Sclerosis multiplex - neuroloogia tähelepanuväärne superstaar

Sclerosis multiplex (SM) on haigus- mis tabab noori
täiskasvanuid - tavaline haigestumise aeg on 20. ja 29. eluaasta
vahel. Kuna maailmas oli üks esimesi selle haigusega inimesi
Inglise kuninga poeg- nimetatakse vahel sclerosis
multiplex
’i ka kuningate haiguseks.

Siiski tabavad neuroloogilised haigused ühtmoodi kõiki inimesi- sõltumata nende sotsiaalsest päritolust või seisundist- ning mitte kuninga poja haigestumine pole põhjuseks SMi superstaariks tituleerimisel. Põhjus on hoopis selle haiguse uskumatus tähelennus niinimetatud lootusetust haigusest üheks neuroloogias kõige enam uurituks-räägituks ja- mis meie patsientide jaoks kõige olulisem - ravitavaks.

<strong>Sümptomaatika<br /></strong>SM on haigus- mis algab üsna erinevate sümptomitega- mis peaaegu alati võivad viidata paljudele võimalikele haigustele. Samas võivad esmased haigusnähud olla ka sedavõrd tagasihoidlikud- et jäävad suurema tähelepanuta ka inimese enda poolt.

Kõige tavalisemateks SM esimesteks sümptomiteks on nägemishäired- näiteks udune nägemine ühe või mõlema silmaga- ka topeltnägemine. Samas tunnevad inimesed sageli jala või jalgade nõrkust või tasakaaluhäireid. Sageli iseloomustavad inimesed ise oma tasakaaluhäireid kui “purjustunnet” või ka et “naabrid küsisid- et kas oled juba hommmikust saadik purjus”.

Üsna sageli võib haigus alata ka tundlikkushäiretega- mis on vahel üsna iseloomulikud just sellele haigusele - näiteks vöö- või pigistustunne ümber keha või näiteks tunne- nagu jookseksid sipelgad mööda selgroogu alla või kätesse- kui inimene paneb pea rinnale.

Alati on kaebused ja sellega kaasnev neuroloogiline leid viiteks tekkinud SM koldele pea- või seljaajus. Peaaegu mitte kunagi pole haiguse esmassümptomid seotud näiteks valudega ja mitte kunagi pea- või seljavaluga.

Haiguse väga eriliseks iseärasuseks on see- et esimesed haigussümptomid kaovad reeglina iseenesest. Vahel seostavad SM diagnoosiga inimesed haigusnähtude taandumist ka näiteks akupunktuuri või rahustavate tablettidega.

Pärast esmaste haigussümptomite taandumist järgneb remissioon (osaline või täielik tervenemine)- mille kestvus on väga erinev - mõnest kuust kümnete aastateni. Sellele järgneb siis juba uus ägenemine- tekivad uued sümptomid- mis võivad sarnaneda eelmistele või olla viiteks hoopis uue piirkonna kahjustusele pea- või seljaajus.

Sageli kestab ägenemiste (ehk siis uute sümptomite tekkimisega või vanade süvenemisega) ning nendele järgnevate remissioonidega kestev haigus aastaid- siis aga hakkab ägenemiste raskus ja sagedus vähenema ning kujuneb välja haigussümptomite aeglane süvenemine ilma selgete ägenemisteta või ka kaasnevate ägenemistega. Seda haiguse faasi nimetatakse sekundaarseks progresseerumiseks.

Kui kaugele haigus võib progresseeruda- on äärmiselt individuaalne- kuid alati on olemas haigeid- kes on peaaegu pimedad- kätes ja  jalgades efektiivseid liigutusi pole ning kellel võib olla ka oluline düsartria. Samas on tavaline ka healoomuline haiguskulg- mis esineb umbes 20 protsendil haigetest ja mille puhul ka 20-30 aastat pärast haigestumist pole olulist puuet.

<strong>Diagnostika<br /></strong>Tavaliselt toob teine haiguse ägenemine tänapäeval kaasa ka täpse SM diagnoosi. SM diagnoosimise aluseks on olnud viimase 50 aasta jooksul haigusnähtude ja neuroloogilise leiu niinimetatud disseminatsioon ajas ja ruumis ehk siis kahjustuskollete esinemine erinevates pea- ja seljaaju piirkondades ning nende teke erinevatel aegadel.

Suured muutused on aga toimunud disseminatsiooni hindamise võimalustes. 50 aastat tagasi pidi SM kahtlusega inimene koos neuroloogiga ära ootama objektiivse kliinilise tõestuse disseminatsioonist ajas ja ruumis- mis reeglina tähedas aastate kaupa ebaselgust ja ootust- kas uus ägenemine tekib ja kui see nii on- siis kas see tekitab kliiniliselt eelmisega mitte seotud oleva kolde. Tänapäeval on kaasaegset tehnikat kasutades võimalik diagnoosi osas selgusele jõuda tunduvat kiiremini.

Nimelt näitab Eestis umbes 15 aastat tagasi teostatud epidemioloogiline töö- et keskmiselt kulus toona esmassümptomitest kuni täpse SM diagnoosini neli aastat.

Tänapäeval on SM diagnoosimise põhimõtted samaks jäänud- kuid magnetresonantstomograafiline (MRT) uuring annab võimaluse tõestada disseminatsiooni ruumis (mitmed SM-ile iseloomulikud kolded- mis kliinilisi kaebusi või neuroloogilist leidu ei põhjusta) ja ajas (uute - ilma kliinilisi sümptome tekitavate kollete teke peaajus) kolm kuud pärast haigestumist. Samuti on meil viimasel ajal ilmunud ka täiesti kaasaegsel tasemel teostatav oligokloonide määramine liikvorist- mis annab täiendavat kinnitust- et tegemist võiks olla SM-iga.

Suure tõenäosusega on suured edusammud diagnostika valdkonnas vähemalt osaliselt seotud ootamatult avastatud SM raviga.

Kuni 1993. aastani oli SM diagnoos alati traagiline ja raske nii SM diagnoosiga patsiendile - reeglina noorele inimesele - kui neuroloogile. Äkki ilmus 1993. aastal esimene artikkel- mis tõestas väga korrektse metoodikaga ning 372 SM diagnoosiga inimesel teostatud topeltpimeda randomiseeritud uuringu tulemusena- et SMi on võimalik ravida.

Nimelt selgus- et kui Betaferoni kasutati 8 miljonit TÜ subkutaanselt üle päeva- siis ravi saavatel SM inimestel peetus oluliselt SM kollete teke peaajus. Lisaks selgus- et 8 milj TÜ ravigrupis vähenes ägenemiste arv 33 protsenti.

See oli revolutsioon neuroloogias- kus seni on nende haiguste arv- mille kulgu on võimalik mõjutada- väga väike. Loomulikult kutsus uuring esile vastakaid tundeid- harvad polnud arvamused- et on võimalik- et see ravi isegi kiirendab puude teket.

<strong>Efektiivsed preparaadid<br /></strong>Õnneks ei möödunud palju aega ja ilmusid kliinilised ravimiuuringud kahe sarnase preparaadi kohta. Samuti süstitavad Rebif (kolm korda kuus s/c) ja Avonex (kord nädalas i/m) tõestasid lisaks sarnasele mõjule ägenemiste arvule ka posiitiivset toimet vastavalt haiguse progresseerumisele ning selle arvatavale surrogaat-markerile - peaajuatroofiale. Esialgu sellega ka raviefekti hindamisel piirduti - kas ägenemiste arv väheneb 33 protsenti või ei.

Siis aga ilmnes- et veel ühel ravimitegrupil - tsütostaatikumidel - on SM kulule oluline positiivne toime. Nagu sageli öeldakse- on uus hästi unustatud vana. Tüüpiline näide on siinjuures tsütostaatikumid- mida kasutati Lääne-Euroopa mandriosas traditsiooniliselt- ehkki kaasaja tasemele vastavad uuringud puudusid.

1996. aastal ilmus randomiseeritud topeltpime uuring- kus tõestati- et mitoksantroon on efektiivne sagedaste ägenemistega (3-5 aastas)- nn agressiivse kuluga SM ravis. Mõni aeg hiljem tõestati tema efektiivsus ka kiire sekundaarse progresseerumise korral.

Praeguseks oleme jõudnud olukorda- kus neuroloogi arsenalis on kolm beetainterferooni - Betaferon- Rebif- Avonex; lisaks sarnaselt süstitavana kasutatav Copaxone. Kasutusel on ka kaks tsütostaatikumi - mitoksantroon ja tsüklofosfamiid. Viimane on leidnud taas kasutamist pärast teatud ülevaateartikleid- kus tõdeti- et tegemist on ajaloolises praktikas end tõestanud ravimiga- kuid mille hind ei motiveeri ravimifirmasid kvaliteetseid uuringuid tegema.

<strong>Erinevad raviskeemid<br /></strong>Praegune praktika on järgmine: kui on tegemist SM-iga inimesega- kellel on anamneesis kaks ägenemist viimase kahe aasta jooksul- on tal näidustatud kas interferoonid (Betaferon- Rebif- Avonex) või Copaxone. Hetkel on 100% soodustusega nimekirjas Betaferon ja Rebif- diagnoosikoodiga G35 ning väljakirjutamisõigus neuroloogidel.

Ilmselt sobivad sellele haigetegrupile mõlemad preparaadid. Mõlemaid süstitatakse subkutaanselt- Betaferoni süstitatakse üle päeva- Rebifi kolm korda nädalas- samas on Rebif veidi valusam- kuna Rebifi pH on kõrgem.

Kui SM-iga inimestel lisandub kahele ägenemisele kahe aasta jooksul ka haigusnähtude aeglane süvenemine ägenemiste vahepealsel ajal (ehk sekundaarne progresseerumine)- siis on valikravimiks Betaferon- kuna ägenemistega ja sekundaarse progresseerumisega haigusvormi korral on Betaferoni efektiivsus tõestatud.

Kui SM-iga inimesel on SM ägedam kulg või kui eelmiste ravimite efekt oli tagasihoidlik- siis kasutatakse tsütostaatikume. Igal juhul on kaasaegse ravi eesmärk saavutada kontroll haiguse üle- s.t et ägenemisi ja haiguse progresseerumist ei oleks. Seetõttu on ka ravi üsna paindlik ja sõltub saavutatud raviefektist.

Kahjuks on oluline siiski rõhutada- et kõik ravimid- mida tänapäeval SM ravis kasutatakse- on profülaktilised. Siiani pole meil ravimeid- mis tekitatud kahjustusi taastaksid. Seega on oodata ka kaasaegse raviga suuremat efekti inimese elukvaliteedile just haiguse algstaadiumis.

<br /><strong>KATRIN GROSS-PAJU<br /></strong><em>Sclerosis Multiplex</em>’i krooniliste närvihaiguste ja kroonilise valu keskuse juhataja

<br />  

**********************

 

<strong><u><em>Sclerosis multiplex</em>’i keskus</u></strong>

* <em>Sclerosis multiplex</em>’i krooniliste närvihaiguste ja kroonilise valu keskuse eesmärk on anda maailmatasemel abi kõikidele keskuse klientidele ja nende omastele ning lahendada kõik <em>sclerosis multiplex</em>’iga (SM) seonduvad probleemid spetsialiseerunud meeskonna poolt parimal võimalikul tasemel. Keskus avas uksed oktoobris 1999.

* <em>Sclerosis multiplex</em>’i keskuse koosseisu kuuluvad:<br />    - SM kliinik (regulaarne SM keskuse erinevate spetsialistide ambulatoorne vastuvõtt Tallinnas- neuroloogi vastuvõtt ka Tartus);<br />    - SM keskus (20 voodikohaga statsionaarne osakond- mis on spetsiaalselt sisustatud SMi ja teiste degeneratiivsete haiguste raviks).

* SM keskus on mõeldud kõikide SM diagnoosiga inimeste jaoks üle Eesti. Reeglina on vajalik kas perearsti või raviarsti/neuroloogi suunamine- mõnes maakonnas ka eelnev kokkulepe kohaliku haigekassaga. Eelnevalt tuleks kindlasti kas inimesel endal või tema raviarstil koha/konsultatsiooni suhtes nii polikliinikus kui ka haiglas kokku leppida telefonil 650 7397 (sekretär Karmen Kosse).

* <em>Sclerosis Multiplex</em>’i Keskus-<br /> AS Lääne-Tallinna Keskhaigla-<br /> Eesti Meremeeste Haigla-<br /> Paldiski mnt 68- 10. korrus-<br /> 10617 Tallinn.<br /> Telefon: 650 7397-<br /> faks: 650 7395-<br /> e-post: <a href="mailto:katrin.gross-paju@ltkh.ee">katrin.gross-paju@ltkh.ee</a>

<br /><em>Allikas:</em> Sclerosis Multiplex<em>’i Ühingu veebileht</em><a href="http://www.smk.ee"><em>www.smk.ee</em></a>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.