TEH võrgustik - viis aastat Eestis

Eestis on tervist edendavate haiglate võrgustiku aastakonverentsil räägiti rehabilitatsiooni strateegiast neerupuudulikkuse korral, toetatud elamise/töötamise teenusest jpm.

Eestis on tervist edendavate haiglate (TEH) võrgustik tegutsenud juba viis aastat- sellega on liitunud 22 haiglat. Tänavust konverentsi peeti teemal “Tervise edendamine ja kvaliteedi tagamine haiglas: standardid ja praktika”. Üritus toimus 20.-21. oktoobrini Tallinnas Tervise Arengu Instituudis (TAI) ja Tallinna lastehaiglas.

Terviseedendus on nüüdisaegse haigla igapäevatöö loomulik osa. Tervist edendava haigla eesmärk on patsiendi- tema pereliikme või lähedase- haiglatöötaja ning ka paikkonna elanike tervise edendamine ning tervist soodustava elukeskkonna kujundamine - et vähendada haigestumust ja suremust südame-veresoonkonna haigustesse- pahaloomulistesse kasvajatesse- vähendada traumatismi ja invaliidistumist.

Selliste haiglate sisuliste tegevuste ring on tavahaigla omast laiem. Sinna kuuluvad diagnostika- ravi- rehabilitatsioon- hooldus ning ka terviseedendus ja haiguste ennetamine. See on ka patsiendi ootuste ja vajaduste  arvestamine - patsiendi teavitamine- koolitamine ja nõustamine- kaasamine tema tervisega seonduvatesse protsessidesse ja otsuste tegemisse.

<strong>Ettekandjaid meilt ja mujalt<br /></strong>Aastakonverentsi esimesel päeval- mille plenaaristungi teemaks oli “Tervise edendamine ja kvaliteedi tagamine haiglas”- said sõna Maailma Terviseorganisatsiooni Tervist Edendavate Haiglate projekti üks juhte Oliver Gröne- tubakakontrolli sõltumatu ekspert Euroopas Sibylle Fleitmann Saksamaalt- sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht Alar Sepp ja TÜ tervishoiu instituudi vanemassistent Kaja Põlluste.

Pärastlõunastel paralleelsessioonidel kõneldi kvaliteedist ja koostööst juhtimispoliitika vallas- patsiendi võimestamisest kliinilises praktikas ning personali võimestamisest ehk tervislike töökohtade edendamisest haiglas.

Teine konverentsipäev oli suunatud rohkem väliskülalistele. Tutvuti terviseedenduslike tegevuste praktiliste kogemustega Tallinna lastehaiglas ja Ida-Tallinna keskhaiglas.

<strong>Dietoloogil oluline roll<br /></strong>Rehabilitatsiooni strateegiast kroonilise neerupuudulikkusega patsientide kompleksravis andis kliinikumi näite varal konverentsil ülevaate Liidia Kiisk anatoomia instituudi füüsilise antropoloogia keskusest. Tartu ülikooli kliinikumi nefroloogia osakonnas läbi viidud uurimustöö tulemusel on alustatud transplanteeritud neeruga patsientidel toitumisalase nõustamise ja kehakoostise hindamise metoodika juurutamisega.

“Kroonilise neerupuudulikkuse progresseerumist on võimalik mõjutada proteinuuria vähendamisega dieetravi abil-” märkis ettekandja. “Kroonilise neerupuudulikkusega patsientide toitumisalase nõustamise- suitsetamisest loobumise ja vererõhu kontrollimise integreerimine nefroprotektiivse ja kardioprotektiivse raviga aitab saavutada head tulemust.”

Kliinikumi taastusravi spetsialistid peavad tähtsaks patsiendi füüsilise aktiivsuse mõjutamist neerude funktsiooni parandamisel. Veeprotseduurid- võimlemine ja liikumine soodustavad proteinuuria vähendamist. Samuti on erinevat laadi ravimeetodite rakendamisel oluline osa psühhoteraapial ja nõustamisel.

“Nefroloogide- kardioloogide- endokrinoloogide- dialüüsiõdede- dietoloogi- taastusraviarstide- perearstide ning teiste kolleegide ühiste jõupingutustega on võimalik nii mõndagi teha haigete tervise ja elukvaliteedi parandamiseks ja tervishoiukulutuste kokkuhoiuks-” tõdes Liidia Kiisk.

<strong>Toetusteenus Viljandi näitel<br /></strong>Viljandimaal pakutakse toetatud elamise/töötamise teenust 31 inimesele. Toetatud elamise eesmärk on inimese iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas. See seisneb inimeste majutamises väikeses majutusüksuses koos teiste analoogsete probleemidega inimestega ja ühe professionaaliga ning igapäeva- ja koduse elu korraldamisel abistamises- tuginedes sarnaste probleemidega inimeste toetusele ja ühistegevusele.

“Kõik psüühilise erivajadusega inimesed ei vaja kõrvalist abi 24 tundi ööpäevas. Seega sobib neile pigem toetatud elamise teenus-” leidis Kaja Koger Viljandi haigla hooldusravi- ja sotsiaalhoolekande osakonnast oma ettekandes.

Toetatud elamise teenust kasutavad inimesed suudavad töötada tavapärases töösuhtes. Toetatud töötamine seisneb töövõtja ja tööandja toetamises inimese tööle rakendamisel ja töökoha ning töötingimuste kohandamises inimeste vajadustele vastavaks. Enim rakendatakse Viljandimaal kliente abitöödel (haljastus- talutööd- töö prügilas) ja käsitöö vallas.

“Töötamisest ollakse üldjuhul huvitatud- kuid ei olda võimelised konkureerima tööturul. Toetatud töötamise kaudu suureneb tööharjumus ja tõenäosus naasta tööturule-” sedastas ettekandja. “Toetatud töötamise peamised probleemid seonduvad sobivate töökohtade leidmisega. Vajadus toetatud elamise/töötamise teenuse järele on suurem kui hetkepakkumine.”

<span style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: EN-GB; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"><strong>Tegevusi rohkem<br /></strong></span>Eesti tervist edendavate haiglate koordinaatori Tiiu Härmi sõnul on väga tähtis- et haiglad arvestaksid rohkem patsiendi ootuste ja vajadustega ning aitaksid kaasa ka oma personali tervise edendamisele.

“Haigla peaks peale ravimise tegelema ka patsiendi teavitamise- koolitamise ja nõustamisega - kuidas oma haigusega toime tulla ning sellega edukalt edasi elada. Väga oluline on- et patsient ise oleks aktiivselt kaasatud ravi- ja taastumisprotsessi. Samuti on tähtis- et haiglad pööraksid tähelepanu oma personali tervisele ning töökeskkonna ja -tingimuste tervisesõbralikumaks muutmisele-” ütles ta.

<strong>Rahvusvaheline liikumine<br /></strong>Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on välja töötanud terviseedenduse standardid haiglates ning vastavalt neile on kehtestatud ka mõõdetavad kriteeriumid haiglatöö tulemuslikkuse hindamiseks (patsiendi ja personali rahulolu uuringud- meditsiinilise dokumentatsiooni läbivaatamine- koolitusseminaride kvaliteet- patsiendile mõeldud ravijuhiste ja infomaterjali hulk ning arusaadavus jne).

“Meie eesmärk on- et juba haiglate arengukavades kajastuksid terviseedenduslikud ja preventiivsed tegevused ning suundumused. Terviseedendus haiglates on kvaliteedijuhtimisel oluline osa ja nii paraneb ka tervishoiuteenuse kvaliteet-” kommenteeris Härm.

Rahvusvahelise TEH liikumise ja WHO HPH (Health Promoting Hospitals) võrgustikuga on liitunud 25 riiki- 35 regionaalset võrgustikku ja üle 700 haigla.

Eesti TEH võrgustiku haiglatel on välja kujunenud koostöö mitme WHO HPH võrgustiku haiglaga- teiste seas näiteks Palanga rehabilitatsioonihaigla ja Kaunase meditsiiniülikooli haiglaga Leedus- Bispebjergi- Hvidovre ja Glostrupi haiglatega Taanis- Kesk-Soome keskhaiglaga- A. Mayeri lastehaiglaga Firenzes jpt.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

***********************

<br />  

<strong><u>Eesti Tervist Edendavate Haiglate võrgustik</u></strong>

* TEH võrgustik asutati 25. jaanuaril 2000.

* Koordineeriv keskus - Tervise Arengu Instituut.

*  Võrgustikku arendab projekt “Eesti TEH võrgustik: väljakutsed ja võimalused”.

* TEH võrgustiku ja WHO Health Promoting Hospitals Network liikmeshaiglad (seisuga 30. september 2005):

1. AS Ida-Tallinna Keskhaigla (2002) (ITK Järve haigla kui piloothaigla alates 1999) <br /> 2. AS Lõuna-Eesti Haigla (2000)<br /> 3. AS Põlva Haigla (2000)<br /> 4. SA Tartu Ülikooli Kliinikum (2000)<br /> 5. AS Valga Haigla (2000)<br /> 6. SA Elva Haigla (2000)<br /> 7. SA Rapla Maakonnahaigla (2000)<br /> 8. SA Kuressaare Haigla(2000)<br /> 9. SA Läänemaa Haigla (2002)<br /> 10. Erahaigla Fertilitas (2002)<br /> 11. Maavanuri Hooldekodu Nõo (2002)<br /> 12. SA Tallinna Lastehaigla (2002)<br /> 13. AS Räpina Haigla (2002)<br /> 14. AS Taastusravikeskus Sõprus (2002)<br /> 15. SA Viljandi Haigla (2003)<br /> 16. SA Hiiumaa Haigla (2003)<br /> 17. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (2003) (PERi Kivimäe haigla oli võrgustiku asutajaliige - 2000)<br /> 18. SA Jõgeva Haigla (2004)<br /> 19. SA Mustvee Tervis (2004)<br /> 20. SA Ida-Viru Keskhaigla (2004)<br /> 21. SA Pärnu Haigla (2005)<br /> 22. SA Narva Haigla (2005)

<em>Allikas: Tervise Arengu Instituut</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.