Töötervishoiuarst määras massaaži

Massaaž on saanud maksuvabaks, kuid aeg-ajalt tekib ikka segadust töötervishoiuarsti soovituste realiseerimisel.

Massaaž on saanud maksuvabaks- kuid aeg-ajalt tekib ikka segadust töötervishoiuarsti soovituste realiseerimisel.

Tänaseks likvideeritud Töötervishoiu Keskuse esimene ja viimane direktor Urmas Krass- kes nüüd töötab Lääne-Tallinna keskhaiglas radioloogina- tegi paar aastat tagasi Postimehes selgeks- et töötervishoiuarsti määratud massaaži põhjendatust peab maksuametile tõendama riskianalüüs.

Seda selleks- et tööandja saaks täita töötervishoiu ja tööohutuse seadust (tööandja peab tagama omal kulul töötajale ohutu töökeskkonna ning vältima töötajate haigestumist tööga seotud haigustusse) ning saaks kanda dokumentaalselt tõestatud kulud ettevõtluse tuludest maha ilma tulumaksu maksmata- nagu lubab tulumaksuseadus.

Jutt ei ole üldisest massaažist- töötervishoiuarst määrab ikka konkreetselt- nt kaela- ja õlavöötme massaaž 10 protseduuri kaks korda aastas vms.

Urmas Krass tunnistab- et kui algul oli pendel ühes servas ja maksuamet kippus töötervishoiuarsti määratud protseduure erisoodustusena tulumaksustama- siis pärast hoogles pendel teise serva- kus tööandjad püüdsid töötervishoiu sildi all kogu kollektiivile hüve pakkuda- näiteks makstes kõigile töötajatele regulaarselt ujulatundide eest.

Riskianalüüs ja töötervishoiuarsti otsus on alati iga töötaja kohta individuaalne- manitses Krass eelnimetatud artiklis “Massaaž maksuvabaks”- mis ilmus 2003. aasta mais Postimehes.

Mis on siis riskianalüüs töötervishoius? Urmas Krass täpsustas: “Riskianalüüsi tulemuste alusel saab teha töötervishoiuarst oma soovitusi tervisekahjustuse ärahoidmiseks. See ongi kogu töötervishoiu põhimõtte aluseks.”

<strong>Kes vastutab?<br /></strong>Aga kes lõpuks vastutab? See on probleem- mis on vaja lahendada- ütleb Krass. Kui töötervishoiuarst kirjutab töötervishoiu põhimõtteid unustades üldise soovituse (nt ujumine)- siis ta ise selle eest ei vastuta- vähemalt materiaalselt mitte. Tööandja omakorda täidab heauskselt arsti soovituse ja kannab ujulatunnid ekslikult ettevõtte maksuvabadusse kuludesse. “Lohakalt täidetud tervisekaartide eest peab vastutama ka töötervishoiuarst-” sõnab Krass.

Maksuvaba töötervishoiu kohta saab lähemalt lugeda maksu- ja tolliameti veebilehelt- artikkel “Töötervishoid on maksuvaba- kui...” aadressil <a href="http://www.emta.ee/?id=1237">www.emta.ee/?id=1237</a>.

Kes võib massaaži teha?<br /> Segadusi on tekitanud ka küsimus- kes võib töötervishoiuarsti määratud konkreetset massaaži üldse teha- sest Eesti Massööride Liit hakkas massööridele kutset omistama alles 2004. aastast.

Eesti Massööride Liidu juhatuse esimees Saima Kuu tunnistas- et töötervishoiualasele massaažile piiranguid ei tehta - massaaži võib teha massöör- kes tõesti ka massaaži oskab. Et massöörid ei ole Eesti seadusaktide järgi tervishoiutöötajad- siis võib massöör teenust pakkuda omavalitsusest taotletud tegevusloa olemasolul.

Eesti Massööride Liit soovib küll seadusandluses muudatust- et enne tegevusloa väljastamist keegi ka massööri teadmisi kontrolliks- kuid seni on läbirääkimised sotsiaalministeeriumi- kutsekoja ja massööride liidu vahel rääkimise ja kirjutamise tasandile jäänud. “Ühtegi õigusakti massööride või nende klientide huvides muudetud ei ole-” ütles Saima Kuu.

Et olla kindel massööri oskustes- siis tasub küsida- kas massööril kutsetunnistus on- soovitas massööride liidu juht.

Ja kui tegu on töötervishoiuarsti määratud kindla massaažiga- siis mõistagi ei tohi unustada pärast massaaži võtta kaasa korrektset tšekki. FIE-na tegutseva massööri puhul piisab ka kassa sissetulekuorderi teisest poolest- kus kirjas FIE nimi- isikukood- teenuse maht ja arve.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

<u>KOMMENTEERIB:</u>

<strong>ESTER BRÜCKEL<br /></strong>Maksu- ja Tolliameti otseste maksude talituse peaspetsialist:

"Esineb olukordi- kus töötervishoiuarsti poolt soovitatakse nt ujumist- massaaži- s.t on tegemist kuludega- mida võib vaadelda nii maksuvaba kui maksustatava kuluna. Sellisel juhul tuleb lähtuda kulu tegemise eesmärgist. Kui see on ette nähtud üldist laadi preventsioonina- siis kuulub see maksustamisele. Kui aga on tegemist töötajale määratud protseduuridega- siis maksustamist ei ole.<br /> Hea tava näeb ette- et arst määrab ravi arusaadavalt (ravi kestus- mitu protseduuri jne) nii- et arsti taotlus on mõistetav ja ravijuhised täidetavad. Viimane on väga oluline- sest selle alusel tasub ju tööandja protseduuride eest ja see võiks olla ka alusdokumendiks- millega tööandja tõendab kulu vajalikkust ja seost ettevõtlusega."

 

 

<strong><u>Massööri kutsetunnistus kehtib viis aastat</u></strong>

* “Kutsetunnistusega massöörid on läbinud korraliku kutseeksami ja on sellega tõestanud oma teadmiste ja oskuste head taset-” tutvustas Eesti Massööride Liidu juht Saima Kuu. “Kui võtta koolilaste järgi- siis allapoole hinnet “4” sooritanud eksami tegijad kutsetunnistust ei saa ja peavad tulema korduskatsele.”

* Massööride kutseeksam koosneb teooriatestist- kus tuleb vastata 70-le küsimusele ja lahendada kaks praktilist ülesannet.

* Teooriaküsimustik hõlmab klassikalise massaaži põhialuseid- kliendi anamneesi ja vaatlust- kliendi teenindust ja suhtlemispsühholoogiat- idamaade massaaži filosoofiat- lümfimassaaži- anatoomiat ja füsioloogiat- sagedamini esinevaid haigusi- ettevõtlust ja seadusandlust.

* Esimene praktiline ülesanne käsitleb kindlat massaaži nõudvat probleemi- mille massöör peab lahendama ja selgitama- miks ta otsustab just neid massaaživõtteid kasutada ja mida ta sealjuures arvestab ning tulemuseks loodab.

* Teine praktiline ülesanne käsitleb lihaste ja liigeste testimist.

 

 

<u><strong>Nõuded massööridele</strong></u>

* Massööride kutsestandardi uuendatud versiooni kinnitas tervishoiu- ja sotsiaaltöö kutsenõukogu 18.04.2005.

* Massööri kutsekvalifikatsiooni puhul toimib kolmetasemeline süsteem- kus esimene tase on kõige madalam ja kolmas kõige kõrgem.<br />    - Massöör I kutsekvalifikatsiooni taotlemine: keskharidus- massööri kutsestandardi nõuetele vastav koolitus. <br />    - Massöör II kutsekvalifikatsiooni taotlemine: keskharidus- kutsealane koolitus- vähemalt 2-aastane massaažialane töökogemus- täiendkoolitus mingis massaaži spetsialiseerumise valdkonnas. <br />    - Massöör III kutsekvalifikatsiooni taotlemine: keskharidus- kutsealane koolitus- vähemalt 3-aastane massaažialane töökogemus II kutsekvalifikatsioonitaseme massöörina- täiendkoolitus mingis massööri spetsialiseerumise valdkonnas- juhendamisalane täiendkoolitus.

* Kutse omistamise kord kehtib ka massaažiterapeudi- spordimassööri- kehahooldusspetsialisti ja loomamassööri II ja III tasemele.

* Eestis on 35 I taseme- 19 II taseme ja 7 III taseme kutsetunnistusega massööri.

* Lisaks on atesteeritud üks III taseme spordimassöör- kaks II taseme spordimassööri- üks I ja üks II taseme pimemassöör ning üks spetsialiseerunud loomamassöör.

* Järgmine kutseeksam on 26. novembril ja sinna tuleb vähemalt 50 uut kutsetaotlejat.

<em>Allikas: Eesti Massööride Liidu veebileht</em><a href="http://www.massaaziliit.ee"><em>www.massaaziliit.ee</em></a>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.