Ägeda müokardiinfarkti ravi sõltub paljuski vanusest

Uurimuste andmetel on leitud ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) ravis suuri varieeruvusi nii riigiti kui ka riigi piires.

Südame- ja veresoonkonna haigused (SVH)- sealhulgas äge müokardiinfarkt (ÄMI)- on kogu maailmas peamiseks surmapõhjuseks- millesse sureb aastas umbes 17 miljonit inimest. SVH põhjustasid 2000. aastal ligikaudu 41 protsenti kõigist surmajuhtudest Euroopas- Eestis moodustavad SVH rohkem kui 50 protsenti kõigist surmapõhjustest.

Arenenud maades ilmneb oluline südame isheemiatõve suremuse langus viimase kolme kümnendi vältel. Ida-Euroopa maades- sealhulgas Eestis- niisugust langustendentsi ei esine.

Suremuse vähenemist südame isheemiatõvesse seletatakse eelkõige fataalsete ja korduvate ÄMI-de- vähem ÄMI esmashaigestumuse vähenemisega. Selle üheks põhjuseks peetakse ÄMI haigete ravikvaliteedi paranemist (õigeaegne ja laialdasem reperfusioonravi kasutamine- tõhusam sekundaarne preventsioon). Seega - üheks võimaluseks vähendada südame isheemiatõve suremust ja korduvhaigestumust on parandada ÄMI haigete ravikvaliteeti.

Siiski rakendatakse tõenduspõhise meditsiini formuleeritud ravijuhendeid igapäevases kliinilises praktikas veel puudulikult.

<strong>Varieeruv ravi<br /></strong>Uurimuste andmetel on leitud ÄMI ravis suuri varieeruvusi nii riigiti kui ka riigi piires. Et parandada ÄMI haigete ravikvaliteeti- on vajalik võimalikult täielike andmete saamine haiguse diagnoosimise ja ravi eriaspektide kohta. Seda võimaldavad kliinilised registrid. Rõhutatakse- et oluline on andmete kogumine selekteerimata patsientide kohta.

Eestis ei ole siiani ÄMI haigetel rakendatavaid ravimeetodeid ega ravitulemusi regulaarselt hinnatud. Tallinna ägeda müokardiinfarkti register- mis kogus andmeid MONICA protokolli järgi aastatel 1991-1997- võimaldab analüüsida selekteeritud patsientide rühma väheseid raviandmeid.

Viimastel aastatel on palju tähelepanu pööratud naissoost- diabeediga ja eakatele ÄMI haigetele- kelle prognoos elulemuse suhtes on uurimuste alusel halvem. Ühe põhjusena on välja toodud neil patsientide rühmadel tõenduspõhiste ravistrateegiate harvemat kasutamist. Samas - meditsiinis on eesmärgiks kõigile haigetele pakkuda efektiivset ravi võrdsete printsiipide alusel.

Hospitaliseerimisel esinevat hüperglükeemiat ÄMI haigetel seostatakse halvemate ravitulemustega. Seni teadmata põhjustel on näidatud suhteliselt halvema ravitulemuse esinemist just neil ägeda hüperglükeemiaga haigetel- kellel anamneesis ei ole diabeeti.

Kuna Eestis puudub info hospitaliseeritud ÄMI haigete eespool nimetatud aspektide kohta- oli meie uurimustöö eesmärk hinnata haiglatüübi- soo ja vanuse efekti ÄMI haigete ravikäsitlusele ja -tulemusele ning diabeedi ja hüperglükeemia seost ÄMI haigete ravitulemusega.

<strong>Uurimus hindas ravikvaliteeti<br /></strong>Eesti Haigekassa andmebaasist saadi juhuvalim- et hinnata haiglatüübi efekti ÄMI haigete ravikäsitlusele. Haiglad klassifitseeriti perkutaanse koronaarinterventsioonide tegemise võimaluse alusel- kusjuures kolmanda etapi haiglates oli antud võimalus olemas.

Leidsime- et kolmanda etapi haiglate arstid kasutavad võrreldes teise etapi haiglate arstidega haiglaperioodil ning soovitavad ka ambulatoorselt oluliselt sagedamini AKE-inhibiitoreid ja statiine- millel on tõendatud ÄMI haigetel prognoosi parandav toime. Aspiriini ja beeta-adrenoblokaatorite- mida soovitatakse kõigile ÄMI haigetele vastunäidustuste puudumisel- kasutamine on sarnane.

Reperfusioonravi kasutamissagedus ST-segmendi elevatsiooniga ÄMI haigetel- mis on otseselt seotud parema ravitulemusega- on võrdne mõlema etapi haiglates (43 protsenti). Samas rakendatakse reperfusioonravi teistes riikides Eestist oluliselt sagedamini.

Vajalikud on edasised jõupingutused ÄMI haigete ravikvaliteedi parandamiseks ja ühtlustamiseks vastavalt üldtunnustatud ravijuhenditele.

<strong>Ravitulemus sõltub vanusest<br /></strong>Uurimustöö teiste eesmärkide täitmiseks kasutati Eesti müokardiinfarkti registri andmeid selekteerimata ÄMI patsientide kohta- kes hospitaliseeriti Tartu ülikooli kliinikumi ajavahemikus 2001- 2003.

Leidsime- et ÄMI-ga naised on vanemad kui mehed (73-5 a versus 65-6 a) ja neil esineb rohkem kaasuvaid haigusi. Enamik soolisi erinevusi ravikäsitluses kadus pärast vanuse järgi kohandamist. Statistiliselt olulist soolist erinevust 30 päeva letaalsuses ei esinenud (13-2% meestel- 17-4% naistel- p=0-247). Samuti ei osutunud sugu oluliseks prognostiliseks teguriks 30 päeva letaalsuse korral.

Seega järeldasime- et vanus on soost olulisem tegur ÄMI haigete ravikäsitluse otsustamisel ja ravitulemuste puhul- mida kinnitavad ka teised selekteerimata ÄMI juhte analüüsinud uurimused.

Uurides vanuse mõju ÄMI haigetele- leidsime- et vanemad kui 65-aastased patsiendid moodustavad kaks kolmandikku kõigist hospitaliseeritud ÄMI patsientidest- mis veel kord rõhutab vajadust pöörata tähelepanu ka eakamatele ÄMI haigetele.

Eakamatel ÄMI haigetel esineb sagedamini kaasuvaid haigusi. Ainuke ravim- mille kasutamises vanusest tingitud erinevust ei ilmne- on aspiriin. Statiinide kasutamises ja reperfusioonravi ning invasiivsete protseduuride rakendamises avaldub selge vanuseline trend - neid kasutatakse vähem eakatel patsientidel. Väga eakad patsiendid (85-aastased ja vanemad) saavad vähem ravijuhendites soovitatud ravi ning nende haiglasisene letaalsus (36-1 protsenti) on viis korda kõrgem kui alla 55-aastastel patsientidel (7-5 protsenti).

Järjest enam rõhutatakse- et raviotsused ei peaks põhinema vanusel- vaid kindlakstehtud vastunäidustuste puudumisel.

<strong>Hüperglükeemia mõjud<br /></strong>Sarnaselt teiste uurijatega leidsime- et hüperglükeemia (veresuhkur gt;11mmol/l) esinemine ÄMI haigetel hospitaliseerimisel seostub 180 päeva letaalsuse kõrge riskiga.

Hüperglükeemiaga patsientidel- kellel anamneesis ei ole diabeeti- on kõrgeim 180 päeva letaalsus. Hüperglükeemia on patsientidel- kellel pole diabeeti varem diagnoositud (mitte aga diabeedihaigetel)- 180 päeva letaalsuse sõltumatu prognostiline tegur.

Veresuhkru väärtus hospitaliseerimisel võib olla kasutatav marker ÄMI-järgse halva prognoosiga haigete väljaselgitamiseks- kelle glükometaboolne seisund ja teised modifitseeritavad kardiovaskulaarsed riskitegurid vajavad ranget kontrolli.

<br /><strong>TIIA AINLA<br /></strong>Tartu ülikooli kardioloogiakliinik

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.