariin- fenütoiin- nitropreparaadid- antidepressandid- progesteroon).

* Kõrvetiste teket soodustavad faktorid: liigne kehakaal- madal peaasend magades- suitsetamine- kitsad riided- rihmad- korsetid- sundasend (küürutades või kummargil töö)- rasedus- toitumisharjumused (suur toidukogus korraga- söömine enne pikaliheitmist)- toit ise: söögitoru ärritav (tsitruselised- tomat- kohv- tee); söögitoru alumise sulgurlihase rõhku langetav (toidurasv- šokolaad- piparmünt- sibul- alkohol) ning mitmed ravimid.

<em>Allikas: Benno Margus</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.