Müüdid ja tegelikkus noorte tubakatarbimises

Noorte tubakatarbimise, aga ka ennetustöö kohta on laialt levinud mitmeid müüte, mis ei vasta tegelikkusele.

Noorte tubakatarbimise- aga ka ennetustöö kohta on laialt levinud mitmeid müüte- mis ei vasta tegelikkusele.

<strong>Näiteid müütidest:<br /></strong>* suitsetamine kui eluviis on omane enamikule inimestele;<br /> * noortele saab läheneda vaid nii- nagu seda on alati tehtud - teadvustades kaugeleulatuvaid tagajärgi (vähk!) ja sellega hirmutades;<br /> * tubaka kahjulikkusest rääkides liialdatakse;<br /> * suitsetamine on igaühe enda asi;<br /> * las noor parem suitsetab- hullem- kui ta hakkaks jooma või uimasteid tarbima.

<strong>Tegelikkus on teine<br /></strong>Tegelikkuses tuleb ennetustööd tehes ja suitsetamisest loobumist soovitades silmas pidada väga mitmeid asjaolusid- mis erinevad müütidest. Suitsetamise kahjulikkusest rääkides tuleb rõhutada- et tütarlapsed on suitsetamise suhtes vastuvõtlikumad ja haavatavamad. Neil noortel- kel on juba mingi probleem käitumises ja suhtlemises- tekib kergesti teisi probleeme juurde - seega ei ole nii- et las parem suitsetab.

Süütunde tekitamine noores on vale- kuna see võtab temalt ära energia- on seotud sildistamisega ega võimalda olukorrast välja tulla.

Mõjus on mitmetasandiline ennetustöö- Eesti ja teiste riikide kogemuste kasutamine. Üks selliseid näiteid on suitsuprii klassi kampaania koolides- mis on osutunud heaks ennetusvahendiks. Õpetajatele annavad tegutsemisjuhiseid just neile koostatud materjalid trükises “Ole tubakaVABA”.

Suur kasu on üleriigilistest suitsetamisvastastest kampaaniatest- mis viivad probleemidele lähemale- kuid sellealane tegevus peaks olema järjepidev ja kindlasti eakohane. Palju määrab ka kodune atmosfäär- vanemate eeskuju.

<strong>Eesti noored poole rohkem<br /></strong>Suitsetamise levik on aastatega kasvanud- Eestis oli see kõrgeim 1980ndatel aastatel. Tubaka tarbimine kõrgharidusega ja suurema sissetulekuga inimeste seas on hakanud siiski vähenema- kuid järjest populaarsemaks on suitsetamine samal ajal muutunud kooliõpilaste ning põhiharidusega inimeste seas.

Eriti tütarlapsed on viimase kümne aasta jooksul tunduvalt enam suitsetama hakanud. Nende seas on tõusnud suitsetajate arv üks protsent aastas- kümne aastaga seega kümme protsenti.

Uuringute järgi on kõige enam suitsetajaid 15-aastaste õpilaste seas- neist suitsetab pidevalt 36 protsenti poistest ja 26 protsenti tütarlastest. Euroopa keskmine regulaarsete suitsetajate osakaal samas vanuserühmas on poole väiksem - 16-2 protsenti. Neli last viiest kasvab kodudes- kus suitsetatakse.

<strong>Arstid üsna tolerantsed<br /></strong>Kahjuks on arstide suhtumine tubakatarbimisse üsna tolerantne. Ehkki arstkonna seas on suitsetajate protsent Eesti keskmisest madalam- suitsetab 2002. aasta Eesti arstide uuringute alusel 24-1 protsenti meesarstidest ja 10-6 protsenti naisarstidest. Meditsiini- ja hooldusõdede seas on tubaka tarbimise näitajad isegi kõrgemad kui Eesti keskmised.

Suitsetamise põhjustena nimetatakse tavaliselt- et see rahustab ning aitab kontsentreeruda. See on müüt- sest suitsetamine ergutab vaid lühikeseks ajaks- pärast seda närvireaktsioon hoopis pidurdub.

Puberteediealiste seas on levinud arvamus- et suitsetamine on märk küpsusest- võimust- enesekindlusest ja elukogemusest. Paljud lapsed ja noored hakkavad suitsetama sellepärast- et nii teevad nende sõbrad või neile eeskujuks olevad täiskasvanud- sageli nende vanemad. Samas ei usuta- et suitsetamine võib neile kahjulikult mõjuda ja sõltuvust tekitada.

Taanis ja Soomes tehtud uuringud näitavad- et kui vanemad suitsetavad ja ei keela seda ka oma lastele- saab kuni 80 protsendist lastest suitsetaja.

Tervise Arengu Instituut on tegelenud tubaka vastu võitlemise projektidega alates asutuse loomisest 2003. aastal. Suurt osa projektidest on rahastanud haigekassa- keda peetakse truuks ja süsteemseks partneriks. Raha on saadud ka hasartmängumaksu nõukogust ja mitmetest Euroopa fondidest.

Ettevõtetest saab esile tõsta Statoil Eesti OÜd- kes toetas projekti “Ole tubakavaba” 50 000 krooniga ning on osalenud rahvusvahelisel üritusel “Ei-päev tubakale”- jagades suitsetamisest loobuma kutsuvaid voldikuid.

<strong>“Suitsuprii klass”<br /></strong>Alates 2002. aastast on Eestis tulemuslikult läbi viidud võistlust “Suitsuprii klass”- milles osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud. Eel- ja järelanalüüs selgitas- et õpilaste suhtumine suitsetamisse muutus taunivamaks ning suur osa õpilastest- kes olid otsustanud tulevikus suitsetama hakata- loobusid sellest mõttest.

Tähelepanuväärne on seejuures märkida- et tervist edendavate koolide võrgustikuga liitunud õppeasutustes käivad lapsed suitsetavad peaaegu poole vähem kui nende eakaaslased teistes koolides.

2005. aastal käivitus südame-veresoonkonna haiguste ennetamise riiklik strateegia- mille põhirõhk on tänavu pandud just suitsetamise piiramisele ja ennetamisele. Aasta lõpuks loodetakse jõuda nii kaugele- et vähemalt pooled 16-63-aastastest inimestest on kuulnud muutustest tubakaseaduses ning teavad oma õigusi tubakavabale keskkonnale. Kaugem eesmärk on langetada meessuitsetajate osakaalu 2008. aastaks 40 ja naissuitsetajate osa 16 protsendini.

Suitsetamise leviku vähendamiseks on riiklikeks tegevusteks planeeritud 1-01 miljonit krooni ja maakonna tasandil 370 000 krooni.

<br /><strong>KÄDI LEPP<br /></strong>Tervise Arengu Instituudi koolitervise ekspert

 

 

<strong><u>Fakte suitsetamise kohta:</u></strong>

* 2002. aasta uuringute järgi suitsetab Eestis regulaarselt 45% meestest ja 18% naistest- see tähendab- et kokku on regulaarseid suitsetajaid 355 000.

* 15-aastaste hulgas suitsetab pidevalt 36% poistest ja 26% tütarlastest. (Euroopa keskmine regulaarsete suitsetajate osakaal samas vanuses on poole väiksem: 16-2%.)

* 2002. aasta Eesti arstide uuringute alusel suitsetab 24-1% mees- ja 10-6% naisarstidest- aga meditsiini- ja hooldusõdede seas on tubaka tarbimise näitajad Eesti keskmisest kõrgemad.

* Eestis sureb suitsetamise tõttu aastas 3500-4000 inimest ja suitsetamine on peaaegu iga viienda surma põhjuseks.

* 80% lapsi kasvab kodudes- kus suitsetatakse.

* 2008. aastaks loodetakse vähendada meessuitsetajate protsenti 40ni- naissuitsetajate protsenti aga 16ni.

<em>Allikas: TAI</em>

 

<em><br /></em><strong><u>Suitsetamine on riskiteguriks vähemalt 25 haigusele:</u></strong>

*krooniline obstruktiivne kopsuhaigus;

* kopsuvähk (80% kopsuvähi juhtumitest on põhjustatud suitsetamisest- igal aastal diagnoositakse 560 Eesti mehel kopsuvähk);

* pahaloomulised kasvajad;

* südame-veresoonkonna haigused (40% südame-veresoonkonna haigustest on keskealistel tingitud suitsetamisest)

<em>Allikas: TAI</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.