Tiina Mitt aitab suhkruhaigetel jalga säästa

PER-i diabeediõde Tiina Mitt on Eesti ainuke väljaõppinud diabeetilise jala ravi spetsialist. Diabeetilise jala hooldusest pidas ta ettekande ka hiljuti diabeediliidu korraldatud konverentsil. Kui konverents oli läbi, tuli Tiina Miti juurde noor naine ja hakkas teda tänama: tänu raviõe õigeaegsetele nõuannetele kümme aastat tagasi säilitas ta oma jala.

Põhja-Eesti regionaalhaigla diabeediõde Tiina Mitt on Eesti ainuke väljaõppinud diabeetilise jala ravi spetsialist.

Diabeetilise jala hooldusest pidas ta ettekande ka hiljuti diabeediliidu korraldatud konverentsil. Kui konverents oli läbi ja osavõtjad suundusid kohvi jooma- tuli Tiina Miti juurde noor naine ja hakkas teda tänama: tänu raviõe õigeaegsetele nõuannetele kümme aastat tagasi säilitas ta oma jala.

<strong>Individuaalsed soovitused<br /></strong>Tiina Mitt sai väljaõppe Soomes 1993. aastal- tugevat aluspõhja on hiljem kinnistanud korduvad täiendkoolitused. Ta ütleb- et on esmalt diabeediõde- kes annab suhkruhaigele soovitusi režiimi osas. Tänu regionaalhaigla juhtkonna toetusele on Mustamäe haigla peamajas sisustatud ka kaasaegne jalaravikabinet- kus on podoskoop jala survekohtade kindlaksmääramiseks- närvikahjustuse diagnostika aparaat ning mitmesugused abivahendid diagnoosi täpsustamiseks.

Diabeetiku organismis on mitu nõrka kohta ja üks neist on jalad - haiguse edenedes halveneb jalgades vereringe ning kui õige aeg haavandite ja gangreeni ennetamiseks lastakse käest- võib järgneda jala amputeerimine. Tõsiasi on see- et 70 protsenti kõigist amputatsioonidest tehakse suhkruhaigeil. Mõnel patsiendil võib haigus areneda väga kiiresti: suve alguses saadud juhuslik haav võib suve lõpuks jalast ilma jätta- kui ei järgita kõiki soovitusi.

Kabineti põhiülesanne on kahjustuse kindlaksmääramine ja ravinõuande jagamine. Soovitused on nii üldised kui individuaalsed- lähtuvalt patsiendi tervislikust seisundist.

Diabeetilise jala tüsistusi aitavad kindlaks teha mitmed abivahendid. Kõigepealt mõõdetakse patsiendi pikkus ja kehakaal ning isegi vööümbermõõt. Ülekaalulisus on diabeetilise jala puhul täiendav riskifaktor- põhjustades liigset survet liigestele ja jalalabale.

Eraldi mõõdik on jalanumbri kindlaksmääramiseks. Patsiendile on oluline teada oma õiget jalanumbrit jalatsite valikul. Probleeme tekib närvikahjustusega patsientidel- kes võivad valida isegi kuni 2-5 numbrit väiksemad jalatsid- kuna nad ei tunneta nende väiksust ja ebamugavust. Just pigistav jalats annab neile tunde- et neil on üldse midagi jalas.

Eraldi aparaat on kabinetis närvikahjustuse kindlakstegemiseks - kas patsient tunnetab nõelatorget- külma jms. Kui tundlikkus on kadunud- tuleb kõndides olla eriti ettevaatlik- et ei komistaks ega astuks endale midagi jalga.

Tiina Mitt räägib uskumatuna tunduvaid lugusid. Üks suhkruhaige astus sel suvel rannas jalutades endale pudelipõhja sügavalt jalga. Ta ise ei märganud midagi ja kõndis - pudelitükk jalas ja verd kaotades - edasi. Alles ümberkaudsete inimeste ehmatushüüded andsid talle märku- et midagi on korrast ära.

Jalaravikabinetis on käinud ka patsiente- kelle haavand on ulatunud juba luuni välja- aga haige ei tunne valu. Eelmisel nädalal lõikas üks naine žiletiga naha sarvestunud osa eemaldades maha ka oma pool varvast.

Tiina Mitt tõdeb- et diabeetikute arv kasvab väga kiiresti. Kui 1998. aastal avastati Eestis 2600 esmasjuhtu- siis 2003. aastal oli neid juba üle 4000. Väga oluline on see- et nende kõigini jõuaks õigeaegselt kogu vajalik info- kuidas suhkruhaige peab käituma. Sealhulgas selle kohta- kuidas hooldada oma jalgu.

<strong>Määrav on õige hooldus<br /></strong>Riskijalagrupis on need diabeetikud- kellel on diagnoositud verevarustushäire ja närvikahjustused. Nemad peaksid jõudma spetsialisti juurde konsultatsioonile enne- kui tekivad jalakahjustused. Enamikul juhtudel saab õige ja õigeaegse hooldusega suuri tüsistusi ennetada. Kahjuks tulevad patsiendid nõu saama enamasti alles siis- kui haavand on juba tekkinud.

“Inimesele võib see tunduda raske koormana- kui ta peab midagi oma elus muutma-” mõistab Mitt inimloomust- mis püüab paljude asjade tegemist edasi lükata.

Jalaravikabinetis on olnud patsiente- kelle tüsistused on kaugele arenenud ja kes lõpuks tunnistavad- et haiguse sümptomid olid ilmnenud pikka aega- vahel isegi mitu aastat. “Inimesed üritavad organismi muutustega kohaneda. See võib tunduda lihtsam kui midagi muuta- ette võtta.”

Igapäevase jalahoolduse juurde kuulub naha kreemitamine. Halvenenud verevarustusega jalgade nahk on kuiv ning kipub lõhenema- sealt on haavandi tekkeni väike samm. Probleem on selles- et kui tundlikkus on kadunud- ei tunneta inimene ka naha pingulolekut- kuivust. Ainuke võimalus on probleem endale teadvustada ja siis selle järgi käituda.

“Mul ei ole oma praktikast nimetada ühtegi pimedaks jäänud diabeedihaiget- kes oleks oma jalad hooletusse jätnud-” toob ta äärmusliku- aga kõneka näite. “Kes on juba diabeedi tõttu ühest asjast ilma jäänud- on väga hoolas.”

<strong>Õige jalats päästab jala<br /></strong>Umbes 65 protsenti probleemidest võib tuleneda valedest jalanõudest. Esiteks peavad need diabeedihaigel olema kindlasti nahast- sest kunstnahk ei lase hingata- võib tekkida haudumus ja haavand. Jalats peab jalga toetama ja olema mugav- see ei tohi olla liiga kitsas või üldse vale number. <em>Second hand</em>’ist ei tohiks osta kantud jalatseid- sest need on juba viltu sissetallatud ja muudavad kehahoiaku ebaloomulikuks.

Jalats peab vastama hooajale. Mitt tõdeb- et kuna närvikahjustuse puhul kaob jalal külmatunne- võib patsient minna kingadega lume sisse. Jällegi - inimene peab endale oma seisukorda teadvustama ning panema talvel villased sokid ja saapad jalga- ehkki ta ise ei pruugi külma tunda.

Ühel 22-aastasel naisel- kes kandis 2-5 numbrit väiksemaid jalanõusid- tekkis sellest kannaluu luuümbruse põletik. Tavalisele inimesele oleks selliste jalatsite kandmine väljakannatamatult valus.

Jalaravikabinetis olev podoskoop - see näeb välja nagu moodsa kodu disainielement- klaasist valguskast - näitab ära- kummale jalale ja mis kohtadele haige rohkem toetub- kuhu on surve ja kus võivad kergemini tekkida haavandid. See info aitab näiteks muretseda õigeid tallatugesid- mida Tiina Mitt soovitab kanda kõigil diabeetikutel.

Kabinet peaks varsti saama ka podograafi- liikuva tee- mis näitab survekohad ära veel suurema täpsusega- liikumise pealt. Iga täiendav võimalus panna õigeaegne diagnoos ja määrata hooldus ning ravi aitab ennetada pöördumatuid kahjustusi.

<br /><strong>AITA NURGA<br /></strong><a href="mailto:aita@mu.ee">aita@mu.ee</a>

 

 

<br /><strong><u>Labajalgade hooldus diabeedi korral</u></strong>

* Kontrollige regulaarselt veresuhkru taset.<br /> * Täitke kõiki oma raviarsti soovitusi.<br /> * Juhtige regulaarselt arsti tähelepanu oma labajalgade seisundile.

* Järgige jalgade hoolduse põhiprintsiipe:

  <strong>1.</strong> Vaadake iga päev labajalad üle. Vajadusel kasutage peeglit või lähedaste abi.<br />   <strong>2.</strong> Peske labajalgu iga päev eelistatult voolava vee all- kasutades seepi mitte sagedamini kui kaks korda nädalas. Kui võtate vanni- siis pidage meeles- et vee temperatuur ei tohi ületada 37-38 °C- vannisoleku kestus viis minutit. Hea on kasutada spetsiaalseid jalasoolasid.<br />   <strong>3.</strong> Kuivatage jalalabad pehme salvrätiku või rätikuga täiesti kuivaks- pöörates erilist tähelepanu<br /> varbavahedele.<br /><strong>  4.</strong> Küüsi lõigates järgige oma küünte ja varvaste loomulikku kuju. Kasutage spetsiaalseid varbaküünte lõikureid.<br />   <strong>5.</strong> Labajalgade naha hooldamiseks kasutage niisutavat jalakreemi (soovitavalt glütseriini sisaldavat). Ärge määrige kreemi varvaste vahele.<br />   <strong>6.</strong> Kandke puuvillasest riidest sokke- sukki või spetsiaalseid meditsiinilisi sokke diabeetikute jaoks. Vahetage sokke iga päev!<br />   <strong>7.</strong> Iga päev kasutatavad jalanõud peavad olema mugavad- labajalgu kahjustuste eest hästi kaitsvad. Enne jalatsite väljavalimist konsulteerige spetsialistiga - ortopeediga- eriti juhul- kui teil esinevad mingid labajalgade deformatsioonid. Kontrollige iga päev- et jalanõudes poleks võõrkehi.<br /><strong>  8.</strong> Ärge käige paljajalu- isegi kodus- saunas käies on jalanõud kohustuslikud. Ärge kasutage labajalgade soojendamiseks soojendusvahendeid (vesi- või elektrisoojendid).<br />   <strong>9.</strong> Külastage regulaarselt diabeetilise labajala hoolduse kabinetti- kus spetsialistid annavad teile vajalikke nõuandeid.<br />   <strong>10.</strong> Ravige labajala naha pisikahjustusi iga päev ravikreemiga. Tõsisemaid kahjustusi märgates ärge ravige neid ise- vaid pöörduge spetsialisti poole.

<em>Allikas: Bayer Health Care’i trükis “Labajalgade hooldus diabeedi korral”- MU</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.