Kas laps on ainult kallis (kulukas) või tõesti kallis?

22. novembril kogunesid Tartusse foorumile “Kallis laps” maakondade esindajad ja otsustajad, et leida häid lahendusi ja teha ettepanekuid Eesti laste paremaks toimetulekuks.

22. novembril kogunesid Tartusse foorumile “Kallis laps” maakondade esindajad ja otsustajad- et leida häid lahendusi ja teha ettepanekuid Eesti laste paremaks toimetulekuks.

Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis toimunud foorumi avas Tartu linnapea Laine Jänes. Lühikese tagasivaate projekti “Kallis laps” sünniloole tegi Ühiskondliku Leppe SA juhataja Andra Veidemann. Kokkuvõtteid ümarlaudadel arutatust esitasid maakondade esindajad.

Perede ja laste toetuste süsteemi arengust tegi ülevaate riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial- Ühiskondliku Leppe Foorumi (ÜLF) rahvatervise töötoimkonna aseesimees Ene Tomberg rääkis laste terviseprobleemidest ning võimalusi laste vaimsete pingete maandamisel tutvustas oma kogemuste põhjal Kuressaare gümnaasiumi kaplan Katrin Keso-Vares.

<strong>Õigused- vastutus ja tegevused<br /></strong>Ettepanekute ja lahenduste sõnastamise hõlbustamiseks olid ÜLF töötoimkonnad ette valmistanud koondtabeli olulisematest probleemidest ja lahendusvariantidest- mis maakondadest kõlama jäid.

Siinkohal mõned neist. Tervise ja terviseedenduse vallas märgitakse pere kohustustena lapse eest hoolitsemisel tervisliku eluviisi ja toitumise harjumuste kujundamist ja omaksvõttu peres- koos perega aktiivselt kodukandi tervisliku elukeskkonna kujundamisel osalemist- süstemaatilist ja profülaktilist pereliikmete tervisekontrolli põhimõtete järgimist perearstisüsteemi vahendusel ning perekondlike sündmuste tähistamisel tervislike traditsioonide kujundamist.

Kooli ülesanneteks lapse kasvatamisel ja õpetamisel on erivajadustega lastele üldhariduskoolis võrdsete võimaluste tagamine- kutsevaliku ühitamine õpilaste tervisekontrolli süsteemiga ning vaimse tervise ja hingehoiu vallas tugivõrgustiku loomine ja kindlustamine.

Kohalik omavalitsus peaks tagama koolimeditsiinisüsteemi taastamise- toetama perearstide tööd tööruumidega tagamise- transpordiga kindlustamise ja muu vajalikuga- rahastama narkoennetustööd ning aineliselt toetama erivajadustega laste tervisekaitset ja rehabilitatsiooni.

<strong>Ümarlauad maakondades<br /></strong>Ühiskondliku Leppe Foorumi laste ja perede töötoimkond on koos maavalitsustega aasta jooksul kõigis Eesti maakondades korraldanud “Kalli lapse” ümarlaudu laste toimetulekust- selgitades olulisemaid lastega seotud probleeme. Aruteludel on osalenud ja kaasa rääkinud üle 400 spetsialisti- kes oma igapäevatöös lastega tegelevad.

Elevusttekitavamaid teemasid oli maakondades uuringu “Kohalikud omavalitsused ja lastega pered 2003-2004” tutvustus- kus tuli välja- millised on erinevate maakondade omavalitsuste võimalused toetada laste päevahoidu- üldharidust- koolitoitu ja -transporti- vaba aja veetmist jm- millised omavalitsused on Eestis kõige lapsesõbralikumad ning kas ja kuidas saab seda mõõta.

Veel käsitleti ümarlaudadel koolilaste vaimseid probleeme- uimastitarvitamist ning erivajadustega laste toimetulekut ja õigusi.

<strong>Eesti koolinoored ja uimastid</strong><br /> “Kalli lapse” ümarlaudade üheks oluliseks tulemuseks võib pidada narkoennetustöö paranemist maakondades. Aruteludel koolilaste narkoprobleemidest rääkinud kiirabitöötajate Mare Liigeri ja Margit Pärna sõnul on neil nüüd paljude piirkondade spetsialistidega tekkinud hea koostöö: toimuvad koolitused õpetajatele ja lastevanematele- koolides viiakse läbi narkoennetuspäevi.

Mare Liiger ja Margit Pärn on aastatel 2002-2004 läbi viinud erinevate piirkondade koolilaste seas (valim: 28 000 õpilast vanuses 11-19 eluaastat) ankeetküsitluse kokkupuudetest illegaalsete uimastitega. Uuringu läbiviijad väidavad- et sõltumata piirkonnast on narkootikumid koolilaste igapäevased kaaslased.

Juba vanuses 12-14 on kolmandikul õpilastest uimasteid kasutavaid tuttavaid. Samas vanusegrupis on viis protsenti ise proovinud mõnda uimastit. Neist 30 protsendil on tegemist probleemse uimastitarvitamisega. Põhikooli viimases klassis ja gümnaasiumis omab narkootikumidega eksperimenteerivat tutvusringkonda 70 protsenti õpilastest. Keskmiselt viiendik noorukitest eksperimenteerivad ise uimastitega- neist veerand on probleemsed uimastikasutajad.

Uuringu läbiviijate arvates vähendab põhikoolis kontakte uimastitega kõige mõjusamalt nn kinnine kool- kus õpilastel ei lubata vahetunnil lahkuda koolimajast või kooliterritoorium on kindlalt piiratud ja kaamerate valve all.

“Tundub- et võitlus uimastitarbimise vastu on korrelatsioonis omavalitsuse lapsesõbralikkusega. Mida lapsesõbralikum on omavalitsus- seda konstruktiivsem on võitlus nii legaalsete kui illegaalsete uimastite vastu. Osas omavalitsustest esineb ka probleemi eitamist-” tõdevad Mare Liiger ja Margit Pärn uuringu kokkuvõttes.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

<br /> *************************

<br /><br /><strong><u>Noppeid foorumil kuuldust</u></strong>

*  “”Kallis laps” ei ole kampaania. See peab olema Eesti riigi pikaajaline eesmärk.” (Andra Veidemann)

* “Olgem koos oma lastega- vähemalt mõtetes!” (Laine Jänes)

* “Esimesed neli klassi võiksid olla võimalikult kodukoha lähedal. Ja need väiksed koolid peaksid olema võrdselt heal tasemel.” (Aivar Soe- Raplamaa)

* “Kõige aluseks peaks olema siiski laste tervis.” (Mare Dreyersdorff- Põlvamaa)

* “Vaktsineerimised peaksid olema lastele tasuta ja esmatasandi arstiabi kõigile kättesaadav.” (Mare Dreyersdorff- Põlvamaa)

* “Koolis õpetatakse küll matemaatikat- aga ei õpetata- kuidas tulla toime inimsuhetega.” (Kersti Urbla- Ida-Virumaa)

* “Mida vähem me lapsega tegeleme- seda kõrgemaks läheb lapse hind.” (Kersti Urbla- Ida-Virumaa)

* “Iga laps on tähtis- mitte ainult erivajadustega laps.” (Olga Mets- Lääne-Virumaa)

* “Igas koolis peaks olema sotsiaalpedagoog. Ootused sotsiaalpedagoogidele on suured. Seni ei ole veel päris täpset ametijuhenditki- millega sotsiaalpedagoog peaks tegelema.” (Olga Mets- Lääne-Virumaa)

* “Lapsevanem tuleks tuua oma lapse juurde tagasi.” (Olga Mets- Lääne-Virumaa)

* “Edu nimel pingutamine annab meile maksimaalselt 10 aasta pärast terve hulga neurasteenikuid- kes üldse ei tea- mis oma eluga pihta hakata.” (Ene Pill- Tallinn)

* “Mida siiram ja avatum on laps- seda tervem on hiljem meie ühiskond.” (Katrin Keso-Vares- Saaremaa)

* “Eestis on kihistumine Euroopa suurim.” (Mai Treial)

* “Alla 19-aastaseid HIV-positiivseid rasedaid oli 2004. aastal 63 (HIV-positiivsete rasedate üldarvust 50 protsenti).” (Ene Tomberg)

* “Laste psüühikahäired aina sagenevad.” (Ene Tomberg)

* “Igal aastal kaotame klassitäie lapsi- kuna meil ei ole aega neid ära kuulata.” (Ene Tomberg)

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.