Diabeedipäev pööras tähelepanu jalgadele

Tänavune ülemaailmne diabeedipäev oli pühendatud diabeetikute jalaprobleemidele, amputatsioonide ennetamisele. Selleteemalise konverentsi pidas eelmisel nädalal ka Eesti Diabeediliit.

Tänavune ülemaailmne diabeedipäev oli pühendatud diabeetikute jalaprobleemidele- amputatsioonide ennetamisele. Selleteemalise konverentsi pidas eelmisel nädalal ka Eesti Diabeediliit.

Endokrinoloog Marju Past Eesti Diabeedikeskusest tutvustas konverentsil meie diabeetikute seas läbi viidud küsitlust- millesarnane toimus samaaegselt kõigis kümnes viimati Euroopa Liiduga liitunud riigis. Meil oli uuringusse haaratud 216 patsienti- kes külastasid Tallinna- Tartu ja Pärnu diabeedikeskusi. Osalejaist põdes 30 protsenti I tüüpi (DM1) ja 69 protsenti II tüüpi (DM2) diabeeti.

Selgus- et enamik I tüübi suhkruhaigeid (96 protsenti) mõõdab oma veresuhkrut regulaarselt kodus. Teise tüübi puhul oli see näitaja vaid 64 protsenti. Probleemiks on testribade hind- millest suurem osa hüvitatakse vaid insuliinisüstijatele.

Tüsistustest oli diabeetiline jalahaavand DM1 patsientidest tekkinud 7-6 protsendil- suhteliselt suur oli neil ka amputatsioonide osakaal - 4-54 protsenti. DM2 puhul oli haavandeid 2 ja amputatsioone 0-67 protsendil haigetest.

<strong>Amputatsiooni ennetamine<br /></strong>Endokrinoloog Ebe Rooks toonitas käimasoleva ennetuskampaania olulisust: kõrge jalahaiguse riskiga patsientidele õige jalahoolduse õpetamine vähendab tunduvalt amputatsioonide arvu.

Praegu amputeeritakse jalg 70 protsendil juhtudel just diabeedihaigetel- vaid 30 protsenti saab kirjutada traumade ja teiste haiguste arvele. Tavaliselt eelneb amputatsioonile haavand- millega tuleb haigel koostöös arstiga kohe tegelema hakata- et ära hoida hullemat. Õige ja õigeaegse jalahooldusega saab kuni 85 protsendil juhtudest amputatsiooni vältida.

Diabeedihaigel on risk jalg kaotada 25 korda kõrgem kui inimestel- kes ei põe suhkruhaigust. Seetõttu peab haige esmajoones ise iga päev tähelepanelikult järgima hügieenireegleid ja teisi nõuandeid. Näiteks ei soovitata tal käia paljajalu isegi kodus- sest igal kriimustusel on oht kiiresti “halvaks minna”.

Veresoontekirurg Tiit Meren selgitas- millise veresoonekahjustuse korral saab kirurgiliselt jala verevarustuse taastada. Põhja-Eesti regionaalhaigla diabeediõde Tiina Mitt tutvustas Eestis ainulaadset diabeetikutele mõeldud jalaravikabinetti.

<strong>Aasta selts - Põlvamaa<br /></strong>Diabeediliit valis aasta seltsiks Põlvamaa Suhkruhaigete Seltsi- kes maakondlikest organisatsioonidest esimesena ja edukalt käivitas oma kodulehekülje.

Aasta tegijaks pärjati elutöö eest Tallinna lastepolikliinikus diabeetiliste laste päevakeskuses töötav Riina Šor.

<br /><strong>AITA NURGA<br /></strong><a href="mailto:aita@mu.ee">aita@mu.ee</a>

 

 

<strong><u>Mis soodustab diabeetilise haavandi teket:</u></strong>

* Närvikahjustus (perifeerne neuropaatia).

* Sageli esinevad deformatsioonid - haamervarbad- “nukid”- moondunud jalad- millele on raske leida sobivat jalanõud. Ebasobivad jalanõud soodustavad haavade ja villide teket.

* Jalgade verevarustuse halvenemine (perifeerne veresoonte haigus).

* Traumad- mis algul tunduvad tühised. Sageli lisandub infektsioon- mis halvendab haavandi ja trauma kulgu.

* Kui närvitundlikkus väheneb või kaob- ei pruugi haavu õigel ajal märgata.

* Nahk on sageli kuiv ja lõhenenud- mis soodustab haavandumise ja põletiku teket.

<em> Allikas: Ebe Rooks</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.