ARVAMUS:

Kas anda perearsti nimistu pidamise õigus omavalitsusele või haiglale?

<strong>Kas anda perearsti nimistu pidamise õigus omavalitsusele või haiglale?</strong>

Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik ütles 19. oktoobril Pärnus tervishoiujuhtide kolleegiumis esinedes- et Eestis on üle 50 tühja nimistu- sest perearstid lihtsalt ei lähe tööle maapiirkonda.

Kõneldud on perearsti nimistu pidamise õiguse andmisest omavalitsusele. Pärnus räägiti ka võimalusest anda nimistu pidamise õigus kohalikule toimivale haiglale.

Viljandi maakonnaarst Henn Sepp ütles- et tänavu suvel tegi ta pärast ühe perearsti lahkumist Viljandi haiglale ettepaneku teha Kõpu perearsti tööd. Viljandi haigla loobus pakkumisest.

<strong>MU</strong>

 

<strong>*******************************</strong>

 

<strong>KOMMENTAAR: Haigla pole huvitatud</strong>

<strong>Enno Kase-<br /></strong><u>Viljandi haigla ravijuht:</u>

"Esiteks ei tööta haiglates perearste- pole kellelegi seda tööd pakkudagi. Kui sisearstil ongi vastav lisaeriala- siis kas ei võimalda põhitöö koormus tal suuremahulist lisatööd või ei soovi ta hakata käima tööle kolmekümne kilomeetri kaugusele oma harjunud töö asemel või sellele lisaks.<br /> Kui perearsti töö maal pakuks huvi haiglaarstile- siis ilmselt ka perearstile ja seal töötakski päris perearst.

Baasrahata- pearahata ja ainult tervishoiuteenuse hinna eest on haiglal võimatu kindlustada oletatav töötegija transpordiga tööle ja tagasi- kindlustada visiitide tegemine- pidada ülal eemalasuvaid tööruume- tagada töövahendid jne. Haigla ei saa lõputult osutada üha uusi teenuseid ja neile peale maksta.

Täiendava töötaja palkamine haigla põhitegevusega - eriarstiabi osutamisega - mitteseotud ja olulist kahjumit tekitavasse tegevusvaldkonda ei ole võimalik ega otstarbekas.

Sisuliselt on probleemid samad- mis jätavad tühjaks väikesed alakoormatud perearstipraksised. Analoogselt toovad ka eemalasetsevad eraldiseisvad kiirabibaasid brigaadipidajale (loe: haiglale) enam kulutusi kui riik katab.

Kena ja populistlik oleks küll pookida mittetoimetulevad teenused külge nn suurele vennale (omavalitsus- haigla vms) ja sellega tekitada sisuliselt ristsubsideerimise efekt ning varjata probleemi olemust. Kas see ka õige oleks? Pigem ei. Tekiks teenuse hinna ja väärtuse moonutatud pilt- mis raskendaks mõistlike lahenduste kujundamist."

 

<strong>*******************************</strong>

 

<strong>KOMMENTAAR: Jjääb üle omavalitsus</strong>

<strong>Henn Sepp</strong>-<br /><u>Viljandi maakonnaarst- Eesti Maakonnaarstide Koja juhataja:</u>

"Praegune Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (§ 7) lubab perearstiabi osutada ja perearstil tegutseda kahel moel: nimistu alusel või nimistuta eriarstina.

Kui perearst tegutseb nimistu alusel- saab ta haigekassaga sõlmitud lepingu järgi nimistu baasraha- pearaha ja kindla protsendi uuringuraha nimistu iga patsiendi eest. Nimistu variant on mugav nii perearstile (lepingu maht seotud nimistu suurusega) kui haigekassale (perearst peab selle rahaga välja tulema- tal ei ole alust poole lepingu pealt lisaraha nõuda).

Kui perearst tegutseb nimistuta eriarstina- siis esitab ta haigekassale arve iga vastuvõetud patsiendi ja talle tehtud uuringute kohta ning haigekassa maksab arved perearstiga sõlmitud lepingu eelarve piires kinni. Seega tegutseb perearst teisel juhul haiglavälise või ambulatoorse eriarstiabi reeglite järgi ja sõltub haigekassa raha hulgast.

Praegu on probleem selles- et perearste Eestis on vähem kui vaja - vaja oleks 2000 inimest ühe perearsti kohta- aga meil on umbes 1625 - ja eelkõige on neid puudu väljaspool suuri linnu.

Olukorras- kus perearsti leping haigekassaga paneb arstile majandusliku vastutuse- kaasa arvatud võimaluse pankrotti minna (teeb temast ettevõtja ja tööandja)- on rohkem neid perearste- kes oleksid nõus olema töövõtjad ja töötama perearstina (nagu haiglaarstid) kui neid- kes tahaksid võtta ka majandusvastutuse.

Seetõttu olekski vaja - ja selle ettepaneku on juba käesoleva aasta kevadel sotsiaalministeeriumile teinud Eesti Maakonnaarstide Koda -- et seaduses tehtaks vastav muudatus ja peale perearsti võiks nimistu pidaja olla ka kohalik omavalitsus- kui piirkonnas ei ole perearsti- kes sooviks ise nimistut pidada.

See muudatus oleks vajalik- kuna...

1. ...ettevõtjaid-perearste ei jätku (eelkõige maapiirkonda);<br /><br /> 2. ...maapiirkonnas tegutseb enamik perearste endiste ambulatooriumide ruumides- mis on kohalike omavalitsuste omad ja mille renoveerimisse on omavalitsused seni juba panustanud;

3. ...perearstiabi korraldamine- mis on tegelikult kohaliku elu küsimus- muutub ka kohaliku võimu jaoks tähtsaks.

Mis puutub Enno Kase selgitusse (ülal - <em>Toim</em>.)- et sisearstil on isegi tööd ja ta ei saa lisaks põhitööle Kõpus käia- siis ta vahest ei mäleta suvel räägitut täpselt. Kui ma käisin haiglas läbi rääkimas- siis oli jutt sellest- et vaba perearst on olemas- aga ta ei taha võtta majandusvastutust- küll on aga nõus olema arst-töötaja. Tol korral ütles haigla juht Ülle Lumi- et neil on piisavalt probleeme eriarstiabi korraldamisega - mis on ka tõsi - ja nad tahavad keskenduda põhitegevusele ega ole huvitatud lisategevustest."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.