Hooldekodudesse õdede tagasitoomise mõte selgineb

Hooldusravi kuum teema integratsioon hooldekodudega ehk sotsiaalpoolega tekitab eriarvamusi.

Hooldusravi kuum teema integratsioon hooldekodudega ehk sotsiaalpoolega tekitab eriarvamusi.

Hooldusravi ehk õendushooldus koosneb õendushooldusest ja sotsiaalhooldusest- seega on koostöö ja integratsioon äärmiselt vajalikud. Paraku tekitab praegu integratsioonina pakutav tee mitmeid küsimusi. Sel nädalal sotsiaalministeeriumis toimuvatel intersektoraalsetel nõupidamistel arutatakse läbi seisukohad ja pärast seda saab rääkida- mida täpselt kavandatakse.

Neljandat aastat Räpina haigla juhatuse esimehena töötava Miia-Kersti Sultsmanni hinnangul kavatsetakse mõtlematult viia hooldekodudesse tagasi tervishoiuteenus- s. t õendushooldusteenus. Põhjendus- et hooldekodudes on kliente- kes ei saa kätte neile vajalikku tervishoiuteenust- on tema sõnul küsitav.

“Pigem on tegemist kas vales kohas olevate inimestega (tegelikult hooldusravi patsiendid) või pole hooldusravi koht neile kättesaadav. Ja seda ei lahenda uut liiki organisatsioonide loomine- vaid hooldusravi rahastamise korrastamine-” ütleb Sultsmann.

“See on samm tagasi neist arengutest ja põhimõtetest- mida planeeris hooldusravivõrgu arengukava-” arvustab Sultsmann õdede hooldekodudesse tagasitoomise plaani. Hooldushaiglates juba toimib see kavandatav integratsioon- mida nähti ette algses hooldusravivõrgu arengukavas ja mis väidetavalt puudub- selgitab Sultsmann.

Pealegi on hooldusravi voodikohtade maakondlik vajadus planeeritud nii arvuliselt kui asukoha järgi. “Alati on muudatused võimalikud- kui on olemas kooskõlastused maakonnas ja tegevuseks vajalikud nõuded täidetud-” tuletab Sultsmann meelde reegleid. “Katusorganisatsioonide loomine- mis on arutluse all- vähendab niigi nappi teenuse kättesaadavust- kuna tulevad  lisakulutused.”

Näiteks Räpina haiglas (ja praktiliselt kõigis väikehaiglates ning mitmes üldhaiglas) on ühe katuse all hooldusravi ja institutsionaalne hooldusteenus koduõendus - vajadusel saab klient/patsient hooldusravi- ilma inimest teise voodisse kolimata või haiglast lahkumisel jätkab patsiendiga tööd koduõde.

Räpina haiglal on 30 litsentseeritud hooldusravivoodit ja Põlva maakonna vajaduse järgi on neile ette nähtud 20 hooldusravi patsienti. Haigekassa rahastab aga Eesti statsionaarsest hooldusravi teenusest vaid 36 protsenti.

“Meil on maja täis- pigem on hooldusteenusele järjekord nagu ka haigekassa rahastatavatele hooldusravi kohtadele-” märkis Sultsmann. Hooldusravile on Räpina haiglas järjekord umbes neli kuud. Kui inimene vajab kiiresti kohta- võetakse ta kokkuleppel omavalitsusega esialgu hooldusteenuse kohale. Teenuse eest tasub omavalitsus ja klient.

Hooldusteenuses aidatakse inimest igapäevatoimingutes ja inimene saab tasuta meditsiiniteenuse (protseduurid)- kuid ravimid peab inimene ise ostma.

Sultsmann tunnistas- et käärid hooldusteenuse vajaduse ja inimese maksejõu vahel on samuti olemas. “Hooldusteenusel olevad inimesed on võib-olla sisuliselt hooldusravi patsiendid- aga kuna hooldusteenuse eest tasub inimene koos omavalitsusega- siis on hooldusteenust saava inimese oma kulud suuremad. Siin ongi tervishoiuteenuse kättesaadavuse probleem- s.t haigekassa finantside piiratuse probleem- mis toimib ka eriarstiabis-” selgitab Räpina haigla juhatuse esimees.

“Seni oli meil hooldusteenuse voodipäev 155 krooni ja see- kuidas summa jaguneb inimese ja omavalitsuse vahel- pannakse paika inimese ja omavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus-” lisab Sultsmann.

Tema hinnangul peabki hooldusravi rahastama mitmest allikast: haigekassa- omavalitsus- patsient. “2003. ja 2004. aastal eelisrahastas haigekassa hooldusravi ja see lõi teenuse arenguks head tingimused. Praegu on eelarve tõus pidurdunud- omavalitsustele pandud rahastamislootused ei toimi- sest omavalitsuste tulubaasi ei nähtud ette selleks lisa-” kirjeldab Sultsmann olukorda.

Omavalitsused ei jõua rohkem maksta ka hooldusteenuse eest- tõdeb Sultsmann. Et tagada olemasolevate hooldusravihaiglate ja nendega sama katuse all hooldusteenuse pakkumise jätkusuutlikkus- on vaja riigieelarvest omavalitsustele raha juurde.

Sultsmann küsib- kas vähenev tööjõuline elanikkond suudab kindlustada sotsiaalhoolduse jätkusuutlikkuse edasipidi. Ta teeb ettepaneku sarnaselt töötuskindlustusega alustada hoolduskindlustusega.

“Aitame pigem ennast tulevikus ise- alustama peaks aga täna-” ütleb Sultsmann.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas senistel tegijatel peaks olema haigekassa lepingule eelisõigus?

  • Jah
    36% (16)
    36% (16)
  • Ei
    33% (15)
    33% (15)
  • Raviaha peaks liikuma patsiendiga kaasa
    31% (14)
    31% (14)

Vastanuid: 45

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.