Tartus jätkusid diabeediliidu toel koolitusseminarid apteekritele

Alates septembrist on Apteek1 Tamro Eesti kaudu Eesti Diabeediliidu (EDA) koostööpartner. Novembris mõõdetakse rahvusvahelise diabeedipäeva raames mitmes apteegis veresuhkrut ja nõustatakse elustiili suhtes.

Alates septembrist on Apteek1 Tamro Eesti kaudu Eesti Diabeediliidu (EDA) koostööpartner. Novembris mõõdetakse rahvusvahelise diabeedipäeva raames mitmes apteegis veresuhkrut ja nõustatakse elustiili suhtes.

“Apteek1 apteekide proviisorid ja farmatseudid on saanud EDA toetusel sügise jooksul koolituse<br /> kaasaegse diabeedikäsitluse- diagnoosi ja ravi osas-” ütles Tamro Eesti müügi- ja turundusdirektor Ester Eomois. “Samuti on apteekritele tutvustatud diabeetikute abivahendeid.”

<strong>Algust tehti septembris<br /></strong>Septembris alustati diabeedi teemadel loengusarja apteegijuhatajatele. Novembri alguses jätkati samal teemal - Tartus toimus koolitus apteegitöötajatele “Kuidas nõustada diabeetikust patsienti? Mida peab diabeedist iga apteegikülastaja teadma.”

Eesti Endokrinoloogia Seltsi esimees dr Jaanus Kerge tutvustas koolitusel kaasaegse diabeedi käsitlust- diagnoosimise piire ja ravi. Aire Laumets Medlabist viis läbi glükomeetri kasutamise praktilise koolituse. Diabeetiku abivahenditest apteegis ja diabeetiku jalgade hooldusest rääkis Eesti Diabeediliidu tegevjuht diabeedikabineti õde Ulvi Tammer. Teenindamise kuldreeglitest tegi apteegitöötajatele ülevaate psühholoog Katrin Hauk.

Kui südame-veresoonkonna haigused näitavad maailmas alanemistendentsi ning vähki haigestumus on stabiliseerunud- siis diabeetikute osakaal suureneb. Seda just 2. tüüpi diabeeti haigestumuse arvel (90 protsenti diabeetikute üldarvust). Eestis oli 2000. aastal diabeedihaigeid (E 11) 2794- 2001. aastal - 3078 ja 2002 - 3891.

<strong>Diabeet kui SVH<br /></strong>Diabeet põhjustab nii mikro- kui makrovaskulaarseid (sisuliselt ateroskleroos) tüsistusi. Vaskulaarsed tüsistused saavad alguse juba enne diabeedi tuvastamist- diagnoosi panekut.<br /> Üks olulisemaid näitajaid on endokrinoloog Jaanus Kerge hinnangul söögijärgse veresuhkru taseme tõus.

Selle mõõtmine on suure prognostilise tähtsusega. Lektori sõnutsi võib söögijärgne veresuhkur olla normist kõrgem 9-16 aastat enne diabeedidiagnoosi määramist. Tema hinnangul peitub 2. tüüpi diabeedi ennetuse võti prediabeedi tuvastamises. “Diabeetik on isik- kellel on justkui juba olnud üks infarkt-” näitlikustas Kerge. “Diabeetikute kardiovaskulaarne risk on 2-4 korda suurenenud.”

2. tüüpi diabeet algab reeglina pärast 40. eluaastat- ent näitab pidevat noorenemise tendentsi. Riskiks on liigne kehakaal (kuni 80 protsendil)- suur rasvasisaldus- tõusnud vererõhk. Ka naistel- kelle laste sünnikaal ületab nelja kilogrammi- on suurem risk haigestuda diabeeti.

Kõigi diabeedivormide puhul on peamiseks tüsistuste eest kaitsjaks normoglükeemia.

“Inimene võib kasutada korraga 8-10 ravimit. Tänapäeval pole see enam mingi haruldus-” nentis spetsialist. “Kõrvalekalded veresuhkrus toodavad rohkem surma kui erinevad keemilised elemendid.”  Üheks võtmeks on siin ka sage veresuhkru mõõtmine- ent patsienti tuleb õpetada- millal seda teha.

<strong>Lai valik abivahendeid<br /></strong>Eesti Diabeediliidu tegevjuht Ulvi Tammer tutvustas seminaril erinevaid glükomeetreid ja jagas veresuhkru mõõtmisel adekvaatse tulemuse saamiseks vajalikke näpunäiteid.

Glükomeetrid töötavad glükoosoksüdaasi meetodil. On fotomeetrilised ja elektrokeemilised glükomeetrid. Kindlam on kasutada viimaseid- kuna nende puhul mõjutab mõõtmistulemusi vähem tegureid. Kasutusel on palju erinevaid mudeleid ja testribad sobivad vaid konkreetsele mudelile- sestap peaks nende valikul eriti hoolas olema- et mitte asjatuid kulutusi teha.

Testimistulemusi võivad mõjutada väga mitmed faktorid: määramise tehnika (veretilga suurus- kindel aeg puuteks verega)- testimissüsteemi karakteristikud (testribade kehtivusaeg- kalibreerimine- glükomeetri puhtus)- keskkonnatingimused (temperatuur- niiskusrežiim) ja meditsiinilised tingimused (hematokrit- kas mõõdetakse kapillaarsest- venoossest või arteriaalsest verest- dehüdratsioon- kasutatavad ravimid).

Süstevahenditena on kasutusel insuliinsüstlad- eeltäidetud pen’id- täidetavad pen’id ja insuliinpumbad. Pen-süstevahendite nõelad on eri pikkusega. Ulvi Tammer soovitas kasutada võimalusel ikka lühemaid nõelu- sest süstiva diabeetiku nahk armistub kiiresti- iga väiksemagi haava paranemine võtab kaua aega. Mida väiksem trauma- seda parem.

<strong>Ettekirjutusi tuleb järgida<br /></strong>Samuti toonitas ettekandja- et nõelad on mõeldud siiski ühekordseks kasutamiseks. Kuigi apteegist antakse insuliini väljastamisel kaasa üks nõel flakooni kohta- on nõelu võimalik ka tellida. Patsiendid vajavad sellekohast nõustamist apteegitöötajalt. Kindlasti tuleks diabeedihaigele selgitada- miks sama nõela korduvkasutamisel trauma iga korraga suureneb ja mis see endaga kaasa toob.

Eriti tähelepanelikud peaksid apteegitöötajad olema testribade soodustingimustel väljastamisel. Meditsiinilise abivahendi kaardi alusel- mis väljastatakse kindlustatud isikule haigekassast raviarsti tõendi alusel- saavad lapsed ja rasedad 300 testriba aastas 90-protsendilise soodustusega.

Patsientidele- kes süstivad insuliini kolm ja enam korda päevas- on ette nähtud 250 90-protsendilise soodustusega testriba aastas. Sellest kogusest piisab aga vaid mõneks kuuks. Nii kasutavadki nutikamad patsiendid erinevaid petuskeeme. On mindud isegi nii kaugele- et trükitakse värviprinteriga neid kaarte juurde. Kõige lihtsam on aga ära kasutada apteekri hajameelsust. Kaardile tuleb kindlasti märkida- kui suur kogus testribasid on juba välja ostetud. Kui seda ei tehta- siis tuleb kompenseeritava koguse ületamisel kulud kanda apteegil endal.

<strong>Diabeetiline jalg<br /></strong>WHO 2001. aasta definitsiooni järgi on diabeetiline jalg alajäseme süvakudede põletik- haavandumine ja/või destruktsioon- millega kaasnevad neurobioloogilised muutused ning erineva kahjustusastmega perifeerne verevarustushäire. Igal kuuendal diabeetikul tuleb elu jooksul ette jalahaavandeid. Jalaprobleemid on diabeetikute levinuim hospitaliseerimise põhjus.

Kuna diabeetikutel esineb sageli tundlikkushäireid (diabeetik ei pruugi tunda isegi luumurdu)- tuleks haavandite vältimiseks kasutada enam vaatlust. Hügieenireeglite järgimine ja ettevaatus ei tule samuti kahjuks. Oluline on õigete jalanõude valik. Jalats peaks olema 1-2 cm pikem kui jalg; jalatsi laius peaks vastama proksimaalsete pöialuude laiusele.

Diabeetilise jala komplikatsioonid on väga kulukad. “Diabeetilise jala kompleksne ravi võiks vähendada amputatsioonide arvu 43-85 protsenti-” sedastas Ulvi Tammer.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

<strong><u>Diabeetiline jalg</u></strong>

<strong>Fakte:<br /></strong>    - iga 30 sekundi järel kaotab keegi jala;<br />     - <em>ca</em> 70% amputatsioonidest tehakse diabeetikutele;<br />     - jalaprobleemid on diabeetikute levinumaid hospitaliseerimise põhjusi;<br />     - diabeetilise jala amputeerimise otsene maksumus on hinnanguliselt 30-60 tuhat dollarit;<br />     - enamik amputatsioonidest on alguse saanud jalahaavanditest;<br />     - igal kuuendal diabeetikul tuleb elu jooksul ette jalahaavandeid;<br />     - hinnangute kohaselt võiks ligi 85% amputatsioone ära hoida.

<strong>Haigete õpetus<br /></strong>    - igapäevane jalgade ja jalanõude ülevaatamine- katsumine;<br />     - kui ise ei saa- ei näe- siis paluda kellegi teise abi;<br />     - jalgade pesemine- hoolikas kuivatamine- ka varbavahed;<br />     - pesemisel jälgida vee temperatuuri (37 °C);<br />     - kuivale nahale kasutada rasvaseid kreeme- mitte aga varvaste vahele;<br />     - vältida paljajalu käimist- sokid alati kingadesse;<br />     - iga päev vahetada sokke;<br />     - küüsi lõigata otse;<br />     - keemiliselt töödeldud plaastreid kalluse- konnasilmade eemaldamiseks mitte kasutada;<br />     - konnasilmi ja nahapaksendeid lasta töödelda vaid jalaspetsialistil diabeedi jalaravi kabinetis;<br />     - patsient peab meditsiinilist abi otsima koheselt- kui on tekkinud jalale vill- rakk- hõõrdumine;<br />     - patsient peab ka ise hoolitsema selle eest- et aeg-ajalt saaksid jalad spetsialisti poolt üle vaadatud.

<em>Allikas: Ulvi Tammer</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.