Vähiregistril läheb raisku veel üks aasta andmeteta

Kuigi sotsiaalministeerium teadis juba 2001. aastal, et vähiregistril tuleb õiguslik takistus arstlike surmatõendite andmebaasi kasutamisel, laheneb olukord alles alates 2007. aastast riikliku surma põhjuste registri avamisega.

Kuigi sotsiaalministeerium teadis juba 2001. aastal- et vähiregistril tuleb õiguslik takistus arstlike surmatõendite andmebaasi kasutamisel- laheneb olukord alles alates 2007. aastast riikliku surma põhjuste registri avamisega.

Eesti Vähiregistri juhataja Tiiu Aareleid vastas Meditsiiniuudistele kolmekordse “ei”-ga- sest vähiregister ei saa alates 2001. aastast välja antud surmatõendite infot (puudub õiguslik alus)- vähiregister ei saa ikka veel osaleda rahvusvahelistes uuringutes (Euroopa vähielulemus- Vähk viiel kontinendil) ning Eesti arstid ei saa ikka veel tagasisidena vähiregistri statistikat ega trende.

“Vähiregistri enda jõupingutused olukorda muuta pole andnud tulemusi-” tõdes Aareleid- kirjeldades seadusandlikke nüansse- mida tema on üritanud muuta.

<strong>Surmaregister aitab<br /></strong>Aasta tagasi nimetas Aareleid Meditsiiniuudistes usaldusväärse vähiregistri pidamise takistust kõrgemat sorti haldussuutmatuseks. Aastaga on muutunud ainult see- et riigikogu menetles uut seadust ja maikuus kuulutas president välja Surma põhjuse tuvastamise seaduse- mille üks osa - surma põhjuste riiklik register - käivitub 1. jaanuarist 2007. Selleks ajaks annab statistikaamet seni kogutud surma põhjuste andmed üle sotsiaalministeeriumile- kes surmaregistrit pidama hakkab.

Seega tuleb vähiregistril oodata veel aasta aega n-ö tühjalt ehk töötada surma põhjuste andmeteta.

Tiiu Aareleid kinnitas- et vähiregister töötab- arstid ja patoloogid saadavad registrile vähijuhtude kohta teatisi- registri töötajad koguvad ja töötlevad saadud infot. “Väga tähtis on hoida vähemalt vähijuhtudest vähiregistrisse teatamise järjepidevust- mis algab 1968. aastaga-” ütles Aareleid.

Et aga surmatõendite andmeteta pole registriandmed täielikud- siis ei saa toota usaldusväärset riiklikku vähistatistikat ja kahjuks jääb Eesti välja ka rahvusvahelisest vähi esinemise võrdlusest- kuni registri andmed pole täielikud.

“Eesti on olnud vähihaigestumuse- -elulemuse- -suremuse ja -levimuse rahvusvahelistes võrdlustes alates 1990. aastate keskpaigast-” meenutas Aareleid. “Praegune tagasilöök on eriti halb olukorras- kus Eestis püütakse käivitada riiklikku vähistrateegiat.”

<strong>Ühte süüdlast pole<br /></strong>Sotsiaalministeeriumi tervise info ja analüüsiosakonna juhataja Kaja Kuivjõgi ütles- et meditsiiniliste surmatõendite andmete vähiregistrisse mittejõudmise küsimus viimasel viiel aastal on keeruline küsimus ja pole ühte konkreetset süüdlast.

Küsimus seisneb erinevate suurte riiklike süsteemide omavahelises koostoimimises ning erinevate ministeeriumide juhitud valdkondade ja seaduste omavahelises kooskõlas- selgitas Kuivjõgi. Riigi statistika seadus- andmekogude seadus- isikuandmete kaitse seadus ja tervishoiu valdkonna eriseadused peavad samaaegselt toimima ja kooskõlas olema- aga nende muutmiste tempo ja kooskõlastamised pole toiminud piisavas kooskõlas. “Seda puntrat praegu üheselt lahata ega hinnata ei saa-” möönis Kuivjõgi.

“Põhjus on see - kas erinevad ametkonnad suudavad eelnõude ettevalmistamise ajal kaasata piisavalt teadjaid osapooli ning hinnata seaduste mõju pärast nende vastuvõtmist-” lisas ta. Oma osa on Kuivjõe hinnangul mänginud ka Euroopa Liidu (EL) direktiividega harmoniseerimise kiire tempo ja ressursipuudus suuta kõike tähele panna ja arvestada võimalikke mõjusid.

Selle kohta rääkis Kuivjõgi pikemalt- et normaalne oleks olnud iga ELi direktiivi harmoneerimisel hinnata selle vastuvõtmise mõjusid ning sama seaduse (uue Isikuandmete kaitse seaduse) vastuvõtmisega koos täiendada ja harmoneerida ka kõik sellest mõjutatud seadused ja valdkonnad.

Sellist mõju ei näinud tol ajal ette ei eelnõu algatajad ega selle kooskõlastajad. “Vähiregister on üks register- mis on jäänud nende mõjude tõttu oma surmapõhjuste andmetest ilma-” nentis Kuivjõgi.<br /> Lahendus- mis on tänaseks leitud- pole kiire- vaid pikaajaline - lahendus on surmapõhjuste register.

Alternatiividena oleks tulnud muuta riikliku statistika seadust- aga see omakorda on rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluva valdkond ja arusaadav- et vähiregistri teema ei paku rahandusele huvi ega ole prioriteet. “Samuti on olnud ka valitsusel pakilisemaid ja kriitilisemaid teemasid- et ise olla teema lahenduse koordineerija ja hakata seda ministeeriumide üleselt lahendama-” tõdes Kuivjõgi.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE</strong><br /><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

<br /><strong><u>Eesti Vähiregistri pidamise eesmärk</u></strong>

* Eesti Vähiregistri pidamise eesmärk on Eesti elanikel diagnoositud vähijuhtude andmete töötlemine vähihaigestumusstatistika korraldamiseks- vähi esinemise ja vähihaigete elulemuse analüüsiks- tervishoiukorralduseks- vähitõrjemeetmete kavandamiseks ning nende tõhususe hindamiseks- et täita Rahvatervise seaduses ning sotsiaalministeeriumi põhimääruses sätestatud<br /> ülesandeid.

<em>Allikas: Eesti Vähiregistri pidamise kord- sotsiaalministri 2.02.2001 määrus.</em>

 

 

<strong><u>Vähiregistriga seotud olulisemad seadusaktid ja nende muudatused</u></strong>

* <strong>Eesti Vähiregistri pidamise kord</strong>- sotsiaalminister Eiki Nestori 2.02.2001 määrus- jõustus 22.02.2001; muudatused jõustusid 1.01.2002 (Eiki Nestor) ja 15.06.2002 (Siiri Oviir). (Selles määruses fikseeritud vähiregistri pidamise eesmärke pole võimalik täita. - <em>Toim</em>.)

* <strong>Vähiandmekogu pidamine</strong>- sotsiaalministri Eiki Nestori 27.10.1999 määrus- jõustus 14.11.1999- muudatused jõustusid 22.02.2001- 15.11.2001 ja 15.06.2002 (Siiri Oviir).

* <strong>Riikliku statistika seadus</strong>- riigikogu 11.06.97 seadus- jõustus 17.07.97; muudatused jõustusid 26.06.2000- 1.09.2002 ja 28.04.2004.

* <strong>2005. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu</strong>- Vabariigi Valitsuse 21.12.2004 korraldus; jõustus 21.12.2004. (Korraldust uuendatakse igal aastal. 2005. aastal- nagu ka varasematel- peab statistikaamet seaduse järgi korraldama elanikkonna haigestumuse osas 2003. aasta andmed pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude arvu soo ja vanuse järgi. Seda korraldust pole võimalik täita. - <em>Toim</em>.)

* <strong>Andmekogude seadus</strong>- riigikogu 12.03.97 seadus- jõustus 19.04.97; muudatusi tehtud 13 korral- viimased muudatused jõustusid 28.04.2004.

* <strong>Isikuandmete kaitse seadus</strong>- riigikogu 12.02.2003 seadus- jõustus 1.10.2003; muudatused jõustusid 1.05.2004.

<em>Allikas: õigusaktide andmebaas ESTLEX</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas senistel tegijatel peaks olema haigekassa lepingule eelisõigus?

  • Jah
    36% (16)
    36% (16)
  • Ei
    33% (15)
    33% (15)
  • Raviaha peaks liikuma patsiendiga kaasa
    31% (14)
    31% (14)

Vastanuid: 45

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.