PEETER LAASIK:

Pat­sien­ti­de lii­ku­mi­ne ra­vi­le tei­se rii­ki toob kaa­sa prob­lee­me nii ühel kui tei­sel pool

<strong>Pat­sien­ti­de lii­ku­mi­ne ra­vi­le tei­se rii­ki toob kaa­sa prob­lee­me nii ühel kui tei­sel pool</strong>

Londonis peeti 20.-21. oktoobrini kahepäevane mitteametlik tervishoiuministrite kokkusaamine- kus arutleti kolmel suuremal teemal: gripipandeemiaks valmisolek- väljakutsed tervishoiusüsteemides ja patsientide mobiilsus.

Kui alustada viimasest teemast- siis selle juures käsitleti kõige enam Euroopa Liidu riikide kodanike liikuvust Euroopa Liidu siseselt erinevate maade vahel. Patsientide ja teenuste liikuvuse teema on teravalt päevakorda tõusnud just seoses uute riikide liitumisega. Kokkusaamisel püstitati palju küsimusi- kõikidele neist vastuseid ei leidu- küll aga erinevaid võimalusi lahendusteks.

Peamiselt kasutavad tervishoiuteenuseid kodumaalt väljaspool turistid- pensionärid- piirialade elanikud või pikaajalise lepinguga välismaal töötavad inimesed. Esimesed probleemid tekivad sellest- et riigid ja tervishoiusüsteemid on erinevad ning inimesed on harjunud oma emamaa tervishoiu kvaliteedi ja ülesehitusega.

Inimestel on õigus vabalt liikuda- kuid ta eeldab- et ta saab sama teenust ka muudes riikides. Kui ta seda ei saa- tekitab see rahulolematust. Mida siis sel puhul teha?

Lahendus võiks olla kvaliteedistandardite ja teenuste struktuuri ühtlustamine. Siinkohal kerkis küsimus: kas ja mil määral ühtlustada teenuseid erinevate riikide vahel? Täielik ühtlustamine oleks äärmiselt keeruline- kuna tervishoiu rahastamise süsteem on riigiti väga erinev- samuti ka teenuste struktuur ja planeerimine.

Selle protsessi pikkust saab aga hinnata mitte aastates- vaid aastakümnetes- kuna selle tagamiseks vajalikud majandustingimused on riigiti väga erinevad. Protsessi ajal võiks mitte soodustada tervishoiuturismi. See õigus on küll kõigil olemas- aga soodustamine kaudu erinevate konkurentsivõtete ei tohiks olla eesmärgiks.

Riigi poolt vaadatuna arvestatakse tervishoius oma maa inimeste jaoks nii rahalise kui muu ressursiga. Kui märkimisväärne osa inimesi liigub riigist välja teenust saama- siis mõjutab see riigi tervishoiusüsteemi- tekib ressursside ebaadekvaatsus - näiteks arstide ülejääk. Praegu on iga liikmesriik seadnud teatud piirangud plaanilise arstiabi pakkumise osas välisriikides. Mitu esindajat toetas arvamust- et riikidel peab säilima võimalus tervishoidu planeerida- teenuseid täielikult vabaks lasta ei saa.

Märkimisväärse hulga patsientide liikumine tekitab probleeme ka riigis- kuhu patsiendid lähevad. Hispaania tervishoiuminister tõi kohtumisel näite- et Põhja- ja Kesk-Euroopast Hispaaniasse elama tulnud pensionärid mõjutavad tervishoidu oluliselt. Esmapilgul võib see tunduda riigile kasulik- kuna patsient toob endaga kaasa ka raha. Teisest küljest vajavad pensionärid tavalisest sagedamini tervishoiuteenust ning sellega seoses tekivad sesoonsed kõikumised teenuste nõudluse osas- millega tervishoiusüsteem ei ole arvestanud.

Tulemuseks on probleemid kättesaadavusega- järjekordadega- arstide koormatusega- mis toob kaasa rahulolematust eelkõige Hispaania kodanike seas.

Teenuste liikumise osas räägiti piirideülestest keskustest. On haiguseid- mida on nii vähe- et igas riigis ei ole mõistlik neid ravida. Tervishoiuministrid nägid vajadust keskuste järele- kus pakutakse regioonis olevatele riikidele spetsiifilisi teenuseid.

Samas arutab Eesti- mitu neerusiirdamise keskust peaksime tegema- kuigi meil on aastas vaid 50-60 lõikust. Euroopa kontekstis ei annaks see ka ühe keskuse koormust välja- samas võiks keskus olla Baltikumi jaoks.

Rõhutati- et keskuste loomisel tuleb arvestada nii teenuse geograafilise lähedusega kui ka keskuse piisava koormusega- mis tagaks kvaliteetse abi.

Pandeemiaks ettevalmistumisel oli Londoni kokkusaamisel teemaks linnugripi levik ning pandeemilise gripi puhkemise tõenäosus ja selleks valmisolek. Jõuti järeldusele- et pandeemilise gripi tekkimise võimalus on vaatamata teatud huvigruppide tekitatud meediakärale minimaalne.

Kolmanda arutlusel olnud teema juures - väärtused ja üldised printsiibid tervishoius - olid kõne all omakorda kolm teemat: solidaarsus- kvaliteet ja kättesaadavus. Palju teenuseid- mis varem ei olnud tervishoiuteenustena käsitletavad- on täna selleks saanud - näiteks plastiline kirurgia. Järjest rohkem on ka meditsiinialal väljakutseid- tehnoloogia paraneb ja inimeste ootused tõusevad. Põhiküsimus selle teema juures oli- kuidas inimeste ootusi ja soove ning süsteemi võimalusi ühildada.

<br /><strong>PEETER LAASIK<br /></strong>sotsiaalministeeriumi abiminister

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.