10 tänavust kuud nakkushaiguste osas

Valitsuse määrus näeb ette- et meedikutel tuleb
Tervisekaitseinspektsiooni (TKI) kohalikke asutusi teavitada 61
nakkushaigusest- lisaks ka neist- mis on harva esinevad või uuesti
ilmunud (nt äge lõtv halvatus- siberi katk jne).

Enamiku haiguste kohta tuleb teave edastada 24 tunni jooksul pärast diagnoosi selgumist- mõnede haiguste kohta kohe- mõnede kohta aga kord nädalas. Viimaste hulka kuuluvad (oktoobri algusest maikuu lõpuni) gripp ja teised ülemiste hingamisteede ägedad nakkushaigused.

<strong>Gripi diagnoos täpsemaks<br /></strong>Gripi ja teiste respiratoorsete haiguste kohta on TKI tänavu arstidelt andmeid saanud kuus nädalat. Võrreldes varasemate aastatega on seis enam-vähem sama- ehk isegi pisut vähenemise suunas. Näiteks 7.-13. novembrini jõudis haigestumine 4194 juhuni- mullu samal ajal oli see arv 4251.

Arvatavasti hakkab haigestunuid peagi lisanduma- sest varasema kogemuse kohaselt on respiratoorsete viirusnakkuste hooaeg tavaliselt kahe “küüruga”: esimene (väiksem) tõus toimub detsembris- teine veebruaris-märtsis. Siis võib ette tulla nädalaid- kus arsti poole pöördub isegi üle 10 000 haigestunu.

Kui üldine ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestumine on eelnevate aastatega võrreldes enam-vähem samaks jäänud- siis tuntav vähenemine on gripistatistikas. Veel kolm-neli aastat tagasi kirjutasid arstid nädalas sadu gripidiagnoose- möödunud hooaja kõige suurem näitaja küündis vaid 70 gripijuhuni nädalas. Tuleb tunnustada arste- kes on üle saamas gripi hüperdiagnoosimisest.

Paraku ei ole meedikud ikka veel varmad grippe ja teisi gripilaadseid viirusnakkushaigusi laboratoorselt diagnoosima. Kuid vastavalt rahvusvahelisele gripidefinitsioonile on õige gripidiagnoos ikkagi vaid see- mis on laboratoorselt kinnitatud. Laborisse pöördumine tähendab ka suuremat arstipoolset patsiendist hoolimist- sest gripi puhul saaks haiguse kulgu kergendada ja tüsistusi vältida spetsiaalsete retseptiravimitega.

Seda- et ainult kliiniliste nähtude alusel on grippi ikkagi väga raske diagnoosida- on näidanud ka need vähesed gripikahtlusega laborisse saadetud proovid- millest on enamasti tuvastatud RS-- adeno- või paragripi viirused.

Gripi korrektne diagnoosimine on praegu väga vajalik ka seetõttu- et WHO on andnud pandeemiahoiatuse. Kui ei ole teada- mis tüüpi viirused Eestis ringlevad- ei saa kogu riigis õigeaegselt jaole ka pandeemilisele gripile.

<strong>Salmonelloosi hulk suurenes<br /></strong>Salmonelloosi haigestumine on taas suurenenud - kümne kuuga on registreeritud 269 salmonelloosijuhtu ehk paari eelneva aastaga võrreldes üle 140 juhu rohkem. 2004. a haigestus sama ajaga 121 inimest- 2003. a 123 inimest.

Tõenäoliselt on haigestunute arv suuremgi- sest paljud haiged ei otsi arstilt abi ning andmed nende kohta ei jõua ka statistikasse. Tervisekaitsjate tehtud uuringute kohaselt kajastub ametlikus statistikas ca 10-15 protsenti tegelikest haigusjuhtudest. Enamikul inimestest registreeritud salmonelloosijuhtude tekitajaks on <em>Salmonella enteritidis</em>.

Seevastu on vähenenud šigelloosi haigestumine- küündides varasema saja juhu asemel tänavu 10 kuuga 72 juhuni.

<strong>Norwalk-viiruse rühmad<br /></strong>Tänavu hakkas TKI eraldi arvestust pidama ka Norwalk-viiruse tekkese ägeda enteropaatia kohta. Eestis hakati seda haigust diagnoosima aastast 2002.

Tegemist on talviseks oksendamishaiguseks kutsutava lühiajaliselt ja küllaltki kergelt kulgeva tõvega. 10 kuuga on TKI registreerinud 305 Norwalk-viiruse põhjustatud haigusjuhtu- sealhulgas kolm suuremat rühmaviisilist haigestumist: Ida-Virumaal (Kiviõlis) 22 haiget- Harjumaal (Keilas) 41 ja Pärnus 18 haiget.

<strong>Puuknakkusjuhte vähem<br /></strong>2005. aasta 10 kuuga registreeriti Eestis 157 puukentsefaliidi ja 236 puukborrelioosi juhtu. Mullusest tasemest oli haigestumine väiksem. Pilt oleks veelgi parem olnud- kuid oma “panuse” andsid kolm rühmaviisilist haigestumist- mis said alguse toore kitsepiima tarvitamisest. Nendega lisandus kokku 46 entsefaliidipõdejat.

Haigusjuhtude üldine vähenemine ei pruugi aga tähendada nakkusohu vähenemist. TKI soovitab end vaktsineerimisega kaitsta.

<strong>Reisinakkuste tõusev trend<br /></strong>10 kuuga on diagnoositud 71 nakkushaigestumist nakatumisega väljaspool Eestit. (Mullu kogu aasta jooksul 69 haigusjuhtu.) Põhiliselt on tegu olnud soolenakkustega nagu näiteks A-viirushepatiit- salmonelloos ja šigelloos (düsenteeria).

Peamised nakkuskohad on olnud Egiptus- Maroko ja Portugal - soojad maad. Kuid tõbesid on toodud ka naaberriikidest (Venemaa- Läti- Leedu- Soome). Tänavu aprillis registreeriti Eestis nelja aasta tagant ka üks leetrite juht; nakatumine toimus USAs- haigestunu oli meditsiiniliste vastunäidustuste tõttu vaktsineerimata.

Lõpetuseks tuleks lisada- et tegelik nakatunute arv võib olla kordi suurem- sest siin toodud ametlikud andmed kajastavad vaid arsti poole pöördumisi.

<br /><strong>AGNES JÜRGENS<br /> IRINA DONTŠENKO<br /></strong>Tervisekaitseinspektsioon

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas senistel tegijatel peaks olema haigekassa lepingule eelisõigus?

  • Jah
    36% (16)
    36% (16)
  • Ei
    33% (15)
    33% (15)
  • Raviaha peaks liikuma patsiendiga kaasa
    31% (14)
    31% (14)

Vastanuid: 45

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.