PILK: Hingega Narvas

Neuroloog Pille Letjuka ja günekoloog Aleksandr Mišenkov pole kunagi tahtnud Narvast ära kolida ja mujale tööle minna. Võib-olla olen liiga laisk, et kolida, naerab Letjuka. Kolleeg ütleb tema kohta, et targad inimesed on igal pool ja igal ajal hinnas. Narva vajab häid arste.

Neuroloog Pille Letjuka ja günekoloog Aleksandr Mišenkov pole kunagi tahtnud Narvast ära kolida ja mujale tööle minna.

Võib-olla olen liiga laisk- et kolida- naerab Letjuka. Kolleeg ütleb tema kohta- et targad inimesed on igal pool ja igal ajal hinnas. Narva vajab häid arste.

Pärast põgusat mõttehetke jõuab Pille Letjuka järeldusele- et tegelikult hoiab teda Narvas kinni hea töökollektiiv. Vahest on see rahvuslik eripära- aga vene rahvusest inimesed pole kõrgid ega kipu üksteist “ära sööma”- kollektiivisisesed suhted on soojad- kuigi probleeme tuleb ette igas haiglas.

“Narva teeb koduseks kollektiivi suhtumine-” lisab Letjuka- meenutades heldimusega- kuidas töökaaslased teda noore arstina vastu võtsid. 15 aastat tagasi pärast suunamist Narva saabudes ei teadnud ta Narvast eriti midagi. Nüüd tunneb ta seal end hästi nii haiglas- olles muide võlutud haigla vana korpuse arhitektuurist- kui ka väljaspool haiglat.

2002. aastal- kui asutati SA Narva Haigla- valis juhatus Letjuka haigla juhatuse esimeheks- kellena ta reorganiseeris haiglat 2003. aasta märtsini.

Nüüd- erakorralise meditsiini (EM) kliiniku juhatajana- võitleb Pille Letjuka selle eest- et kui mitte esimeses järjekorras - kõige aktuaalsem on praegu Narva haiglas radioloogia eriala kaasajastamine -- siis vähemalt teises järjekorras realiseeruks erakorralise meditsiini arenduskava. Ehitusmehi veel ei paista- on vaid kompleksse ümberehituse plaanid.

Volga äärest Jaroslavlist pärit ja 18 aastat tagasi Narva haiglasse kutsutud Aleksandr Mišenkov juhib Narva haigla naistekliinikut- mis loodi esimese kliinikuna haiglas kolm aastat tagasi. Enne juhtis Mišenkov günekoloogiaosakonda.

Narvas pole Mišenkovil kordagi tulnud tahtmist minna itta või läände- kuigi ka Norra sõbrad on talle võimalust pakkunud- kas või ajutiselt seal töötada.

Letjuka jagab end võrdselt kliinilise töö ja kliiniku juhtimise vahel - neuroloogina töötab ta osalise koormusega. Mišenkovil võtab suurema osa ajast just arstitöö. “Juhataja peaks rohkem raviprotsessi organiseerima ja kontrollima-” räägib Mišenkov tegelikkusele vastu.

Pille Letjuka selgitab- et Mišenkovi suur koormus arstina on asjade kokkusattumus- sest esiteks võivad haiged ise arsti valida ja samas on ka teistel arstidel suur koormus- mistõttu kliiniku juhataja võtabki rohkem haigeid kui juhataja amet eeldab.

Narva haiglas peab oskama vene keelt. Ainult eesti keelega läheks Narva haiglas raskeks. Kui mõnel patsiendil on raskusi oma mõtete väljendamisel või arstist aru saamisel haiguse või vanuse tõttu ja kui sellele lisandub veel keelebarjäär- on ikka väga raske- arutleb Letjuka.

Kumbki arstidest ei mäleta- et haiglas oleks keeleoskuse pärast tekkinud tõsist konflikti.

Narva haigla käekäiku iseloomustavad praegu kaks märksõna: kaader  - arstide ja õdede puudus - ning raha.

Mujalt riikidest- sealhulgas Venemaalt arsti Narva tööle palgata on küllalt tülikas. “Näiteks meil on silmaarstide põud-” räägib Letjuka. “Üks Venemaal ülikooli lõpetanud silmaarst on nõus meile tulema- aga ta pole läbinud seal internatuuri- vaid üheaastase spetsialiseerumise ja pärast seda kolm-neli aastat töötanud. Eesti silmaarstide erialaselts ütleb- et ta saab Eestis töötamise loa ainult läbi residentuuri.”

Letjuka mõistab erialaseltside loodud nõudeid kvaliteedi kaitseks- kuid süvenevas arstide puuduses tuleks süsteem paindlikumaks muuta- leiab ta.

Üheks Narva haigla eripäraks on HIV-nakkusega patsiendid. Viimase viie aastaga on haiglasse jõudnud aidsihaiged- kellest esimesed on surnud.

Kui tänavu kevadel kvalifikatsioonitõstmise kursustel rääkis TÜ naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia vanemarst-õppejõud Fred Kirss- et naistekliinikus on olnud läbi aegade kümme HIV-nakatunud sünnitajat- siis Narva haiglas koguneb kõigest tänavuse aastaga 40 sellist sündi.

“Me kardame- kuid oleme harjunud-” ütlevad Narva arstid. “Me loeme igat haiget potentsiaalseks infitseerituks - täpselt nagu meid tervist edendavate haiglate koolitusel õpetati infektsiooniriskidest hoiduma-” räägib Letjuka. “Me jälgime- et patsiendi verd ega kehavedelikke ei satuks meie enda haavadele- verre ega limaskestadele. Ettevaatusabinõud on meile  samasuguseks harjumuseks nagu kätepesemine enne sööki.”

“Norra arstid ütlesid- et universaalset õpetust ei olegi- kuidas lühikese ajaga panna personali mitte kartma ja võtma HIV-nakatunuid enesestmõistetavalt. Lihtsalt tuleb iga päev sellest rääkida-” kostab Letjuka. “Suhtumine muutub koos eluga.”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.