Patoloog Enn Jõeste pälvis tunnustuse elutöö eest

Põhja-Eesti regionaalhaigla aastakonverentsil andis juhatuse esimees Tõnis Allik haigla elutöö-Oscari üle enam kui nelikümmend aastat patoloogina töötanud Enn Jõestele.

Põhja-Eesti regionaalhaigla aastakonverentsil andis juhatuse esimees Tõnis Allik haigla elutöö-Oscari üle enam kui nelikümmend aastat patoloogina töötanud Enn Jõestele.

Kolmandat aastat välja antava auhinnaga käib kaasas päevakangelase loeng. “Seda loengut tulevad kõik kuulama ja pärast seda tahaks endalt küsida: mida olen mina siin elus ära teinud- mis on minu elutöö-” iseloomustas üks kolleegidest seda kirgastumise tunnet- mis tal tekkis ka eelmisel aastal südamekirurg Toomas-Andres Sullingut ning üle-eelmisel aastal näo-lõualuukirurg Siiri-Mai Hansteini kuulates.

<strong>Kolleegide tunnustus<br /></strong>Enne loengut said sõna kolleegid- kes iseloomustasid Enn Jõestet nii tõsises võtmes kui arstidele ainuomase huumoriga. Peakõneleja- tuntud neurokirurg Andres Ellamaa ütles sissejuhatuseks- et Jõestet teavad arstid väga hästi- aga haiged väga vähe. Patoloogia on tema sõnul “hämar asi arstiteaduses”- millest enamik arste ei saa aru ja mille nad on ülikooli kolmanda kursuse kadalipu läbimise järel katsunud ära unustada.

Enn Jõeste sündis 1940. aastal kunstnike peres. “Õnn- et ta kunsti õppima ei läinud-” arvas Ellamaa. “Kunsti sees olemine on aga andnud talle oskuse näha maailma sel moel- nagu enamikule meist pole antud.”

Võib-olla tänu filoloogist abikaasale on Jõeste õppinud patoloogide “lõplikke tõdesid” väga korrektses vormis kirja panema. Lisaks on ta üks vähestest- kes pole unustanud esimesel kursusel õpitud ladina keelt ja mõistab seda igapäevaelus kasutada. Ka tema seekordne loeng lõppes ladinakeelsete sententsidega.

Ellamaa iseloomustas patolooge kui väikest ühtehoidvat vennaskonda- kes käib koos küll orienteerumas- küll soomülgastes ujumas - kes oskab puhata.

Kahekümne viie aasta eest- kui valmis Mustamäe haigla- asutas Tõnismäe laborist sinna tööle tulnud Jõeste Mustamäele kaasaegse patoloogia labori. Kaua aastaid töötas ta Eesti peapatoloogina ja teeb nüüd sama tööd ühena kolmest Eesti patoloogianõunikust.

“Tal on suur autoriteet- ta on aus ja oskab kriitikat teha nii ilusas vormis- et see mõjub-” tunnustas Ellamaa. “Kui ravikvaliteedi komisjonis ei oska keegi enam midagi öelda- vaatavad kõik Jõeste poole.”

<strong>Kogemus õpetab<br /></strong>Enn Jõeste alustas oma loengut samal lainel Ellamaaga- öeldes- et ta on lahanud ligi kaks linnahallitäit inimesi ja et kolleegid ütlevad talle vahel: “Laibakirurg tuli!”

Tõsisemalt lisas ta- et lahangute osakaal on viimasel ajal langenud ning sealt saadud andmeid ei kasutata eriti. Näiteks vähiregister pole viimased viis aastat saanud korralikult töötada ning lahangute kasutamine õppe-eesmärgil on põrkunud eetilistele probleemidele.

Jõeste on analüüsinud 400 000 biopsiat. Väikeste koetükikeste mikroskoobi all vaatamine ja järelduste tegemine moodustab patoloogi tööst ligi 90 protsenti. Ta õhutas kolleege enda eeskujul oma töö üle arvet pidama. Arvud on olulised seetõttu- et näitavad arsti kogemust. Välismaale tööle kandideerides - patoloogidest on kõikjal puudus - on kogemuse määr oluline.

Jõeste demonstreeris ühtlasi õppefilmi- mis näitas “elupuhuselt või pärast surma” võetud rakkude ja koetükikeste teekonda kirurgi noa alt laborisse. Nende värvimist- kuivatamist ja muud töötlemist- enne kui nad pannakse kahe klaasi vahele mikroskoobi all vaatamiseks. Need klaasid koos koetükikestega on tohutu õppematerjal- andmebaas ja kui vaja- siis ka juriidilised asitõendid.

Koeproove säilitatakse vähemalt kolmkümmend aastat. Nad on igas hetkes võrreldavad. Jõeste kinnitas- et talle on kingitud 1935. aastal sama süsteemi järgi tehtud proovidega klaase ning need olid nagu eile tehtud.

<strong>Kolmkümmend patoloogi<br /></strong>Veel pani ta kolleegidele südamele- et nad vormistaksid korrektsemalt saatekirju- et mitte tekitada segadust ning raisata patoloogide aega. Viimastel tuleb selletagi olla silmitsi paradoksiga- et preparaatide arv aina kasvab- aga nende vaatajate arv kahaneb. Eestis on koos kohtumeditsiinis töötajatega kolmkümmend patoloogi.

“Patoloogide loosung on “täpsus ja erapooletus”-” nentis Enn Jõeste. “Oma laua taga oleme üksi.”<br /> Oma loengu lõpetas ta sententsiga: pole paremat õpetajat kui kogemus.

<br /><strong>AITA NURGA<br /></strong><a href="mailto:aita@mu.ee">aita@mu.ee</a>

<br /><br />  

************************

 

<u>KAKS KÜSIMUST:</u>

<strong>Enn Jõeste- te näete oma igapäevases töös nii lähedalt elu ja surma - mis teeb elu ilusaks?</strong>

"Suur protsent elu ilust on terve olemine. Nähes lähedalt kannatusi ja vaevu- kuidas need lõpevad- mõtled: tervis loob heaolu- rariteetse elu. See on kõige suurem väärtus. Muud väärtused on tühised.<br /> Teiselt poolt mõistad- kui paratamatu on vananemine- vananemisega seotud haigused ja äraminek. Vahel langeb selle eest vastutus ja süü ebaõiglaselt meedikutele. Küsitakse- miks inimest ei päästetud- miks ei tehtud midagi. Aga kõike ei saa parandada- kõik osad organismist ei ole taastatavad. Me võime asendada puusaproteesi või mõne elundi- aga me ei saa inimest nooreks teha.<br /> Teine asi on enese enneaegne ärakulutamine ja sellest tingitud haigused."

<strong>Kasutasite oma kõnes patolooge iseloomustades mõistet “tuhmunud emotsioonid”...</strong>

"Patoloogid peavad töötama peaaegu ilma emotsioonideta- see käib tööga kaasas. Sellepärast ei meeldi mulle matustel käia. Ma ei oska ennast matuseseltskonda sulatada- olen seal nagu võõras."

<br /> Küsis<br /><strong>Aita Nurga</strong>

 

 

<strong>*************************</strong>

 

<strong><u>Enn Jõeste</u></strong>

* Dr Enn Jõeste- Põhja-Eesti regionaalhaigla patoloogiakeskuse juhataja-ülemarst- on teenekas patoloog- kelle elutööks on patoloogiateenistuse loomine ja arendamine alates 1980. a Tallinnas Mustamäe meditsiinilinnakus. Ta on andnud otsustava panuse elupuhuste morfoloogiliste uuringute juurutamisel on Eesti tervishoius. Jõeste osalusel loodi Tallinna infarktiregister- mis on aidanud uurida südameinfarktist tingitud äkksurma riskitegureid. Tema osalusel on toimunud põhjalik töö liigeseproteeside äratõukereaktsioonide põhjuste selgitamisel ning eesnäärmevähi prognoosi hindamiskriteeriumide väljatöötamisel.

* Enn Jõeste tegevuse kandepind ulatub üle regionaalhaigla piiride. Ta osales 1990-1995 Estmonica Infarkti Registri tegevuses WHO juures- ta on 2001. aastal loodud Eesti müokardiinfarkti registri registrinõukogu liige. Jõeste on tunnustatud õppejõud - ta on juhendanud enamikku Eestis spetsialiseerunud patolooge ja kohtuarste viimase veerandsajandi jooksul. Ta on Eesti Patoloogide Seltsi esimees ja aastast 1991 Euroopa Patoloogide Seltsi liige. Enn Jõeste on sotsiaalministeeriumi patoloogia erialakomisjoni liige ning arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni liige.

<em>Allikas: regionaalhaigla pressiteade</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.