Uus seadus näitab surmajärgset teed

1. jaanuarist jõustuv Surma põhjuse tuvastamise seadus muudab teatud surmajuhtumitel kohustuslikuks patoanatoomilise lahangu ja sätestab surnukehade kasutamise õppe- ja teadusmaterjalina.

1. jaanuarist jõustuv Surma põhjuse tuvastamise seadus muudab teatud surmajuhtumitel kohustuslikuks patoanatoomilise lahangu ja sätestab surnukehade kasutamise õppe- ja teadusmaterjalina.

Seaduse järgi tuleb isiku surmast teatada perearstile või kui see pole võimalik- siis kiirabile. Oletatava kuriteo või välispõhjustest tingitud surmajuhtumi puhul tuleb teatada uurimisasutusele või prokuratuurile.

Surmafakti tuvastab perearst või kiirabibrigaadi juht- kes teatab sellest kohe perearstile ning perearst otsutab- kas surnu on vaja saata patoanatoomilisele lahangule. Arsti saatekirja olemasolul tasub lahangu eest haigekassa.

Patoanatoomiline lahang on surma põhjuse tuvastamine patoloogi poolt surnu kehaõõnte avamise- siseelundite eemaldamise ja nende mikroskoopilise ja makroskoopilise kirjeldamise ning analüüsi kaudu- defineerib seadus.

<strong>Selgus enne matuseid käes<br /></strong>Lahangule saadab arst surnu siis- kui tal ei ole võimalik surma põhjust tuvastada välisvaatluse tulemusena või surnu viimase haiguse ja ravi info põhjal. Seaduses on toodud üheksa tingimust- mille puhul tuleb surnut patoanatoomiliselt lahata ja kus omastel pole vastuvaidlemise õigust (vt alltoodud loetelu).

Eraldi on nimetatud- et kui surnu ravidokumentides kirjas olnud krooniline haigus- mida ta põdes- põhjustas ägenemise või tüsistuse tõttu surma- siis patoanatoomilist lahangut läbi ei viida.

Patoanatoomilist lahangut võivad tellida ka surnu omaksed- kusjuures haigekassa tasub selle eest ainult juhul- kui lahangul avastatakse esialgsest erinev surmapõhjus- vastasel korral tuleb tellitud lahangu eest tasuda omastel endil. Praegu on patoanatoomiliste lahangute piirhinnad haigekassa hinnakirjas sõltuvalt uuringu mahust 689-2756 krooni.

Haiglas surnud isiku surmast tuleb teatada tema raviarstile või valvearstile- kes tuvastab surma fakti ja vajadusel saadab patoanatoomilisele lahangule. Lahangu teinud patoloog saadab saatekirja kirjutanud arstile ja perearstile lahanguprotokolli- millest omaksed võivad omal kulul saada ärakirju.

Surma põhjuse tuvastanud arst väljastab omastele arstliku surmateatise ning edastab surma põhjuse andmed sotsiaalministeeriumi surmaregistrile.

Surma põhjuste riiklik register alustab tööd 1. jaanuarist 2007. Registrisse kantakse surnu isikuandmed- tema terviseandmed (sh alla üheaastase lapse ema terviseandmed)- surma aeg- surma põhjus- välispõhjustest tingitud surma asjaolud ja surma põhjuse kohta andmete esitaja andmed.

Seaduse täitmist valvavad maavanemad ja Tervishoiuameti vastav ametnik.

<strong>Surnukeha võib annetada<br /></strong>Muu hulgas sätestatakse- et 1. jaanuarist 2006 jõustava seaduse järgi võivad surnu omaksed surnukeha vabatahtlikult annetada Tartu ülikoolile õppe- ja teadustööks- kui surnu avaldas eluajal tahet loovutada surmajärgselt oma keha õppe- ja teadustööks või kui pole andmeid- et ta oleks olnud selle vastu.

Surnu eluaegne tahe selgitatakse välja surnu omaste kaudu- kuid kui surnu on eluajal oma tahet väljendanud- siis ei või teised isikud enam keelata surnukeha üleandmist õppe- ja teadustööks.

Seaduse rakendusosaga muudetakse ka Elundite ja kudede siirdamise seadust- nii et isiku surma ei või tuvastada arst- kes ise hakkab sellelt surnud isikult elundeid või kudesid eemaldama või osaleb järgnevates siirdamisprotseduurides- ega arst- kellel on kohustusi elundite või kudede võimalike retsipientide eest hoolitsemisel.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

<br />  

*************************

 

<strong><u>Lahang on kohustuslik:</u></strong>

* ebaselge surmajuhtumi korral- kui puudub alus oletada- et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel või välispõhjustest tingitud asjaoludel;

* haiguse ebaselge elupuhuse diagnoosi puhul;

* kui haiglaravil viibiv isik suri haiglas esimesel ööpäeval ja arstil puuduvad andmed surma põhjuse kohta;

* kui surm on saabunud diagnostiliste või ravivõtete tagajärjel;

* ägeda nakkushaiguse või selle kahtluse korral;

* raseda või sünnitaja haigusest põhjustatud surma korral;

* kuni üheaastase lapse surma korral- kui puudub alus oletada- et surm on saabunud kuriteo tagajärjel või välispõhjustest tingitud asjaoludel;

* vastsündinu alates sünnikaalust 500 grammi või alates 22. rasedusnädalast sündinud elutunnustega loote (südamelöögid- hingamine ja loote liigutused) surma korral;

* surnult sündinute puhul alates sünnikaalust 500 grammi.<br />

<em>Allikas: Surma põhjuse tuvastamise seadus (välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 3.05.2005 otsusega- jõustub 1. jaanuarist 2006)</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.