KODUVISIIT - VIIMSI

Viimsi kogemus: ühe katuse alla mahub ka mitu haiglat.

<strong>Viimsi haigla peab sammu kiiresti areneva piirkonnaga</strong>

Endise Kirovi näidiskalurikolhoosi ravikeskuse ruumes tegutseb AS Viimsi Haigla alates 1993. aastast. Krooni tulekuga tekkinud plaani ravikeskus võõrastemajaks ümber ehitada nurjas initsiatiivgrupp eesotsas Aleksander Sterniga- keda toetas ka kohalik omavalitsus.

Kunagise gigandi- Kirovi näidiskalurikolhoosi ravikeskuses oli nii ravi kui taastusravi pool. Inimesed üle terve Nõukogude Liidu käisid siin ennast kuude kaupa taastamas. Ajapikku hakkas aga sanatooriumi osa vaikselt hääbuma. Nii tekkiski kirovlastel idee teha ravikeskusest hoopis võõrastemaja. Ent töötajad ja Viimsi vallavalitsus nägid ravitegevuse jätkamises perspektiivi. Ning jäidki peale.

<strong>Aktsia väärtus suureneb<br /></strong>AS Esmar- kes oli näidiskalurikolhoosi õigusjärglane- andis hoone- mille sisekujundus (talveaed) on pälvinud Kristjan Raua nimelise preemia- enda haldusest ära. Moodustati AS Viimsi Haigla. Osakud said kolhoosnikud- Esmarile ei jäänud ühtegi aktsiat. Praegu on aktsiaseltsis kokku 40 aktsionäri.

AS Viimsi Haigla kümneaastase tööstaažiga direktori Enn Rei sõnutsi on Viimsi vallal hetkel aktsiaid 20 protsendi ulatuses. Haigla kollektiiv loodab- et järjest suurenev valla osalus näitab ka soovi senisest veelgi enam oma raviasutuse eest seista.

“Niisugune osalus on kujunenud pikkamööda- kümne aastaga. Kõige kindlam on ikka endale loota-” tõdeb haigla ülemarst Aleksander Stern- kelle perele kuulub veidi üle poole aktsiatest. “Meie aktsia on aastatega tugevamaks muutunud. See seondub ka Fertilitase tulekuga 2004. aasta märtsis- kiiremate arengutega.”

<strong>Kiiresti arenev piirkond<br /></strong>Praegu on Viimsi valla registris <em>ca</em> 12-2 tuhat elanikku. Vallavalitsuse andmeil elab seal tegelikult aga umbes 15 tuhat inimest. Linnas- s.t Tallinnas kortereid omavad inimesed ei kipu ennast Viimsi valla elanikuks registreerima. Suurem areng algas piirkonnas 4-5 aastat tagasi ning see jätkub.

“Elanike tihedus on Viimsi territooriumil 7-8 korda Eesti keskmisest suurem. On koostatud perspektiivplaane- mille kohaselt võiks tulevikus Viimsis olla kuni 30 tuhat elanikku-” sõnab Rei.

AS Viimsi Haiglal on kaks litsentsi: kohalik haigla ja taastusravi haigla (hambaravi kuulub siia juurde). Statsionaari poolel on kaks osakonda: sise- ja taastusravi osakond. “Siseosakond teenindab teadupärast ikka rohkem eakaid inimesi. Noored inimesed on kas terved või katki (traumad). Nemad siseosakonda naljalt ei satu-” kommenteerib haigla direktor.

<strong>Multifunktsionaalne kooslus<br /></strong>Viimsi haigla on püüdnud olla võimalikult maarahva teenistuses. Siin ei ole lisatasusid nagu erafirmadel. Töötatakse käsikäes haigekassaga- et igal inimesel oleks võimalik saada vajadusel ravi. 10 protsenti statsionaarihaigeid (nii taastus- kui siseosakonnas) on kohalikud- 90 protsenti tuleb Tallinnast ja Harjumaalt.

“Inimene- kes siia oma muredega tuleb- peab saama võimalikult igasugust abi. Teeme tihedat koostööd esmatasandiga. Praegu on rentnikeks viis perearsti. Sellega on haigla võimalused ka ammendatud- kitsaks hakkab jääma-” nendib direktor. “Perearstid elavad Viimsis- teised tohtrid enamasti Tallinnas. Kogu kaader on komplekteeritud- suurt voolavust ei esine.”

Sama katuse all tegutsevad veel (lisaks Fertilitasele) AS Nova Vita- kus abistatakse neid inimesi- kellel on lastetuse probleemid- ja apteek. “Oleme väga rahul- et maja on kujunenud kohalikule rahvale niisuguseks tervisekeskuseks: inimesed saavad nii üld- kui eriarstiabi- lisaks kiirabi ja hambaarst-” lisab Aleksander Stern.

Veel mõni aasta tagasi teenindas Viimsi piirkonda Harju kiirabi. Masin tuli kas Maardust- Kallaverest või koguni Sakust. “Kuna kogu aeg kerkib uusi elamuid ja lisandub uusi elanikke- siis kiirabi ei leidnud enam oma patsiente üles-” selgitab haigla ülemarst. “Siis said kokku Viimsi vallavalitsus ja Pirita linnaosa valitsus - otsustati rajada siia kohapeale üks kiirabitugipunkt- mis teenindaks ka Pirita linnaosa. Tegemist on Tallinna Kiirabiga- mille üks kolmeliikmeline brigaad resideerub nüüd meie majas.”

Elanike arvu poolest on Viimsi vald ja Pirita linnaosa enam-vähem ühesuurused. Ja kuna geograafiliselt asub Viimsi haigla omakorda enam-vähem keskel- siis oli niisugune plaan kõigile vastuvõetav. Vallavalitsus eraldas raha ruumide remondiks- haigla eraldas ruumid. Vallast saab kiirabi ühtlasi uute elamupiirkondade kaardid- et kiiresti muutuvates oludes oleks parem orienteeruda.

<strong>Vaheetapp tagab kindlustunde<br /></strong>Kiirabi tagab ka haiglale operatiivse sideme suuremate keskustega. Taastusravi osas on AS Viimsi Haigla arendanud koostööd Mustamäe haigla ja Ida-Tallinna Keskhaiglaga.

“Infarktihaiged ja šunteeritud haiged on ju lääneliku standardi järgi vaid mõne päeva haiglas sees. Adaptsioonivõimalus puudub- nad saadetakse kohe koju. Kui infarktihaige on nädalapäevad taastusravis stabiliseerunud- siis väheneb ka oht tema tervisele-” selgitab Stern. “Mul on hea meel- et ministeerium ja haigekassa on neid asju õigesti mõistnud. Kõik ei olegi ainult negatiivne. Nüüd on hakatud niisuguseid haigeid meile taastuma saatma.”

Ta toob näiteks ühe hiljutise juhuse- kus stenditud patsient saadeti haiglast otse koju. Järgmisel päeval tekkis stendi tromboos- käivitus uuesti infarktimehhanism. “Õnneks jõudis kiirabi ta õigeks ajaks tagasi haiglasse viia. Kui niisugune patsient oleks olnud siin taasturavis- siis oleks ju asjade käik olnud hoopis ladusam- ilma lisapingeteta. See on siiski ettearvamatu- milline on nii raskete haigete lähitulevik- sestap on vaheaste adapteerumiseks siiski ülivajalik-” teab kardioloogist ülemarst.

Neile- kel haigekassa lepingut ei ole- maksab taastusravi ööpäev 475 krooni - odavam kui mõni hotell või spaa-tüüpi sanatoorium! “Siinseid võimalusi kuuldes ütlevad inimesed- et see kõlab liiga ilusti- et uskuda. Aga ega neid kohti väga ostma ei kiputa. Pigem ollakse nõus ikka ootama ja järjekord kipub venima kuni pool aastat pikaks-” kommenteerib direktor Rei.

<strong>Partnerlus toimib hästi<br /></strong>Praegu on siseosakonnas 26 ja taastusravis kaheksa voodit. Veel kaks aastat tagasi oli haiglas 74 kohta. Kuna osa ruume oli tagasihoidlikult koormatud- siis tuli tõsta nende kasutamise efektiivsust.

“Haiglasse ei sobi igasugused üürnikud. Mõnda aega olid siin kosmeetikud ja juuksurid- ka foto- ja raamatupood. Nemad küll väga karjuvasse vastuollu haiglaga ei läinud-” arvab Aleksander Stern.

Mitu aastat mõeldi- kuidas haiglaelu elavdada. Pikka aega kestnud läbirääkimiste tulemusel anti pool teisest ja veerand esimesest korrusest erahaiglale Fertilitas pikaajalisele rendile. "Leidsime- et niisugune kooslus võiks olla mõlemale poolele kasulik. Ja elu on näidanud- et see oli õige samm-” leiavad nii haigla ülemarst kui direktor.

“Mida rohkem meedikuid on koos- olgu nad siis kas või erinevad juriidilised isikud- seda suurem on potentsiaal- tekivad lisasünergiad-” lisab Stern- mainides- et rendileping Fertilitasega on võimaldanud maja oluliselt parendada - haigla on sisuliselt rekonstrueeritud.

AS Viimsi Haigla aasta käive on 12 miljonit. Erilist laenukoormust praegu ei ole. Sellele vaatamata peab hoolega kaaluma- millist teenust ise osutada ja millist on targem osta. Näiteks doppler- ja ultraheliuuringuid ostab Viimsi haigla Fertilitaselt- röntgeniuuringuid ja laboriteenuseid aga Fertilitas haiglalt. Uue röntgeniaparatuuri ostutellimus on ülemarsti sõnutsi juba käivitatud ning uus aparatuur paigaldatakse veel selle aasta lõpuks.

 

<br /><br /> ******************************

<br />  

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"><strong>Suur visiit Ivo Saarmaga</strong></span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Mäletate filmi “Mehed ei nuta” algust- kus seltsimehed unetud põrkavad korduvalt kokku suure visiidiga- mille eesotsas tõttab professor? Mööda Viimsi haiglat edasi-tagasi kiirustavat Fertilitase peaarsti Ivo Saarmat nähes tuli just see<br /> pilt silme ette.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Viimsi haiglas on eelmisest aastast omapärane kooslus - osa majast on antud pikaajalisele rendile erahaiglale Fertilitas. Umbes maja keskelt- uhke talveaia kohalt läheb mõtteline joon- mis jagab ruume kahe peremehe vahel. Heade naabritena on nad aga osa ruume veel vastastikku kasutusele andnud- nii et “oma poolele” minekuks tuleb tihti enne naabri territooriumilt läbi käia.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Nii juhtuski- et kui meie toimetuse väike kollektiiv käis ülemarst Aleksander Sterni sabas AS Viimsi Haiglaga tutvumas- põrkusime ustel korduvalt kokku Ivo Saarmaga. Kuni tuli tema kord meid sappa võtta.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"><strong>Siin me oleme<br /></strong>“Mida rohkem meedikuid koos- seda parem tulemus-” oli eelnevalt meile kinnitanud Viimsi haigla direktor Enn Rei- kui ta võttis kokku poolteist aastat kestnud sümbioosi. “See on olnud mõlemale kasulik kooslus.”</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Fertilitas investeeris Viimsi ruumide remonti ja sisustamisse 20 miljonit krooni. Võrdluseks: haigla käive on 30 miljonit krooni aastas- millest tubli kolmandik tuleb haigekassa lepingute arvel.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Saarma kinnitusel eelnes kolimisele pikk läbirääkimiste aeg. Fertilitasel sai Nõmmel mullu kümme tööaastat täis ja tuli otsustada- mis saab edasi. Sealse maja uue omanikuga ei leitud ühist keelt- pealegi polnud seal võimalust laieneda. Viimsis ootas neid aga ees just neile kui peamiselt günekoloogilist ja sünnitusabi ning ilulõikusi pakkuvale kliinikule sobiv sihtgrupp. Noored ja edukad.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Veidi enam kui pool ilukirurgide patsientidest tuleb üle lahe Soomest ja Rootsist. Neile sobib see- et teenused on umbes kolmandiku võrra odavamad kui nende kodumaal- kuid töö kvaliteet vähemalt sama hea. Lisaks võib minna samas majas asuva hambaarsti juurde- käia Viimsis või Tallinnas juuksuris või heas restoranis - Eestis on neile kogu elu-olu odavam.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Meditsiiniturismi toetab iga samm- mis Viimsi vallas laiemalt ette võetakse. Kindlasti on plussiks kõrval olev spaa- hea bussiühendus linnaga ja sada muud pisiasja.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Valla pinnal käib hoogne ehitustegevus- elanike arv kasvab pöörase kiirusega - iga päev lisandub keskmiselt kolm kuni kuus inimest. “Mulle see muret ei tee-” muheleb Saarma. Ja ehkki ta annab sellekohastele küsimustele põiklevaid vastuseid- võib aimata- et Viimsi ehituspisik on nakkav ning haiglaski mõeldakse laienemisele.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"><strong>Mitu litsentsi<br /></strong>Ivo Saarma nendib- et algusest peale oli selge: ühe erialaga haigla end ära ei majanda. 1993. aastal günekoloogia ja sünnitusabiga alustanud Fertilitas võttis juba aasta hiljem juurde plastilise kirurgia. Peatselt lisandusid meeskonda silmaarst- kõrva-nina-kurguarst ja üldkirurg.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> 1995. aastal alustas nende tiiva all kehavälise viljastamise keskus- millest on nüüdseks saanud keskus Nova Vita ning mis asub samuti Viimsi haigla katuse all. Fertilitas omab sellest veidi vähem kui kolmandikku pärast seda- kui otsustas laieneda ja võttis partneriks Soome tuntud laborikontserni Medix. Fertilitas ise kuulub kahele omanikule- kellest üks on osaühing Suur Visiit (kuus eraisikut) ning teine Ivo Saarma.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Saarma puistab numbreid: kümne aasta jooksul on Fertilitases käinud 100 000 patsienti- toimunud on 10 000 operatsiooni- ilmale aidatud 3000 last.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Praegu on neil sünnitusabi ja günekoloogia- kõrva-nina-kurguhaiguste ning ilukirurgia erihaigla staatus. Käimas on veel ühe- ortopeedia erihaigla litsentsi taotlus. Nende polikliinikus on kaheteistkümne eriala arstide vastuvõtt- sealhulgas on esindatud päevakirurgia.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Põhikohaga töötab Fertilitases 90 inimest- lisaks veel umbes 30 töövõtulepinguga. Osa neist on ametis ka Mustamäel- kus kliinik avas eelmisel aastal regionaalhaigla naabruses oma filiaali. “Seal on ka juba kitsaks jäänud-” poetab Saarma.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Haigla töötab omanäolise katusorganisatsioonina- mis annab osale arstimeeskondadele vaid kaubamärgi ja tugiteenused- arstid töötavad omaette firmana. Näiteks töötavat sel moel kõik ilukirurgid: haiglalt renditakse ruumid ja abipersonal- niptuck’id tulevad kohale ja teevad töö ära.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Selline skeem on kohane just nende erialade puhul- kus patsient maksab teenuste eest oma taskust ja summad on mitme nulliga. Heade teenimisvõimalustega arst püüab endale jätta võimalikult palju iseotsustamisõigust.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Aga kuidas on sel juhul jagatud vastutus? Ivo Saarma ütleb- et loomulikult vastutab iga arst oma töö eest. Fertilitas on kõigi seal töötavate arstide kaitseks sõlminud vastutuskindlustuse.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"><strong>Esikohal günekoloogia<br /></strong>Siiani on Fertilitases kõige rohkem esindatud günekoloogia eriala. Palgal on kaheksa günekoloogi- kellest viis töötab Viimsis. Seal on sisse seatud ka laupäevane vastuvõtt. Mullu tehtud investeeringutest läks osa uute diagnostikavõimaluste pakkumiseks- näiteks osteti uus sonograaf.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Haigla 30 voodist on 20 eraldatud günekoloogilist abi vajajaile. Kaks uut mitmemiljonilist sünnitustuba on iga sünnitaja unistus - siin on mugav sisekujundus- kaasaegsed monitooringuseadmed- eritellimusel valminud mullivann ja kõikvõimalikud muud abivahendid- et ema saaks sünnitada nii- nagu soovib - püsti või pikali- vette või lauale.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> “Isegi see õhk- mida ema koos lapsega ühes palatis hingab- toimib- lähendab neid-” nendib Saarma- rõhutades- kui vajalik on luua emale koos vastsündinuga maksimaalselt head tingimused.</span>

<span lang="ET" style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: ’Times New Roman’; mso-fareast-font-family: ’Times New Roman’; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"> Kogu seda luksust demonstreerides on Ivo Saarma nii rahul- kui üks naistearst siin olla saab.</span>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.