Ülevaade Lõuna-Rootsi tervishoiusüsteemist

Rootslased kutsusid Eesti perearsti enda stipendiaadina tutvuma Kristianstadi ja Häsleholmi haiglaga, perearstikeskustega ja vanadekodu-hooldushaiglaga.

Septembris 2005 andis Rootsi tervishoiuamet mulle võimaluse tutvuda nende tervishoiusüsteemi funktsioneerimise printsiipidega. Stipendium võimaldas külastada paljusid perearstikeskusi ja haiglaid ning andis ülevaate Rootsi meditsiinisüsteemist. Pool õppest toimus Kristianstadis- mis asub 140 km kaugusel Rootsi suuruselt kolmandast linnast Malmöst ning 650 km kaugusel Stockholmist.

Stipendiumifondi juht perearst Alf Nordenström leiab- et Eesti ja Rootsi arstid võiksid teha tihedamat koostööd oma meditsiinisüsteemide arendamisel ning õppida üksteiselt saadud kogemustest. Stipendiumi antakse välja ka järgmisel aastal ning Eesti arstidel on võimalik sellele kandideerida.

<strong>Treeningtund palga eest<br /></strong>Raha Rootsi tervishoiusüsteemi ülalpidamiseks tuleb kohalikest maksudest. Keskvalitsuse osa rahalises toetuses on üsna suur- väiksema osa moodustavad patsientide tasud tervishoiuteenuste eest. 93 protsenti rahalisest eelarvest on ette nähtud esmatasandile- regiooni ja maakonna tervishoiule ning hambaravile.

Rootsi tervishoiutöötajate keskmine vanus on naistel 47-4 aastat ja meestel 46-7 aastat. Töötingimused on head ning töötajatel on võimalik valida paindlikku tööaega. Paljudes tervishoiuasutustes on võimalik üks tund nädalas tegeleda treeningutega oma palgalisest tööajast. Eesmärk on edendada tervist- hoida ära läbipõlemissündroomi teket ning luua lisamugavusi töötajatele.

<strong>Haiglasüsteem tervistub<br /></strong>Rootsis on 23 tervist edendavat (<em>health promoting</em>) haiglat (võrdluseks: Eestis on tervist edendavate haiglate võrgustikuga liitunud 22 haiglat). Läbi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) on need ühenduses 700 analoogse haiglaga Euroopas- Kanadas ja Austraalias. Eesmärk on pakkuda terviseedendust- paremat kvaliteeti- kliinilist efektiivsust diagnostikas ning patsiendile turvalisust. Kasutatakse keskkonnasõbralikke vahendeid- vähendatakse prügi hulka spetsiaalsete sorteerimissüsteemide abil jne.

Paljudes haiglates on töötajatel suitsetamine keelatud. Selle peamine põhjus on tervislike eluviiside propageerimine. Haiglates on restoranid- kohvikud- vahel ka kirikud- et pakkuda vaimset tuge.

<strong>Palju maksab patsient?<br /></strong>Perearsti konsultatsioon maksab tavaliselt <em>ca</em> 167 Eesti krooni (vt alltoodud loetelu)- linnades mõnevõrra rohkem.

Patsiendid- kes saavad statsionaarset tervishoiuteenust- ei maksa kunagi rohkem kui 134 Eesti krooni (80 Rootsi krooni- SEK) päevas. Viimane- haiglast väljakirjutamise päev- on patsiendile tasuta. Summa- mis patsiendil tuleb maksta statsionaarse ravipäeva eest- on korrelatsioonis tema sissetulekuga. Madala sissetulekuga inimestel vähendatakse ravipäeva maksumust. Tasust on vabastatud kuni 19-aastased isikud ja sõjaväelased.

Rootsis kasutatakse elektroonilist haiguslugu. Töötajate kiireks informeerimiseks on intranet.<br /> Videokonverentse peetakse erinevate haiglate ja spetsialistide vahel. Patsientidel on võimalus saada vastuseid tervishoiuasutuselt elektroonselt.

Esmatasandis on oluline roll järgnevatel spetsialistidel: astmaõde- piirkonnaõde- kiropraktik- dietoloog- logopeed- meditsiinisekretär- ämmaemand- pereõde- füsioterapeut- sisehaiguste õde- dementsuse õde ja perearst.

Rootsi pereõdedel on iseseisev vastuvõtt ja nad langetavad ise palju raviotsuseid. Tähtsal kohal on koduõendus.

Perearstikeskustes on küllaldaselt ruume ja väga hea varustus. Näiteks on igas keskuses elustamisruum- kus kõik ABC jaoks. Kirurgilisi protseduure- nagu ka EKGd ja verevõttu- teostatakse spetsiaalsetes selleks ette nähtud ruumides. Heal tasemel on laboratoorium ja audiomeetriline instrumentaarium.

Analüüside vastused saab patsient kohapeal kohe teada. Paljudel perearstikeskustel on oma röntgeniaparatuur. Maakohtades vaatavad rö-pilte arstid ise.

Perearstikeskustes on alati lasteosakond- mida kutsutakse BVC-ks (<em>Barn Vård Central</em> - lastearstiabi osakond). Laste mõõtmiste- kaalumiste ja vaktsineerimistega- nagu ka haiguste ravimisega- tegelevad pereõed.

Tavaliselt on BVC-ga tihedamalt seotud üks perearst- kes lahendab patsientide terviseprobleeme vajadusel. BVC-s on sageli kaheaastase eriettevalmistusega silmakontrollispetsialist. Tegutsevad ka beebikool ning tulevaste emade ja isade nõustamiskabinetid. Piisavalt on patsientidele mõeldud preventiivseid programme.

<strong>Süsteem distsiplineerib<br /></strong>Kui inimene on arsti juurde aja kinni pannud ja kavatseb siiski mitte minna konsultatsioonile- peab ta külastusaja tühistama. Seda saab teha vastavale telefoninumbrile helistades või internetis (<a href="http://www.lj.se">www.lj.se</a>). Kui inimene külastusaega ei tühista- saadetakse talle arve koju ning ta peab visiiditasu ikkagi tasuma.

Tervishoiuasutused kasutavad e-retseptisüsteemi- mis vähendab kulusid paberile. Elektroonilist retsepti on võimalik saata kindlasse apteeki või siis üleriiklikku süsteemi.

Patsiendid saavad osa retsepte ka ise internetis uuendada- veebilehel on selle kohta vastav instruktsioon. Retseptiuuendus läheb patsiendile maksma 134 Eesti krooni (80 SEK) ja tasu võetakse apteegis ravimi väljastamisel.

Kui patsient soovib perearsti külastada ja tal pole akuutset probleemi- pakutakse talle võimalust külastada arsti kaheksa päeva jooksul. Erakorralise situatsiooni puhul on võimalik samal päeval pöörduda perearsti poole.

Kui perearstikeskus ei suuda tagada patsiendile vastuvõttu- on patsiendil õigus külastada eraarsti või teist keskust samaväärse visiiditasu eest.

<strong>Uus suund - lähiabi<br /></strong>Uus suund Lõuna-Rootsi meditsiinisüsteemis on nn lähiabi (<em>när-sjukvård</em>)- kus püüavad koostööd teha esmatasand- maakonnaga seotud tervishoiuasutused ning kõrgema etapi raviasutused. Haiglatesse on loodud spetsiaalsed osakonnad- mis on täis tipptehnoloogilist varustust. Perearstil on võimalik haiglaarstiga konsulteerides suunata komplitseeritud haigeid otse sellesse osakonda.

Lähiabi eesmärk on stimuleerida erinevate tasandite meditsiiniabi koostööd selle nimel- et patsienti siia-sinna mitte vintsutada. Näiteks jääb ära olukord- kus patsient suunatakse EMO-sse ja sealt edasi osakonda.

Koostööd teevad maakond- linn- esmatasand ja kõrgema etapi raviasutused. Püütakse vältida situatsiooni- kus patsiendile võidakse öelda: teile osutatakse teenust hoopis teises raviasutuses- ärge siia tulge. Lähiabi tähendab pakkuda kohe abi!

Rootsis peab meditsiinitöötaja igal aasta ühe nädala töötama haiglas või perearstikeskuses- et aru saada- kuidas erinevad süsteemid funktsioneerivad. Ainult nii suudetakse näha- millised võimalused on ambulatoorsel ja statsionaarsel arstiabil. Püütakse luua võimalikult efektiivset koostööd- et pakkuda patsiendile parimat kvaliteeti.

<strong>Kuidas patsient taastub<br /></strong>Statsionaaris hoitakse haigeid keskmiselt viis päeva. Endoproteesitud haiged ei kasuta spetsiaalseid tugiaparaate- vaid liiguvad saatjaga. Väidetakse- et tugiaparaadid pidurdavad patsiendi normaalset pöördumist igapäevaellu.

Ajuinfarkti läbipõdenud inimestele on haiglate taastustusraviosakondades spetsiaalsed töökojad- kus nad saavad puurida- treida ja meisterdada. Seal leidub ka täisvarustuses köök- kus patsiendid õpivad tagasi igapäevaellu pöördumiseks taas süüa tegema.

Haiglate kõrval on spetsiaalsed rohealad- kus patsiendid saavad lilli ja teisi taimi kasvatada. Selline tegevus loob patsiendile emotsionaalset tasakaalu ja tagab kiirema paranemise. Psühhiaatriliselt ebastabiilsetele haigetele on loodud ka vastavad kohad vabas õhus- kus nad saavad oma emotsionaalseid vajadusi rahuldada füüsilise töö kaudu.

Mõlemal riigil on üksteiselt õppida- et parandada oma maa tervishoiuteenuse osutamise efektiivsust.

<br /><strong>TARMO LOOGUS<br /></strong>perearst

<br />  

***********************************

 

<strong><u>Lõuna-Rootsi tervishoiusüsteem arvudes</u></strong>

<strong>Näide 2005. a eelarvest Rootsi Jönköpingi maakonna meditsiiniteenuste osutamise kohta (miljonit eurot- sulgudes Eesti kroonides). Selles piirkonnas on 110 000 elanikku.<br /></strong><br /> * Somaatiline ravi - 75-3 (1-178 mld kr)<br /> * Esmatasand - 50-2 (785 mln kr)<br /> * Psühhiaatriline abi - 11-5 (180 mln kr)<br /> * Kiirabi ja patsientide transport - 4-9 (77 mln kr)<br /> * Puuetega inimeste abi - 0-8 (12 mln kr)

<br /><strong>Jönköpingi maakonna tervishoiueelarve jaotus 2005. aastal:</strong>

* Personalikulud 58%<br /> * Materjalid ja teenused 16%<br /> * Ravimid 17%<br /> * Kinnisvara- varustus 9%

<br /><strong>Rootsi patsientide tasud ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise eest (sulgudes Eesti kroonides):</strong>

* Perearsti konsultatsioon: tavaliselt 100 SEK (167 kr)- linnades võib olla kuni 150 SEK (251 kr).<br /> * Kui perearst suunab spetsialisti konsultatsioonile- maksab visiit 80 SEK (134 kr)- ilma perearsti saatekirjata 220 SEK (368 kr).<br /> * Kui patsiendil on erakorraline probleem ja ta peab külastama haigla erakorralist vastuvõttu- on tasu 220 SEK (368 kr).<br /> * Mammograafiline kontroll - 100 SEK (167 kr).<br /> * Günekoloogiline kontroll - 100 SEK (167 kr).<br /> * Lastele- teismelistele ja sõduritele on teenused tasuta.<br /> * Tervisekontrolli eest enne töölevõttu tuleb tasuda 200-1000 SEK (335-1674 kr).

<br /><strong>Keskmine kuupalk Lõuna-Rootsis (Rootsi kroonides- sulgudes Eesti kroonides):</strong>

* Teenindav personal - 16 106 (26 958 kr)<br /> * Abiõde - 17 365 (29 066 kr)<br /> * Põetusõde - 17 676 (29 586 kr)<br /> * Medits. sekretär - 17 684 (29 600 kr)<br /> * Terapeut - 21 209 (35 500 kr)<br /> * Medõde - 21 555 (36 079 kr)<br /> * Füsioterapeut - 21 835 (36 548 kr)<br /> * Füsioloog - 26 430 (44 239 kr)<br /> * Abiüldarst - 28 300 (47 369 kr)<br /> * Assisteeriv perearst/spetsialist - 36 439 (60 992 kr)<br /> * Vanem perearst/konsultant - 51 059 (85 463 kr)

<br /><em>Allikas: Tarmo Loogus- september 2005</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.