ANNELI LORENZ:

Tulevase kolleegi tase sõltub praktikajuhendaja teadmistest

<strong>Tulevase kolleegi tase sõltub praktikajuhendaja teadmistest</strong>

Praktikute oskustele ja kogemustele lisaks pakub Tartu Tervishoiu Kõrgkool neile europrojekti raames õppepraktika juhendaja koolitust.

Õenduse ja ämmaemanduse õppekavas õppepraktika suurenenud maht tähendab seda- et Tartu Tervishoiu Kõrgkool tegeleb süvitsi õppepraktika läbiviimise ja juhendamise küsimustega. Seda suunda toetavad Euroopa Liidu direktiivid.

Õppepraktika kvaliteet on üheks oluliseks kvaliteedinäitajaks kogu õppekava läbimisel- et valmistada tervishoiuasutustele ette kvalifitseeritud töötajaid. Kui juhendajatel puudub vastav ettevalmistus- siis lõppkokkuvõttes kannatavad nii üliõpilane- kes on potentsiaalne töötaja- kui ka tööandja.

Milline oli olukord kümme aastat tagasi- milline praegu ja mida toob tulevik?

Kümme aastat tagasi lõpetanud õed said koolist hea kutsealase ettevalmistuse- et asuda tööle õena. Puudu jäi juhendamise õpetusest. Tänane õppekava annab lõpetajale koos kõrgharidusega ka üliõpilaste juhendamise oskuse. Üliõpilast õpetatakse õpetama kolleegi- patsienti- üliõpilast. Sellest kõigest on aga vähe.

Pedagoogilisele ettevalmistusele õenduse ja ämmaemanduse õppes on pööratud eelnevatel aastakümnetel vähe tähelepanu. Puudus patsiendi- kolleegi ja üliõpilase juhendamine- nende motiveerimine ning tagasiside andmine. Tänases õppekavas on õpetamise ja juhendamisega seotud õppeained olemas.

Kui tervishoiuasutustes küsida- kuidas toimub üliõpilaste juhendamine- siis reeglina on vastuseks- et lähtuvalt oma kogemustest ja oskustest. Samasugune on seis kahjuks ka näiteks arstide õpetamisel. Oskustest ja kogemustest ei piisa- et olla hea juhendaja ja ette valmistada heade oskustega tulevast kolleegi.

Alates 1999. aastast on Tartu Tervishoiu Kõrgkool (endise nimega Tartu Meditsiinikool) pakkunud ühepäevaseid koolitusi tervishoiuasutustes- et lähemalt tutvustada praktikajuhendajatele kooli õppekavast tulenevaid praktika eesmärke ning üliõpilaste ettevalmistust.

Järjest olulisemaks on muutunud kooli ja praktikabaasi vaheline koostöö- mis on kulgenud tõusude ja mõõnadega. Tänased tervishoiuasutused ei hooma täies ulatuses oma osa tulevaste kolleegide koolitamisel. Täna küsitakse koolist eelkõige lõpetajaid ja imestatakse: miks neid nii vähe on?

Õppekava kvaliteedi kindlustamiseks ning praktikajuhendajate teadmiste- oskuste ja teadlikkuse tõstmiseks esitas Tartu Tervishoiu Kõrgkool struktuurifondidesse meetme 1.1 raames projektitaotluse.

Projektitaotluse kirjutamise käigus arutas kõrgkool koostöös tervishoiuasutustega mitmeid küsimusi- mis kinnitasid projekti vajalikkust: kuidas haiglate juhtkondadele selgitada kvalifitseeritud praktikajuhendajate vajalikkust; missuguseks kujuneb õpe (pikkus- maht- iseseisva töö hulk jne); kus saavad väljaõppe need- kes hiljem hakkavad koolitust läbi viima; kuidas koostöös haiglatega luua praktikakoordinaatorite ametikohad.

Tänaseks on tulnud ametlik heakskiit projektile ja teade- et projekti 1 220 000-kroonisest eelarvest finantseerib Euroopa Sotsiaalfond 730 000 krooni. Üks praktikabaasidest- kes seda projekti rahaliselt toetab- on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Aitäh neile!

Projekti eesmärk on parandada koolituse kaudu õendus- ja ämmaemandusalase õppe kvaliteeti- tänu millele paraneb õendus- ja ämmaemandusabi ja tervishoiuteenuste kvaliteet Eestis. Selle eesmärgi täitmiseks koolitatakse rahvusvahelisel tasemel viis praktikajuhendajate koolitajat- koostatakse 60-tunnine õppeprogramm ja õppematerjal praktikajuhendajate koolituse läbiviimiseks.

Projekti käigus saab teadmisi õppepraktika juhendamisest 365 õde ja ämmaemandat erinevates Eestimaa paikades. Koostöös praktikabaasidega valitakse välja kahes haiglas praktika koordineerija- kelle ülesandeks jääb aasta jooksul Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste haiglapraktika koordineerimine- s.t õppepraktika läbiviimise kooskõlastamine kooli ja haiglate vahel- praktikajuhendajate ja praktikal viibivate üliõpilaste nõustamine jne.

Projekt käivitub jaanuaris 2006 ja lõpeb detsembris 2007. Seega on koolitamiseks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks planeeritud 24 kuud. Projekti lõppemisega ei lõpe kindlasti praktikajuhendajate koolitamine- vaid selle põhjal saame planeerida üheskoos järgmisi vajalikke samme. Miljoniline projekt - kas seda on vähe või palju? Tooksin siin võrdluse maja ehitamisega.

Seinad saab selle raha eest püsti- edasi tuleb leida uusi võimalusi- kuidas katus peale ja sisustus sisse saaks. Maja ehituse puhul oleks nagu lihtne - lähen panka ja laenan raha- et lõpetada ehitus. Kaheaastane projekt loob aluse praktikajuhendajate koolituse käivitamiseks- aga koolitusprotsessi pikemaajalisel läbiviimisel on rahast olulisemad aeg ja inimressurss- mida on alati vähe.

Kõnealuse projektiga loodame koolitada paremaid juhendajaid ja selle kaudu anda paremaid tulevasi tervishoiutöötajaid. Kindlasti on võimalik koostatud koolitusprogrammi ning materjale edaspidi kasutada. Info koolituse kohta ilmub alates jaanuarist 2006 kooli koduleheküljel <a href="http://www.nooruse.ee">www.nooruse.ee</a>.

<br /><strong>ANNELI LORENZ<br /></strong>Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.