Kardioloogide konverents õhutas arste uusi diagnoosivõimalusi rakendama

20.–22. oktoobrini peeti Vilniuses III Balti- ja Põhjamaade kardioloogide konverents, mille põhiteema oli hüpertensioon.

20.-22. oktoobrini peeti Vilniuses III Balti- ja Põhjamaade kardioloogide konverents- mille põhiteema oli hüpertensioon.

Konverentsile eelnes satelliitsümpoosion Tallinnas- kus osales ligi 400 Eesti arsti. Kohal viibis ka Euroopa ja kogu maailma hüpertensiooni <em>grand old man</em> professor Alberto Zanchetti- kelle ettekanne “Asymptomatic carotid atherosclerosis- antihypertensive and lipid-lowering treatments: Results of the PHYLLIS trial” tõlgiti sünkroonselt eesti keelde. Prof. Margus Viigimaa rääkis teemal “Hüpertensiooni farmakoteraapia Eestis: ravijuhised ja igapäevane praktika”.

Vilniuses tegi ettekande kaks Eesti professorit. Margus Viigimaa Tallinnast rääkis hüpertensiooni ravist Eestis ning võrdles seda uute ravijuhistega maailmas. Teine ettekandja oli professor Rein Teesalu Tartust- kelle teema oli “Arterid ja hüpertensioon”.

Viigimaa tõdes oma ettekannet refereerides- et hüpertensiooni ravi on Eestis kümne viimase aasta jooksul adekvaatseks muutunud. “Maht on suurenenud umbes neli korda ning vanu ravimgruppe- millel on palju kõrvaltoimeid ja mille pikaajaline efektiivsus on väike- peaaegu enam ei kasutata.”

<strong>Iga seitsmes hüpertoonik<br /></strong>Prof. Viigimaa sõnutsi kasutatakse Eestis enam-vähem sama ravistruktuuri nagu Soomes ja Norras. “Kõige rohkem saamegi end võrrelda Soomega- sest sealgi on hüpertoonikuid palju- kuigi nende arv on tänu teadlikule elustiilile kahanenud. Soomes saab umbes iga seitsmes inimene hüpertensiooniravi. Eestis elab alla pooleteise miljoni elaniku- 2004. a sai vererõhku alandavat ravi 199 000 inimest - suurusjärk on sama-” võrdles ta.

“Üks erinevus meie ravipraktikas siiski on. Me peaaegu ei tarvita kõige uuema grupi preparaate- angiotensiini retseptorblokaatoreid. Nende kasutajate arv on alla ühe protsendi kõigist hüpertensiooniravi saavatest inimestest- Põhjamaades on see näitaja tunduvalt suurem-” rääkis kardioloog. Põhjus on selles- et neid ravimeid kompenseeritakse ainult 50 protsendi ulatuses.

Margus Viigimaa mainis- et Leedu haigekassa võttis need just nädal enne konverentsi soodusnimekirja. “Loodan- et lähiajal tehakse seda ka meil.”

Vilniuses tutvustas ta ka Eesti uusi hüpertensiooni ravijuhiseid- mis on praegu kooskõlastusel haigekassas.

<strong>Riski konkretiseerimine<br /></strong>Praktiseerivatele arstidele pakkusid konverentsil suurt huvi ultrasensitiivse C-reaktiivse valgu analüüsi võimalused haiguste täpsemal diagnoosimisel.

“Seda on Tartus ja Tallinnaski alles mõni aasta määratud. Uusi riskimarkereid tuleb pidevalt juurde ja see on hea juhuks- kui tuleb otsustada hüpertensiooni- või kolesterooliravi alustamise üle. Need on eluaeg kestvad ravid- mida tuleb põhjalikult kaaluda. Peame kasutama elustiili muutust- aga kui ühel hetkel selgub- et sellest on vähe- ei pääse otsustamisest. Kui oleme kahevahel- siis aitab palju riski konkretiseerimine: määrame ultrasensitiivse C-reaktiivse valgu- samuti homotsüsteiini ja apolipoproteiin B- kui rääkida neist analüüsidest- mis on jõudnud kliinilisse praktikasse-” selgitas Viigimaa.

<strong>Beetablokaatorid: poolt ja vastu<br /></strong>Kõige põnevamaks Vilniuses kuuldust pidas professor debatti teemal “Beetablokaatorid kui esmavaliku ravimid hüpertoonikutel - ei või jaa?”- mida juhtisid Peter Nilsson Rootsist ja Gareth Beevers Suurbritanniast.

“Selle üle on viimasel ajal olnud väga palju diskussioone. Me ei saa esitada kategoorilist küsimust: ei või jaa? Peter Nilsson ütles ilusti- et ravimid on nagu palett kunstniku käes- kus peavad olema kõik värvid- et saaks maalida suurepärase pildi ehk siis valida igale patsiendile sobivaima ravimite kombinatsiooni-” rääkis Margus Viigimaa.

Kogu aeg valitsenud põhimõttesse- et beetablokaatorid on esmavaliku ravimid hüpertensiooniravis- on tema sõnutsi tekkinud palju kahtlusenoote. On suurenenud patsientide hulk- kes ei peaks beetablokaatoreid saama.

Viigimaa nimetas ühe huvipakkuvamana ka Itaalia professori Alberto Zanchetti ettekannet- mis tugines hiljutisele rohkem kui 500 patsiendiga korraldatud uuringule. “Tulemus viitas sellele- et AKE-inhibiitorid- mida meiegi Eestis väga palju kasutame- ja statiin annavad hüpertensiooni ravis palju parema tulemuse kui diureetikum ja statiin.”

Järgmine Balti- ja Põhjamaade kardioloogide konverents peetakse kolme aasta pärast taas Tallinnas.

<br /><strong>PIIA TAMME<br /></strong><a href="mailto:mu@mu.ee">mu@mu.ee</a>

 

 

******************************

 

<u>KOMMENTEERIVAD</u>

<strong>Vilniuse konverents andis uusi mõtteid ravitööks</strong>

Pärnu haiglast käis Vilniuses ravimifirma Krka toel kaheksa arsti (üldse viis firma konverentsile 41 Eesti meedikut). Küsimusele- kas konverentsil osalemine nende arstitöös midagi muudab- vastasid haigla ambulatoorse osakonna juhataja sisearst Maie Puusaag- neuroloog Heli Penu ja kardioloog Evelin Ratnik.

 

<strong>Maie Puusaag</strong>-<br /> Pärnu haigla sisearst:

“Mulle kui sisearstile meeldis väga- et oli võimalus osalejate ringi laiendada. Tänu Krka vastutulelikkusele saime kaasa võtta ka neuroloogi. Närviarst puutub ju samuti iga päev kokku kõrgvererõhutõve järelmõjudega ja on hea- kui ta kuuleb üldist uuemat teavet vererõhuhaiguste kohta.<br /> Mida ma ise sealt kaasa võtsin? Kindlasti teadmise- et tuleb rohkem ja julgemini juurutada teatud riske näitavaid analüüse- näiteks määrata ultrasensitiivseid C-reaktiivseid valke. See on valk- mille abil võib vere madalale kolesteroolitasemele vaatamata ennustada südamehaiguste ohtu.<br /> Pärnus pole see olnud päris igapäevane analüüs. Ostsime seda Tartu ülikooli kliinikumi laborist. Meie oma labor kõhkles- kas proovide arv ikka kujuneb nii suureks- et see majanduslikult ära tasub. Selle aasta sügisest tehakse seda analüüsi ka meie haigla laboris. Kõik Vilniuses käinud arstid on seda meelt- et neid analüüse tuleb teha hoopis sagedamini.<br /> Huvitav oli teada saada ka seda- kuidas samm-sammult muutuvad ravimite kasutamise järjekord ja stiil. Kui seda kuulda ilusas selges diskussioonis “poolt ja vastu”- toob see kõik küljed arsti jaoks paremini välja.”

 

<strong>Heli Penu</strong>-<br /> Pärnu haigla neuroloog:

“Insult ei teki tühjale kohale. Põhjus on ikka mingi südamehaigus- väga tihti just kõrgvererõhutõbi.<br /> Minule jäi konverentsilt kõlama mõte- et ka neuroloog võiks natuke agressiivsemalt ise ravi alustada- kui tema juurde tuleb kõrgvererõhutõvega või kolesteroolitõusuga patsient - et teda ei pea tingimata kardioloogi või perearsti juurde suunama.<br /> Uuematele teadusuuringutele tuginevatest ettekannetest olid eriti huvitavad need- kus räägiti kolesterooli tõusust põhjustatud veresoonte põletikust ja selle ravivõimalustest.<br /> Kõik- mis on seotud kõrgvererõhutõve või ateroskleroosiga- puudutab sama palju neurolooge kui kardiolooge. Kahjuks ravime enamasti tüsistusi. Meile satuvad nn insuldieelses seisundis (pearinglusega) ehk transitoorse isheemilise atakiga haiged. Just nende puhul on esmatähtis- et me uuriksime pärast esmast tugevat ajuvereringehäiret- kas patsiendil on vererõhu- või kolesterooliprobleeme- ja raviks neid- et ennetada tüsistusi.<br /> Eriarst usaldab teist eriarsti. Kardiolooge kuulates hakkasin nende asjade üle hoopis tõsisemalt mõtlema.”

 

<strong>Evelin Ratnik</strong>-<br /> Pärnu haigla kardioloog:

“Peale kolesterooli tõusu on südame isheemiatõvel ka teisi riskifaktoreid. Ultrasensitiivse C-reaktiivse valguga oleme alles viimase aasta jooksul tegelnud. Seda oli mainitud- aga me ei osanud sellele piisavalt tähelepanu pöörata.<br /> Mulle meenub üks patsient- vanahärra- kel olid aastaid rütmihäired. Ta sattus Tartusse veresoonte uuringule. Hoolimata sellest- et kolesterooli tase oli normi piires- olid patsiendi veresooned nii ummistunud- et ta läks aortokoronaarsele ?unteerimisele. Nüüd elab ta väga hästi.<br /> Vilniuses toimunud konverents hõlmas ainult Baltikumi ja Põhjamaade kardiolooge- kuigi esinejad olid oma ala tipud ka teistest riikidest. Tänu väiksemale seltskonnale oli parem võimalus suhelda kolleegidega Lätist ja Leedust. Leedus on kardiokirurgia väga hästi arenenud- nemad tegelevad isegi südame transplantatsiooniga. Võib-olla saame tulevikus ka oma patsiente nende juurde suunata.”

 

<br /> *****************

 

<strong><u>Konverents</u></strong>

* I Balti- ja Põhjamaade hüpertensiooni konverents peeti prof. Margus Viigimaa algatusel 1998. aastal Tallinnas. II konverents oli Riias 2001. aastal ja III konverents tänavu 20.-22. oktoobrini Vilniuses.

' Järgmine konverents peetakse kolme aasta pärast taas Eestis.

<em>Allikas: korralduskomitee</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.