Linnugripp ületab piire

Linnugripi viirus on suure muutlikkusvõimega ning suudab ületada liigibarjääre, kuid praegu pole paanikaks põhjust, nentis Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rahvusraamatukogus peetud loengul.

Linnugripi viirus on suure muutlikkusvõimega ning suudab ületada liigibarjääre- kuid praegu pole paanikaks põhjust- nentis Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rahvusraamatukogus peetud loengul.

Looduse Omnibuss korraldab Eesti Rahvusraamatukogus igal esmaspäeval ühe looduseteemalise loengu. Eelmisel nädalal rääkis ornitoloog ja loodusfotograaf Ivar Ojaste lindude rändest ja näitas slaidiprogrammi- taustaks mängis kitarril Robert Jürjendal. Kuulo Kutsar selgitas viimasel ajal maailmas ka inimesi nakatanud linnugripi viiruse võimalikke levikuteid ning vastas küsimustele.

<strong>Vaktsiini veel pole<br /></strong>Maailmas on hakanud inimestele levima A-linnugripi viirus H5N1- mille vastu ravimifirmad alles töötavad vaktsiini välja. See võib võtta aega 3-8 kuud. Linnugripivaktsiin lindudele on olemas- kuid linnuvaktsiini ei tohi süstida inimestele. Kui vaktsiin valmib- kaitstakse sellega esmajoones linnufarmide töötajaid ja veterinaare.

Esimesed linnugrippi nakatunud inimesed avastati maailmas 1997. aastal Hongkongis. Mõni aasta hiljem juhtumid sagenesid- 2003. aasta detsembrist alates on teada 122 nakatunut- kellest 62 on surnud. Haigestunud on valdavalt pärit Kagu-Aasia riikidest: Vietnamist- Kambodžast- Taist ja Indoneesiast.

Kagu-Aasias on seni nakatunud inimesed- kes puutusid vahetult kokku linnugrippi haigestunud lindudega - linnukasvatajad ja -töötlejad.

<strong>Viiruse levimine<br /></strong>Viirus levib piisknakkusena ja lindude väljaheitega- kust haigusetekitaja võib sattuda (näiteks saastunud jalanõudega) ka teistesse siseruumidesse või linnufarmidesse. Looduses on linnugripi reservuaariks veelinnud- metspardid ja -haned- kes ise ei haigestu- kuid kannavad haigusetekitajaid.

Teadaolevalt on H5N1 linnu+grippi haigestunud ka sead ja hobused- viiteid on koerte- kasside ja tiigrite nakatumisele. Samas on teada mitmete muude linnuliikide (tuvide- kajakate) nakatumist teist liiki linnugripiviirustega- mis ei ole inimesele ohtlikud.

Linnugripi nakkuse tunnusteks inimestel on kõrge palavik (üle 38 kraadi)- kurgu- ja lihasvalu- ka silmamunade valulikkus- köha ja hingamisraskused. Tüsistusena võib tekkida kopsupõletik.

<strong>Kaitsesüst tavagripi vastu<br /></strong>Tervisekaitsjad soovitavad eriti nendel inimestel- kes plaanivad sõita Kagu-Aasiasse- teha kaitsesüst tavalise gripi vastu. See aitab ära hoida juhtumeid- mida praegu kõige rohkem kardetakse: kui tavalist grippi põdev inimene nakatub linnugrippi- vahetavad viirused organismis geneetilist materjali ning võib moodustuda uus- kõrgelt patogeenne viirus. See võib hakata levima inimeselt inimesele. Seni pole haigusetekitaja inimeselt inimesele levinud. Selline levik on pandeemia tekkimise üks põhilisi eeldusi.

A/H5N1-linnugripp on viimastel nädalatel nihkunud Euroopasse- vastavaid teateid lindude haigestumisest on tulnud Türgist- Rumeeniast ja Horvaatiast. Avalikkuseni on jõudnud ka valeteateid- näiteks Suurbritannias surnud papagoi põdes papagoihaigust- mitte linnugrippi.<br /> Rumeenias avastati linnugripp Doonau jõe deltas- mis on tähtis lindude läbirände piirkond. Haigestunud rändlinnud võivad haigust edasi kanda vabalt peetavatele kodulindudele.

Kuulo Kutsar rõhutas- et ka Kagu-Aasias levis haigus ainult vabalt peetud kodulindude hulgas- mitte suletud farmides.

Ivar Ojaste ütles oma ettekandes- et rändlindude rännuteed ei kulge ida-lääne suunas- vaid valdavalt põhja-lõuna suunas- aga ka kirde-edela või loode-kagu suunas. Lääne-Aafrika riigid- kuhu Eesti kaudu rändavad linnud talveks peamiselt suunduvad- pole tüüpilised linnugripi haiguskolded nagu Kagu-Aasia riigid.

Seetõttu pidas Kutsar vähetõenäoliseks- et linnugripp võiks jõuda Eestisse kevadel tagasi pöörduvate rändlindude kaudu- nagu kardetakse. Seda ei saa muidugi välistada- kuid suuremaks ohuks on Kagu-Aasiat külastavad turistid. Lennuk jõuab sealt siia kaheteistkümne tunniga- linnugripi peiteaeg on kaks-kolm päeva- mille jooksul inimene ei tea veel oma haigestumisest ning võib teadmatusest nakatada teisi inimesi.

<strong>Kuumus hävitab viiruse<br /></strong>Kuulajad tahtsid teada- kas nakkushirmu tõttu võib kasutada toiduks linnuliha ja -mune. Kutsar vastas- et seni pole keegi linnuliha või -munade söömise kaudu nakkust saanud. Kui liha läbi küpsetada ja muna keeta (vähemalt neli-viis minutit)- viirus hävib.

Õhu kaudu võib viirus levida inimeselt inimesele- kui ollakse teineteisest kinnises ruumis vähemalt 1-1-5 meetri kaugusel. Seega on haiguspuhangu ajal õigustatud kanda siseruumides nn kirurgimaski. Kutsar toonitas- et mask kaitseb järjest kasutades vaid 2-3 tundi- seejärel tuleks see vahetada uue vastu. Ka tuleb maski vahetada juhul- kui see märgub. Avatud maastikel- kus liigub tuuleõhk- pole maski vaja kanda.

Linnufarmis tuleks lisaks maskile kanda kummikindaid ja kaitseprille- desinfitseerida jalatseid ja vajadusel ka sõidukite rattakumme. Inimestel tuleks kinni pidada elementaarsetest puhtusenõuetest- pesta sageli käsi jms. Loomulikult ei tohiks surnud linde palja käega katsuda.

<strong>Hukkamine on hädavajalik<br /></strong>Kui mingis farmis avastatakse linnugripp- kuuluvad kõik linnud hävitamisele. Maailma praktika näitab- et selleta haigusele piiri ei pane. Näiteks Mehhikos 1992. aastal puhkenud linnugripi ajal ei järgitud seda nõuet ning seetõttu vältas epideemia ligi viis aastat.

Epideemiaks nimetatakse ulatuslikku nakkushaiguse levikut ühe või piiritletud arvu riikide seas- pandeemia haarab ühe või mitu kontingenti. 20. sajandil levisid inimese gripipandeemiad üle maailma 6-9 kuuga- tänapäeval võib haigus levida juba kolme kuuga.

“Loodusseadusi peame austama- neid muuta me ei saa-” nentis Kutsar ja avaldas lootust- et meil ei tule olla musta stsenaariumi- linnugripi pandeemia- tunnistajaks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.